et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h Suurimat lubatud kiirust võib maanteeamet tõsta asulavälistel teedel "A" ja "B" kategooria sõidukitel: · kiirteel kuni 120 km/h · eraldusribaga teel kuni 110 km/h · eraldusribata teel kuni 100 km/h Kohalik omavalitsus võib asulasisesel teel tõsta kiirust kuni 90 km/h SÕIDUKIIRUS Liiklusmärgid "Suurim kiirus" või "Kiiruse piirangu ala", mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või alal, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.
Veoauto ei arvesta punase sõiduautoga Punane auto teeb parempööret valest reast MANÖÖVRID Pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvaile ja temast möödasõidul olevatele juhtidele. Sama reegel kehtib üldjuhul (teatud eranditega) ka ristmikel. r kla Pa MANÖÖVRID Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata ainult kohas, kus on vastav liiklusmärk "Sõidurajad ja suunad" ja tagasi võib pöörata vaid kohas, kus on märk "Tagasipöördekoht" MANÖÖVRID Tagasipööre on keelatud: Ülekäigurajal Raudteeülesõidukohal Piiratud nähtavusega kohas Nendes kohtades ei tohi ka mööda sõita. MANÖÖVRID
Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Asulavälisel teel liigub punane auto Asulavälisel teel liigub punane auto liiga tee põhjendamatult vasakpoolsel sõidurajal. keskel. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Eraldusribaga teel tohib väljaspool asulat vasakule või tagasi pöörata ainult kohas, kus on vastav liiklusmärk "Sõidurajad ja suunad" ja tagasi võib pöörata vaid kohas, kus on märk "Tagasipöördekoht" NB! Punase auto paiknemine teises sõidureas on põhjendamatu! SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES
asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise. §35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. §36. Jalakäija ei tohi: 1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; 2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3) liikuda kiirteel; 4) takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; 5) takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur. §37. Jalakäija tohib ühissõidukit oodata ooteplatvormil, selle puudumisel aga ainult kõnniteel või teepeenral
kohas ,mis ei ole selleks ettenähtud. *Kahjustada ,risustada ega saastada teed ega teega külgnevat ala. *Liigelda sõidukiga millel on keskkonda säästav leke. Jalakäia ja sõitja kohustused Teel, millel on eraldusriba , ei tohi liikuda sõiduteel eraldusribal , ega pikki eraldusribal kui sellel pole kõnniteed. Jalakäija ei tohi 1)ületada sõiduteed kohas kuhu on paigaldatud piire või asulas eraldusribaga teel. 2) minna sõiduteele seisva või mõnemuu takistuse sõiduki varjust veendumatta et ei lähene sõidukit.3) liikuda kiirteel.4) takistada sõidukit , millel töötab sinine või kollane vilkur , koos helisignaaliga või ilma . Juhi tähelepanu ei tohi kuidagi mööda juhtida. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel *Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust , eriti tähelepanelik tuleb olla lapse vanuri ,ning haigus tunnuste ja puudegainimeste suhtes
Maantee klassid on : 1. Kiirtee 2. I KLASSI MAANTEE 3. II klassi maantee 4. III klassi maantee 5. IV klassi maantee 6. V klassi maantee 1.Kiirtee on sellel lubatud kiirusel vastava kattega maantee mootorsõidukite liiklemiseks, mis ei teeninda vahetult teega piirnevaid alasid. Kiirteel on kaks eri sõidusuuna kulgevat vähemalt kahe sõidurajaga teed , mis on üksteisest eraldatud eraldusribaga või muu rajatisega. Kiirtee ei tohi samal tasandil ristuda teise teega ega raudteega. Kiirteele esitataavad nõuded Teelõikudel, kus on lubatud piirkiirus on üle 100 km tunnis peavad olema täidetud kiirtee seisundinõuded. 2.I klassi maantee on kattega ning mõlemas liiklussuunas vähemalt kahe sõidurajaga tee , mis ristub raudteega või teise teega enamasti kahel tasandil. Teele sõidetatakse kiirendusraja kaudu ja teelt ära aeglustusraja kaudu.
sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise. § 35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. § 36. Jalakäija ei tohi: 1. ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; 2. minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3. liikuda kiirteel; 4. takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; 5. takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur. § 37
– kõrgusarvud kui piki- ja ristprofiilidest ei piisa; –kraavid; –valgustus; –tehnovõrkude laiendused. Liikluskorralduse joonis –liiklusmärgid ja nende paigutus; –teemärgised; –foorid ja nende paigutus; –andurite paigutus; –fooride andurite kavandamise puhul nende paigutus; –fooride ja liiklusmärkide kinnitamiseks ette nähtud postide, konsoolide ja portaalide asukohad. Pikiprofiil •Pikiprofiil esitatakse sõidutee telje kohta, eraldusribaga teel piki mõlema sõidusuuna vasakpoolset katte serva. Pikiprofiili mõõtkava on pikisuunas 1:5000 või 1:2000 ja vertikaalsunnas 1:500 või 1:200. Geoloogiliste lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:100 või 1:50. Tänav - pikisuunas 1:500 või 1:1000; vertikaalsuunas vastavalt 1:50 või 1:100. –maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukudeasukohad; –piketaaž, plaanikõverikud; –ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded;
Autojuhid sooritavad selliseid möödasõite, mis on ohtlikud. Jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus. Jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust. Eiratakse meelega liikluseeskirju. Tänaval sõidetakse liikluseeskirju tundmata jalgrattaga. 10) Jalakäija ei tohi: ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire; ületada sõiduteed asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; liikuda kiirteel; takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; takistada teel töötavat sõidukit, millel on sisse lülitatud kollane vilkur. Ühissõiduki ootamisel ei tohi jalakäija seista sõiduteel! Sõiduteele tohib astuda alles pärast ühissõiduki peatumist!
54. Liikluse prognoos- teatud lähteoletustele tuginev liiklussageduse, ühissõidukite sõitjate arvu jne ennustus 55. Kiirtee - mootorsõidukite liiklemiseks lubatud kiirusele vastava kattega maantee, mis ei teeninda vahetult teega piirnevaid alasid. Kiirteel on kaks eri sõidusuundades kulgevat vähemalt kahe 4 sõidurajaga teed, mis on üksteisest eraldatud eraldusribaga või muu rajatisega. Kiirtee ei tohi samal tasandil lõikuda teise teega ega raudteega. Kiirteele sõidetakse kiirendusraja kaudu ja kiirteelt muud liiki teele aeglustusraja kaudu 56. Maantee klass- maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus, mis määratakse eeldatava liiklussageduse alusel ja mis määrab maantee projekteerimiseks vajalike tee põhiparameetrite piirväärtused 57. Liiklussagedus- tee, sõidusuuna või raja ristlõiget ajaühikul läbiv sõidukite arv. 58
53. Mis on eeldatav liiklussagedus Arvestusaastale prognoositud liiklussagedus, mille alusel tee või tänav plaanitakse ja projekteeritakse. 54. Mis on ennustusaasta Aasta, millele koostatakse liiklusprognoos. 55. Mis on liikluse prognoos Teatud lähteoletustele tuginev liiklussageduse, ühissõidukite sõitjate arvu ennustus. 56. Mis on kiirtee Mootorsõidukite liiklemiseks, kaks eri sõidusuundades kulgevat vähemalt kahe sõidurajaga teed, mis on eraldusribaga. Ei tohi lõikuda samal tasandil teise teega, kasutatakse kiirendus- ja aeglustusradasid. 57. Mis on maantee klass Maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus, mis määratakse eeldatava liiklussageduse alusel ja määrab maantee projekteerimiseks vajalike tee põhiparameetrite piirväärtused. 58. Mis on liiklussagedus Tee ristlõiget ajaühikul läbiv sõidukite arv. 59. Mis on taandatud liiklussagedus Ühikautodes väljendatud liiklussagedus. 60
