.. *Püünislehed-putuktoriduliste taimede leht , mis on muundunud putukate püüdmise vahendiks. Püünisesse sattunud putukate pehmed kehaosad lahustuvad ensüümide toimel, muutudes taimele omastatavateks. Lehe siseehitus: Mesofüütse lehe ehitus *Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist
Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks.
mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad
emergentsid - on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud(roosi okkad, 1 hobukastani viljade ogad) Õhulõhe ehitus sulgrakud, nende vahel õhupilu ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest ülesanded gaasivahetus; paiknemine - enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda. Lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Korkkude - mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib mitmekihiline korrapäraste ridadena paiknev sekundaarne kattekude e korkkude; korp - moodustub puudel ja põõsastel korgi asemel, mis taime vananedes 2-3 aasta pärast rebeneb. Korba rakud on deformeerunud ja surnud ning see koosneb mitmest korgikihist ja koore surnud osadest.
peridermiks. Fellogeen lõpetab mõne aja pärast tegevuse, sügavamal tekib aga uus fellogeeni kiht, mis toodab samuti felleemi ja fellodermi. Felleem ei lase läbi vett ega seal lahustunud toitaineid, seetõttu surevad kõik korkkoest väljapoole jäävad rakud. Nii tekib enamikul puittaimedel sekundaarne korkkude -- korp, mis koosneb peridermi, koore- ja niinerakkudest. Sklerenhüümrõngas rebeneb varre jämedamaks kasvades ribadeks ning korba tekkimisel kaob hoopis. *Koos epidermiga kaovad ka õhulõhed. Et gaasivahetus saaks jätkuda, tekivad korkkoesse lõved. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal. Siinsed fellodermi rakud muutuvad algkoe -- lõve fellogeeni -- rakkudeks. Lõve fellogeen toodab väljapoole kobedalt asetsevaid põhikoerakke -- täiterakke, sissepoole fellodermi. Lõve täiterakkude kest on õhem kui felleemi rakkudel. Vanad täiterakud tõugatakse väljapoole, meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke
tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed liigitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel viimasel. · KLASS MAKSASAMBLAD ehk HELVIKSAMMALTAIMED. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk
Fellogeen lõpetab mõne aja pärast tegevuse, sügavamal tekib aga uus fellogeeni kiht, mis toodab samuti felleemi ja fellodermi. Felleem ei lase läbi vett ega seal lahustunud toitaineid, seetõttu surevad kõik korkkoest väljapoole jäävad rakud. Nii tekib enamikul puittaimedel sekundaarne korkkude -- korp, mis koosneb peridermi, koore- ja niinerakkudest. Sklerenhüümrõngas rebeneb varre jämedamaks kasvades ribadeks ning korba tekkimisel kaob hoopis. Koos epidermiga kaovad ka õhulõhed. Et gaasivahetus saaks jätkuda, tekivad korkkoesse lõved. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal. Siinsed fellodermi rakud muutuvad algkoe -- lõve fellogeeni -- rakkudeks. Lõve fellogeen toodab väljapoole kobedalt asetsevaid põhikoerakke -- täiterakke, sissepoole fellodermi. Lõve täiterakkude kest on õhem kui felleemi rakkudel. Vanad täiterakud tõugatakse väljapoole, meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke
soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool
soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool
tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht. Süstemaatika. Sammaltaimed ligitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel vimasel. I- Klass maksasamblad- Hepaticopsida. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad – õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved – üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest
annaabi.ee 
