ruumiliste kujutiste keerukus ja mitmekesisus on ergutanud kunstnikke taastama sidemeid kartograafia ja kunsti vahel. Kunstiline kaardistamine oli kasutusel juba varastel aegadel: 1970-ndatel kaunistas Nancy Graves NASA kuukaarte guass- ja trükivärvidega. Kuna tänapäeval kasutavad kunstnikud selliseks tegevuseks pigem arvutite laialdasi võimalusi, siis ongi kaardistamisest saanud installatsioonikunst. Kaardistamine on pälvinud tähelepanu ka ontoloogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste (loodus, tootmine, kommunikatsioon) juures. "Tunnetuslik kaardistamine" tähendab tänapäeval palju rohkem kui 1960-ndatel, mil seda lähemalt uuriti. Lisaks sellele, et kogu kaardistamine on laiemas mõttes tunnetuslik, sisaldab ning nõuab see ka valikute tegemist, millegi väljajätmist, ebakindlust ja tähelepanu. Paul Carter toob oma arutelus rabava näite rannajoone kohta: Rannajoon on elementaarne piir maa ja mere vahel ning samuti ka kaardi piir
kultuuri uuritakse vaid rääkis, et seda kultuuri peavad uurima juhid või siis nende abilised (asjatundjad). Mulle jäi mulje, et lisatekst on põhiteksti täpsustav just organisatsiooni kultuuri osas. Põhitekstis ei räägitud juhi rollist nii suurel määral. d) Mida teie peamisest tekstist oli kasutatud, ehk miks oli sellele viidatud?(5p) Schein'ile on on rohkem vihjatud artikli osas, kus autor arutleb metoodiliste ja epistemoloogiliste väljundite üle. Seal on vihjatud Schein'i töödele seoses organisatsioonilise kultuuriga. Samuti on 5 Daniel vihjanud Schein'i töödele siis kui ta arutles organisatsioonilise kultuuri sisu tähenduse üle. 6
Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine. Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist. Diskursusanalüüs peab aitama leida teksti varjatud motiive või teatud teksti tõlgendamiseks valitud meetodi valiku motiive. Kuna mingeid kvantitatiivseid tõendeid ei esitata, siis kerkib üles usaldusväärsuse ja valiidsuse küsimus. Selle analüüsi objektiks on tekst kui tunnetuse ja suhtlemise vahend ning eesmärgipärase ühiskondliku praktika väljenduse või kõneaktide jada
Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise eripära tõttu. Erinevate olemisvaldkondade ontoloogilise eripära üheks tunnuseks on ka nende võimelisus olla vastavate spetsiifiliste tunnetusvormide esemeks. Olemine domineerib antiikse arusaama kohaselt teadmise üle ja limiteerib teadmise võimalusi. Nii peab ka filosoofias ontoloogia olema epistemoloogia suhtes domineerival positsioonil – teadmise võimalikkuse, vormide ja piiride kohta käivate epistemoloogiliste küsimuste käsitlemine peab sel juhul paratamatult viima ontoloogilise temaatika juurde. Epistemoloogiline problemaatika ei ole veel iseseisvunud, vaid esineb olemisküsimusega läbipõimunult. Teadmise mõiste. Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult
filosoofilisi küsimusi ning ka filosoofe on seega neli põhilist tüüpi: 1. Esiteks on olemas küsimused, mis käivad asjade põhiolemuse kohta selle kohta, mis asjad tõeliselt on. Neid nimetatakse metafüüsilisteks küsimusteks. Küsimus ,,Mis on aeg?" on hea näide metafüüsilisest küsimusest, sest sellega küsitakse, mis aeg tõeliselt on. 2. Teiseks on olemas küsimused, mille keskmes on teadmise või uskumuse kujunemine. Neid küsimusi tuntakse epistemoloogiliste küsimustena ja need ei keskendu sellele, mis on olemas, vaid sellele, kuidas tunnetada seda, mis on olemas. 3. Kolmandaks on olemas küsimused kõlbelise elu olemuse kohta. Neid nimetatakse eetilisteks küsimusteks ning nad keskenduvad moraalsele probleemile kuidas me peaksime oma elu elama. (Enamik meist on nende üle mingil määral juurelnud ning seega on enamik meist juba parasjagu pädevad moraalifilosoofid). 4
või ema enesemääramisõigus. · Vooruseetika hindab teo tegijat: kuidas suhtuda abordi tegijasse? Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel? Nt bioloogilistest ja sotsiaalsetest faktidest, konkreetsest olukorrast, kaasnevatest tunnetest jne. Eetika alused, 9. loeng:FAKTI JA VÄÄRTUSE PROBLEEM Metaeetika · Metaeetika käsitlus eetika enda kohta. · Eetika semantiliste, loogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste teoreetiline uurimine. · Eesmärgiks on mõista moraalikeele ja moraalse õigustuse loomust, uurida moraalimõistete tähendust, nende funktsiooni. · Üks keskseid küsimusi on faktide ja väärtuste vahekord. Fakti ja väärtuse probleem · Millele viitavad eetilised mõisted ja mida kujutavad endast eetilised otsustused? · Kas moraaliotsustused on nagu väited, millel saab olla tõeväärtus?
filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele. Stoikute füüsika
sealhulgas, kosmoloogilisus, lähtumine kosmose osade harmooniast kui ideaalsest mõõdupuust filosoofiliste probleemide lahendamisel. Nii saab selgeks, et filosoofilise süsteemi loomisel projitseerib Platon oma olemisõpetuse kolmikstruktuuri inimhinge kolmikstruktuuriks ning konstrueerib sel alusel ideaalse riigi kolmekihilise struktuuri. Enne viimase mõtte pikemat lahtiseletamist, mille juures jõuamegi poliitilise õpetuse ontoloogiliste, epistemoloogiliste ja eetiliste seoste juurde, nimetame nende kolmikstruktuuride elemendid. Õigupoolest probleem ongi nende kolmikstruktuuride harmoonilises seostamises. Olemisõpetus: kõrgeim muutumatute, igaveste ideede ehk tõelise tegelikkuse maailm; maailma hing, mis hõlmab näiva tegelikkuse maailma ning kõige madalamal meeleliselt tajutavate muutlike asjade, ideede kehastuste maailm. Inimese surematu hing: jumalik ja
Sapir, Margaret Mead jne) - Sündis Saksamaal juudi perekonnas - Ei identifitseerinud end juudina, pidas end etniliseks sakslaseks - Esimesed 19 eluaastat veetis kohalikes koolides, kus tekkis huvi ajaloo ja botaanika vastu - meisterlik klaverimängija - 20-aastaselt alustas ülikooli õpinguid (Heidelbergist Bonni, lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö - Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga. - Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes.
annaabi.ee 
