kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821)
aastal gümnaasiumi jätkas Edmund õpinguid Leipzigi ülikoolis, kus õppis loodusteadusi. Kaks aastat hiljem jätkas ta juba Berliinis matemaatikaõpinguid ja doktoriteesid kaitses ta 1883. aastal Viinis. 1884. aastal kuulas ta Franz Brentano loenguid filosoofiast. 1886. aastal õppis ta Halles ja habilitatsioonitöö kirjutas arvu mõistest. Sel perioodil vahetas ta religiooni: temast sai kristlane. 1887. aastal sai temast Halle ülikooli eradotsent. Ta abiellus juudi kogukonnast pärineva uskuvahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Neid laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil oli kolm last. (http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Ed. Husserli filosoofiat on mõjutanud veel Platon, Descartes ja Leibnitz. Ta töötab filosoofiaprofessorina Göttingeni ja Freiburgi ülikoolides. Ta kirjutab väga palju, kuid väga väike osa tema töödest on ilmunud trükis.
phil. nat. 1932 (Determination of the Longitude of the Tartu Observatory by Wireless. Second paper: Observations in 19291930 in Tartu and in Pulkovo. Final Results). Üliõpilasseltsi Raimla vilistlane. Ta osales Vabadussõjas. Aastatel 19231925 oli Livländer Tartu Ülikooli tähetorni abijõud, 19251935 assistent, 19281929 teaduslik stipendiaat Potsdamis, 19321934 Tartu Ülikooli astronoomia ja geodeesia eradotsent, 1934 dotsent, geodeesia kabineti juhataja. Aastatel 19361944 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli professor, 19411944 ajutine rektor. Robert Livländer hukkus Eestist põgenemisel laeval Nordstern. Tiit Nugis (sündinud 3. detsembril 1942 Tallinnas) Eesti astronoom. Ta on avaldanud üle 900 teaduspublikatsiooni.
Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geograafia uurib sidemeid riigi ja maapinna vahel, sest need on omavahel orgaaniliselt seotud. Ratzeli riigi, kui organismi tunnused: Riik on kõrgemat järku terviku orgaaniline osa Riik pole mehaaniline moodustis, vaid elav terviklik vorm. Riik on looduse loomusunniline saadus
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Immanuel Kant Essee Tallinn 2006 Immanuel Kant I. Kant sündis 1724 Saksamaal, Köningsbergis käsitööliste perekonnas. 1745 lõpetas Köningsbergi ülikooli, 1747 – 54 oli koduõpetaja, 1755 – 70 oli Köningsbergi ülikooli eradotsent ja 1770 – 96 porfessor, 1786 ja 1788 ka rektor. Kanti filosoofilises tegevuses eristatakse nn kriikaeelset (1770. a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimise kohta („Allgemeine Naturgeschite und Theorie del Himmels“, 1775) ja tõestas, et tõusulaine hõõrdumise tagajärjel väheneb Maa pöörlemiskiirus. Neil
Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel. Temp aegrida on sakilise iseloomuga:). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti
Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja kolga-jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. Mathias Johann Eisen (1857-1934) 1879-1885 õppis TÜ-s teoloogiat; 1886-1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas; 1919-1934 eradotsent ja isiklik professor TÜ-s; ka ERM-i kolleegiumi esimees ning Akad. Rahvaluule Seltsi asutaja; Rahvaluule suurkoguja (u 1500 kaastöölist; 100 000 lk üleskirjutisi); Rahvaraamatute publitseeija; usundi alased käsitlused (vt Eesti mütoloogia I-IV). Ta avaldas rahvaraamatuid ja kerget lugemist, kus kasutas sama materjali, mida talle saadeti, tegi veidi ümber ja kohendas ning paiskas trükki Oskar Kallas (1868-1946)
- usutav või mitte - esitus markeerimata - väljendab teatud kogukonna väärtusi ja käitumisnorme (Valk 2015) 50. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Eesti rahvausundi uurijaid 20. sajandil (I): Oskar Loorits (1900-1961) • Õppis TÜ-s keeleteadust ja folkloristikat, doktoritöö “Liivi rahva usund I” (1926) • 1927-1941 Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ rahvaluule eradotsent; põgenes 1944 Rootsi • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 31990) o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960) Uku Masing (1909-1985) • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja
kaevas selle maasse. Viskovatovi algatusel kaevati ohvrikivi taas maast välja. Morgensterni ausammas Monumendi rajas 1851. aastal Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg 3. september 1852 Tartu) oli klassikaline filoloog, Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Ta isa oli arst. Morgenstern õppis filosoofiat Halle ülikoolis aastatel 17881794, kaitses 1794 doktoriväitekirja. Sealsamas oli ta eradotsent ja aastatel erakorraline professor. Aastatel 18021833 töötas ta Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professorina.[ 18021839 oli ta ühtlasi ülikooli raamatukogu direktor. Asutas 1803. aastal ülikooli kunstimuuseumi ja juhatas seda aastani 1837. Osales Tartu ülikooli põhikirja koostamises ja ülikooli tegevuse juhtimises. 1826. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks.
1956). Tal oli arstiteaduste doctor ning 1925. kaitses oma tööd (väitekirja kohtuarstiteaduse doktorikraadi saamiseks). 1926. a. andis välja lühikokkuvõtteid ("Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevus üle Eestis" see on kriminaal-antropoloogiline ja sotsiaalmeditsiiniline uurimus; see uuring oli tehtud Harku alaealiste poisslaste koloonia kohta; teine selline kool oli Koloveres poisslastele). 1928. a. TÜ kriminaalantropoloogia ja kriminalistika tehnika eradotsent. Madissoon oli eugeenik. Noorte kuritegevuse põhjused jagas Madissoon kahte liiki: seesmised (alge) ja valise (miljöö) ning nende kombinatsioonid. Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis, et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud. Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka kasvandlike edasise elukäigu pärast nimetatud kasvatusasutusest vabanemist. 1925
annaabi.ee 
