EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
Medikamentoosne ravi Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitega. Epilepsiaravimi kasutamine eeldab täpset korrapärasust. Ebakorrapäraselt kasutatav ravim võib halvendada hoo kontrolli. Epilepsiaravi lõpetamine on aeglane, sest vähendamisperioodis suureneb hoo risk. Ravi lõpetamist kaalutakse, kui 2-5 aastat pole hoogusid olnud. Siiski tekivad u. inimestest hood uuesti. Kirurgiline ravi Kirurgiline ravi tuleb kõne alla siis, kui on kindlaks tehtud epileptilisi hoogusid põhjustav kolle ajus või näiteks kasvaja olemasolu. Kirurgilist ravi rakendatakse vaid juhtudel, kui on kindlalt oodata seisundi paranemist. Elektriline närvi stimulatsioon - naha alla paigaldatud elektristimulaatoriga muudetakse närvirakkude elektrilist aktiivsust, inimene saab ise ennetada krampide teket. Samuti suhteliselt vähe kasutatud meetod. · Tänan kuulamast !
ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise tarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida. Epilepsiaravimeid tuleb tarvitada tavaliselt mitu aastat. Pildid Epilepsiast Kokkuvõte Lõpetuseks ütleksin et oleksite ikka etevaatlikud ja loodan et saite midagi uut ja huvitavat pärilike haiguste kohta teada. Kasutatud Materjal https://www.google.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Huntingtoni_t%C3%B5bi https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos https://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia
Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks.
ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-60720) Epileptiliste hoogude peamised teadaolevad põhjused on ajutraumast tingitud aju kahjustus, insult, ajupõletik, mürgistus(alkohol, amfetamiin, heroiin, kokaiin, strühniin jt), kasvaja, degeneratiivne haigus (nt fenüülketonuuria), sünnikahjustus, geneetiline haigus, ainevahetuse häired. Ka mitmed muude haiguste ravimiseks tarvitatavad ravimid (näiteks antibiootikumid, antidepressandid, aminofülliin, liitium jt) võivad esile kutsuda epileptilisi sümptomeid. (www.noorednoortele.ee/4_Epilepsy/ep_term.htm) Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus? Paljudel loomadel esinevad enne otsest krambihoogu eelnähud, kus loom on rahutu, otsib omaniku lähedust vms. See võib kesta sekundeid, minuteid kuni tunde. (www.koer.ee/Epilepsia_koertel.htm) 6 Epileptilised hood Epileptiline hoog on paroksüsmaalne, stereotüüpne teadvuse, käitumise, motoorsete
kadunud – stabiilne seisund). Kõige sagedasemad algsümptomid on nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired ja dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda. Haigusele on omane ägenemine ja progresseerumine. SM on eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on inimese omaste toetus ja kaasahaaramine rehabilitatsiooni - abi hakkamasaamisel, abivahendite kasutamine, ka eraldatuse vältimine.
Tihti on tahtmine olla kellegi moodi ja nii väärtustatakse oma kehakuju ja välimus ülemääraselt. Tulemusena tekivad raskused toimetulekus, meeleolu alanemine, kontsentratsioonihäired. Mõtted viivad oma kehakaalu ja välimuse otsesesse sõltuvusse edukusega ja teistele meeldimisega. Muud väärtused jäetakse tagaplaanile. Kehaliste häiretena, mis tekivad bulimia haigetel, kes oksendavad, võib nimetada südame rütmihäireid, söögitoru põletikku, epileptilisi krampe, lihasnõrkust. Ei ole harv, kui bulimia haiged satuvad kaalujälgijate rühma, paastulaagritesse, suure koormusega treeningrühmadesse, nad korraldavad endale dieete – veepäevi jne. Nad võivad küll olla normaalse kaaluga, kuid neil on sama moodi keha väärtaju, kus nad tunnevad suurt ebamugavust peale sööki. Söömine on nende jaoks kuritegu, mida peaks tegema minimaalselt ja seetõttu nad tavaliselt hommikul ei söö
selle tulemuslikkust, koostab koduprogrammi, määratleb abivahendi vajaduse Kirjelda epilepsia mõistet-olemust. Epilepsia – neuroloogiline seisund, mis mõjutab peaaju ja kogu närvisüsteemi ning mida iseloomustavad epileptilised hood. Epilepsia mõjutab kõiki vanusegruppe, kuid lapseea epilepsia puhul tuleb ravi määramisel arvestada laste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist?
sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud
sümptomid on vähenenud või kadunud stabiilne seisund). Kõige sagedasemad algsümptomid on nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired ja dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda. Haigusele on omane ägenemine ja progresseerumine. SM on eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on inimese omaste toetus ja kaasahaaramine rehabilitatsiooni - abi hakkamasaamisel, abivahendite kasutamine, ka eraldatuse vältimine.
annaabi.ee 