ohtlikud, kuid kus toimub tavapärasest rohkem õnnetusi. Samas on oluline osa ka inimeste õigel liikluskasvatusel, sest nii mõnigi eirab punast tuld ja põhjustab sellega liiklusohtlikku olukorra või koguni õnnetuse. Liiklusjärelvalve – puudutab politseitööd:patrullid, – tuleks tõhustada liikluspolitsei tööd, korraldada rohkem haaranguid. Vältimaks liiklusõnnetusi: pikad maanteed peaksid olema eraldusribaga eraldatud ja kaherealsied ning teed peaksid korras olema! Väga paljud sõidavad ilma turvavööta- tänapäeval on küll kampaaaniaid, mis rõhutavad turvavöö kasutamisele, kuid pigem tõmmatakse vöö peale siis kui politsei autot nähtakse, et mitte trahvi saada! Kuidagi peaks inimestele selgeks tegema, et turvavööd on neile endile vajalik. Karistused peaksid olema võibolla veel karmimad ja politseinikud kohusetundkikumad, ausamad ja alati käituma vastavalt seadustele
kasutati taribetooni 1957 Tori sild 109m. 56-65 241 uut r/b silda. Asfaltbetoon 56 juurutati 10 a programm tähtsamad objektid Tallinn narva, Tallinn Tartu Võru, Tallinn Pärnu Ikla. 1957 esimene tehas Rakvere lähistel, esimene arvestatav 1963 Mäos. 1959 kaob naturaal kohustus täielikult ja rahastamine suunatakse kolhoosidele, kes panevad suuremat rõhku just kohalikele teedele. 1965 Huber Hunt Maantevalitsuse juhiks värbas insenere. Esimene esindustee Tln Narva neljarealine eraldusribaga tee. Esimene ots 7,1 km tsementbetoonist. Muldkeha laius 30m teekatend 2x 7,6m 1976-1991 OM võistluste tulemine Tallinna hoogustas siinsete teede arengut nn Olümpia Tee. Kokku 350km Pirita tee ja sild. Kuni 1960 kasutati ainult bit. Ja mahtude kasvades tekkis defitsiit, võeti kasutusele põlevkivituhk väike nake, nõudis kvaliteetset tööd, kapriisne meie ilmastikus. 2009 3855km mustkatet 3900km asfaltbetooni, 1238km pinnatud kruusateed, 929km tuhkbetoon, - 9922km. 16
Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija annab üldise liikumist keelava märguande, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutus- saareni, selle puudumisel viima lõpule sõidutee ületamise(pole vaja tee keskel ootele jääda) Jalakäija ei tohi: ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkes- tamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool käigu- silda, -tunnelit, ülekäigurada või ülekäigukohta Suure eseme või käsikäruga jalakäija võib liikuda sõiduteel, kui ta kõnni- teel või teepeenral liikudes takistaks teisi liiklejaid ja sõiduteel liikumine ei ole talle ja teistele liiklejatele ohtlik Muudatused liiklusreeglite osas Sõitja Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse ava-
Parempoolselt ja keskmiselt rajalt. 23. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Kõiki sõidukeid, kui neil on ohutuled sisse lülitatud. Taksosid sõitjate peale- või mahamineku ajaks. Haagiseta soolomootorrattaid. 24. Te sõidate asulavälisel teel ja lähenete raudteeülesõidukohale. Kus peate ootama, kui tõkkepuu sulgub? Tõkkepuu ees. Vahetult enne viimast hoiatusmärki "Ees on raudteeülesõidukoht". 29. Kuhu tohib sõita asulas eraldusribaga teel? Vasakule. Otse. Tagasi. 34. Milleks tohib juht kasutada parempoolset teepeenart? Мöödumisеks eessõitvast aeglasemast sõidukist asulavalisel teel. Мöödumisеks vаsаkрöörеt tegevast sõidukist. Peatumiseks asulavälisel teel. 39. Kuidas suureneb auto aeglustusteekond? Võrdeliselt kiirusega. Võrdeliselt kiiruse kuubiga. Võrdeliselt kiiruse ruuduga. 43. Kus on peatumine keelatud? Sõiduteel piiratud nähtavusega kohas.
annaabi.ee 
