kamandamine *nim ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd *jälgisid raha laekumist ja kasutamist kubermangus * kandsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3 rüütelkonda:eesi,liivi, saaremaa , selle eesotsas pealik.. Maapäevad iga 3-e a tagant. Kohtusüsteem: Liivimaal(maa- ja Liivimaa õuekohus) Eestimaal(mees- ja eestimaa ülemmaakohus) Adrakohtunik- eestimaal ning sillakohtunik liivimaal ül:avaliku korra tavamine. Reduktsioon-eramaade riigistamine, eesmärgiga koguda raha riigikassasse. Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja
kogu. Rahvastikuprotsessid Sisserändajad *Venelased * Soomlased * Lätlased Maavaldussuhted 17.sajandi algusest kuni 1680: 1680 kuni 18.sajandi alguseni: *riigimaade vähenemine, eramaade karv *eramõisate vähenemine, *maade müümine riigimaade karv *maade läänistamine teenete eest Reduktsioon-Kuningas Karl XI alagatusel läbi viidud. Selle käigus alates 1680 aastast alustati eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks
- Põhja-Eestit nimetati jätkuvalt Eestimaa hertsogkonnaks. - Ala jagunes nagu Taani aladelgi eramaadeks (mis kuulus aadlikele) ja riigimaadeks. - Riigimaad jagunesid seitsmeks linnuselääniks ( Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula ). Linnuseläänide eesotsas oli otse kuningale alluv lääniasehaldur. Linnuseläänid kaotati 1620-1630.aastatel. - Linnuseläänid omakorda jagunesid mõisaläänideks, mille eesotsas olid (mõisa)foogtid. - Eramaade osatähtsus Rootsi valdustes suurenes pidevalt. Kuningas andis riigimaid kas teenete eest silmapaistvatele isikutele või müüs neid erakätesse, kuna riik vajas pidevateks sõdadeks suuri rahasummasid. Eravalduste suurenemisele pani piiri 1682.aastal alanud "Suur reduktsioon", millega riik võttis suure osa valdustest tagasi. - Aadlikke esindas Eestimaa Rüütelkond, mille kõrgeimaks organiks oli maapäev. - Eestimaal asuvad eramaad jagunesid neljaks maakonnaks ehk kreisiks
Kohustused: Viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rühmad · Adratalurid - kõige arvukam punt, nende maade suurust ja majanduslikku kandevõimet hinnati adramaades. Kõikusid oma suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides, seda enam, et adramaagi oli varieeruv ühik. Ühes piirkonnas adratalud tavaliselt ühesuurused. Eramaade adratalud tavaliselt väiksemad kui läänistamata maade omad. · Maavabad - olid isiklikult vabad ja said oma talu tavaliselt läänikirjaga. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma raha ehk rekoginitsiooni. Neil tavalise adrataluri kohustusi ei olnud. Arvatavasti olid maavabad muinasülikute järglased (või nende instantsi pärijad -- vähemalt teataval määral). · Vabatalupojad - maksid rahamaksu, seisund võis väga varieeruda, olenevalt kui
Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud
talupoegade omi. Talupojad oma kaebustest maakorralduskomisjonile väitsid korduvalt ja õiglaselt, et mõisnikud ka vabas Eestis on säilitanud oma võimu talupoegade üle. 12. Maakorraldustööd 1919.39. a. (lk 148) Vastavalt püstitautd eesmärkidele ja töö sisule jagati maakorraldus järgmiselt: · Riikliku maatagavara korraldamine, st maareformi teostamine 10 · Eramaade korraldamine, sh * hinge- ja lapimaade kruntimine, * erarendimaade korraldamine Maakorraldustööd maareformi läbiviimisel seisnesid: · Endiste mõisamaade tükeldamises talukohtadeks, kõrvaltööharu-, eriotstarbe- ja eluasemekohtadeks ning ehitusplatsideks · Riigistatud maadel asuvate renditalude ja popsikohtade korraldamises · Eraomanduses olevatele väikekohtadele juurdelõigete planeerimises · Riigi- ja eramaade vahetuses maakasutuspuuduste kõrvaldamises. 13
säilitamisest ja kaitsmisest. Keskkonnainvesteeringute keskus - tegeleb keskonnateadliku käitumisega ja tagab keskonna- investeeringute maksimaalse positiivse mõju (Keskkonnainvesteeringute keskus, 2015). Keskkonnaamet - Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. Keskkonnainspektsioon - järelevalve teostaja. KAUR - teostab ja korraldab alal riiklikku seiret. 11 Eramaaomanikud - eramaade majanduslikult tasuva sihtotstarbeline kasutamine. Soovivad, et oleks võimalikult vähe piiranguid metsaraiele ja ehitamisele. Sellest võib tekkida vastuolu pärandkultuurmaastiku ilme tagamisega. Samas ei tunta enam vajadust maid harida, mis toob kaasa võsastumise, st maastiku ilme muutumise. Põllumehed - on huvitatud võimalikult kasumlikust põllumaa kasutusest ning uute põllumajandusrajatiste ehitusest, mis võivad osutuda maastikuliselt ebasobivateks.
lepingutingimustega tutvumise alusel. 1)Juurdepääsu teed Kas on piiranguid juurdepääsuteede, sildade, viaduktide laiusele, kõrgusele ja kandevõimele? Kas on võimalik olemasolevate teede kahjustamine ehitustranspordi ja masinate poolt ning sellest tekkiv vajadus kompenseerida kohalikule omavalitsusele tekitatavad kahjud? Kas juurdepääs ehitusplatsile ei nõua eramaade ületamist ja milliste kuludega on see seotud? 2)Ehitusplatsi hõivatus Kas ajutiste teedena ja ladustamisplatsidena saab kasutada alaliste teede aluseid? Millised on likvideerimist (ümbertõstmist) vajavad takistused? - Maapinna kohal (torustikud, juhtmed, puud jne) - Maapinnal (torustikud, kaitstavad pinnareljeefid jne) 15
opositsioonile. Lisaks sellele oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks. Saaremaa Taani võimu all 15591645 1559. aastast Taanile kuuluva Saaremaa areng kulges ülejäänud Eesti omast võrdlemisi isoleeritult. Taani läänistuspoliitika oli ettevaatlikum kui Rootsi ja Poola oma: suurem osa maast kuulus riigile, selle valitsemise eest vastutas kuninga asehaldur. Eramaade väiksemale osatähtsusele vaatamata moodustus ka Saaremaal omaette rüütelkond. Selle kõrval on aga tähelepanuväärne tõik, et Saaremaal kaasati haldusse ka talupoegi. 1645. aastal järjekordse Rootsi ja Taani vahel peetud sõja (sõjategevus Eesti territooriumi ei puudutanud) lõpetanud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse ning siitpeale valitses kogu tänapäeva Eesti ala üle üksainus riik. 1654
Rootsi riigivõimu poliitika Balti aadli suhtes: võib eristada kolme etappi, mis erinevad keskvõimu tugevuse poolest: 1) tugeva kuningavõimu periood (Karl IX, Gustav II Adolf) Karl IX koostas ulatusliku reformiprojekti siinsete alade rootsistamiseks ja alustas maksude ühtlustamisega (vt õpik lk 102) kuna sõda käis ja tal oli vaja kohaliku aadli toetust, asus maid läänistama, mille tulemusel riigimaade hulk vähenes ja eramaade suhtes puudus kuningal sõnaõigus Eesti ja Liivimaa suhtes oli Rootsi riigi poliitika erinev: Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid tulnud Rootsi krooni alla vabatahtlikult, siin kinnitati juba 1561. a rida privileege, mis ületasid aadli õigusi isegi emamaal Liivimaa loeti relva abil võetud provintsiks, mis tuli kiiresti rootsistada (Rootsi võimu ja kohtukorralduse sisseseadmine) ja selleks saatis Gustav Adolf Riiga kindralkuberneriks Johan Skytte (asus ametisse 1629. a); 1632
lepingutingimustega tutvumise alusel. 1)Juurdepääsu teed Kas on piiranguid juurdepääsuteede, sildade, viaduktide laiusele, kõrgusele ja kandevõimele? Kas on võimalik olemasolevate teede kahjustamine ehitustranspordi ja masinate poolt ning sellest tekkiv vajadus kompenseerida kohalikule omavalitsusele tekitatavad kahjud? Kas juurdepääs ehitusplatsile ei nõua eramaade ületamist ja milliste kuludega on see seotud? 2)Ehitusplatsi hõivatus Kas ajutiste teedena ja ladustamisplatsidena saab kasutada alaliste teede aluseid? Millised on likvideerimist (ümbertõstmist) vajavad takistused? - Maapinna kohal (torustikud, juhtmed, puud jne) - Maapinnal (torustikud, kaitstavad pinnareljeefid jne) 15
finantseerimise korra. Kokku on Eestis praegu üle 300 kaitseala. Kaitsealad on ülalmainitud seaduse mõistes alad, kus on minimeeritud inimtegevus, või on see rangelt piiritletud looduskaitse erinõuetega, kaitstakse kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja liike, uuritakse ja tutvustatakse neid. Kaitsealad jagunevad omakorda: · rahvuspark · looduskaitseala · maastikukaitseala · programmiala. Kaitsealad võivad seaduse kohaselt asuda nii riigi-, munitsipaal- kui ka eramaadel. Eramaade omanikele on teatud juhtudel ette nähtud kaitsealade piiresse jäävate maa- alade kompenseerimine asendusmaa näol. Vabariigi Valitsus kehtestab kaitsealade maadel kehtivate kitsenduste ja kohustuste ulatuse, millistest tuleb kõigil maaomanikel olenemata omandi vormist kinni pidada. Kaitsealade planeerimine ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib olenevalt sihtotstarbest jaotada kuni neljaks erinevaks vööndiks: · loodusreservaat
annaabi.ee 
