ühendama, aga nüüd resistentsed. Karbenitsilliin, tikartsilliin efektiivsed eelkõige G- enam ei saa… Edasine • Enterobakteritel ja Pseudomonas’e suhtes. bakteritsiidsus tuleneb plasmiididega omandatud Piperatsilliin efektiivne mitmesug. HI-d tekitavate
Kui bakterite kasvukeskkonnas on korraga erinevaid C-allikaid, mille kontsentratsioon on suurem kui 1 mM, kasutatakse esmalt ära need, mis võimaldavad rakkude kiiremat kasvu. Sel juhul on rakus indutseeritud ainult need ensüümid, mis osalevad eelistatud substraadi kasutamisel. Teiste substraatide kasutamisel osalevate ensüümsüsteemide süntees on maha surutud. Sellist regulatoorset mehhanismi nimetatakse kataboliitseks repressiooniks. Bakteril E. coli ja teistel enterobakteritel on kataboliitset repressiooni kirjeldatud glükoosi puhul. Kui kasvukeskkonnas on lisaks glükoosile ka teisi C-allikaid, näiteks laktoosi, kasutab rakk toiduks ainult glükoosi, laktoosi kasutamisel osalevad ensüümid on represseeritud. Kui glükoos on ära kasutatud, järgneb bakterite kasvu aeglustumine, mil nad adapteeruvad teise substraadiga. Kataboliitne repressioon bakteris E. coli Transkriptsiooni aktivaator CAP (CRP) aktiveerib transkriptsiooni lac operoni (laktoosi metabolism)
omakorda gaasilise vesiniku eraldumisega. See on bakteritele energeetilisel kasulik. Bakter saab toota rohkem ATPd. Protsess saab toimuda siis kui väliskk-s hoitakse H2 c väga madal. Kk peab olema mikroobe, kes aktiivselt vesinikku tarbivad. Kui ei ole võimalik NADH-d üle Fd-i reoksüdeerida siis tehakse seda AcCoA redutseerimise arvel ja moodustub etanool. Formiaatkäärimine ja selle produktid. Gaaside teke. Püruvaadi edasise katabolismi variandid enterobakteritel. Enterobakterid kui fakultatiivsed anaeroobid. Bakterid kes moodustavad käärimisel formiaati, moodustavad ka paljusid teisi happeid. Seetõttu aga et formiaati teistes käärimisradades ei esine, nim seda hapete segu tekitavat käärimist formiaatkäärimiseks. 23 See käärimine on iseloomulik enterobakteritele. Enterobakterid on GN, fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat kas kääritamisest, aeroobsest või anaeroobsest hingamisest. Fekaalse reostuse indikaatorid.
TE-dele on iseloomulik, et nad: 1) toimivad distantsi tagant; 2) võivad paikneda nii promootori ees kui taga; 3) toimivad sõltumatult nende orientatsioonist. TE-dele seonduvad transkriptsiooni aktivaatorid (enhancer binding protein EBP). Enamasti seonduvad EBP-d promootorist 70 - 150 bp ülespoole. On ka erandeid. Näiteks RocR, mis reguleerib B. subtilise arginiini ja ornitiini transpordi ning metabolismi geene, seondub promootorist 1500 bp ülespoole. Enterobakteritel vastutavad N-assimileerimise eest gln geenid, mis aktiveeritakse NtrC poolt. NtrC on võimeline gln promootorilt transkriptsiooni aktiveerima ka siis, kui tema seondumissaidid on viidud promootorist 3000 bp kaugusele. EBP-d seonduvad enamasti dimeerina ning dimeeride seondumissaite on 2 või enam. Dimeeride seondumine toimub kooperatiivselt. Skanneeriva mikroskoobi abil on näha, et NtrC oligomeriseerub gln TE-l
sex- pilid vaid fibrillide adhesiinid F-faktorita raku pinnal on retseptoriteks lipoteihhoiinhappe molekulid. Tervikliku genoomi ülekanne võtab rohkesti aega ja see toimub harva sest bakterid alluvad keskonnas toimuvale molekulide Browni liikumisele, mis põhjustab konjukatsioonikanali purunemist. Konjugatsiooni saab katkestada ka mehhaanilisel viisil, näiteks raputamisega. Geneetilise informatsiooni ülekannet konjugatsiooni teel on kõige paremini uuritud enterobakteritel. Konjugatsioon nagu teised rekombinatsiooni liigid võib toimuda mitte ainult ühe bakteri liigi vahel, vaid ka bakterite erinevate liikide vahel. Sel korral on tegemist liikidevahelise rekombinatsiooniga. 28.paljunemise viisid,sugutu paljunemine,kloon Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PõHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine
6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella
E. coli'l on teada üle 160 erineva O-antigeeni. Lipopolüsahhariidi lipiidset osa nimetatakse lipiid A-ks, mis pole glütseroolne lipiid vaid estersidemete abil seotud N-atsetüülglükoosamiin fosfaadiga. LPS-l on molekuli kohta rohkem rasvhappeid kui fosfolipiididel ning sellest johtuvalt on välismembraani rasvhapete vahel rohkem hüdrofoobseid sidemeid naabermolekuliga, mis teeb välismembraani tihkemaks ning suurendab membraanis hüdrofoobset keskkonda. Enterobakteritel on LPS väline kiht stabiliseeritud Mg2+ ja Ca2+-ioonidega, mis neutraliseerivad lipiid-A fosfaatide negatiivseid laenguid ning stabiliseerivad polüsahhariidide jääke. Lisaks koosneb enterobakterite lipiid-A küllastunud rasvhapetest, mis muudab membraani veel jäigemaks. EDTA abil on võimalik muuta bakterite välismembraani ning seeläbi muuta G(-) bakterid tundlikumaks mitmesugustele ainetele, mis enne EDTA-ga töötlemist poleks välismembraani läbinud
inkubatsiooniperiood Adhesioon Bakterite pilid (pilid; fimbriad) - vahendavad bakterite kinnitumist makroorganismi rakkudele. Esialgu suhteliselt lõtv side. Vallandavad tugevama sideme tekkimise mehhanismi. Pinnavalkudega. Invasioon = invasiivsus Invasiivsus on mikroorganismide võime läbida nahka või limaskesta ja kahjustada kudesid Invasiinid ehk agressiooniensüümid. Siderofoorid - raua hankimine bakteritele. Bakterid vajavad vaba rauda. Mõned hangivad seda siderofooride abil. Enterobakteritel enterobaktiin ja aerobaktiin. Eukarüoodi raud seotud transferriiniga ja laktoferriiniga. Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised.
Laboris kasvatamisel lisatakse kääritajate söötnetesse puhverlahuseid, et pH stabiilsena püsiks. Vahel võib lisada ka kriiti. Hapete tekkega kriit lahustub vähehaaval ja neutraliseerib tekkiva happe. Kui mikroobe kasutatakse hapete tootmiseks, siis lisatakse söötmetele Ca ja tekkiv hape sadeneb Ca-soolana. Hiljem saadud soola mineraalhappega töödeldes saadakse soovitav orgaaniline hape kätte. Hapete teke erinevatest suhkrutest on oluline diagnostiline tunnus mikroobidel, näiteks enterobakteritel. Et testida happe teket, siis võib lisada söötmele pH-indikaatoreid, mis reageerivad pH muutusele söötne värvi muutumisega. Kasutatakse näiteks metüülpunast, broomtümoolsinist jmt. Kui käärimiskeskkonnas langeb pH teatud tasemele, siis lülituvad sisse mehhanismid, mis viivad neutraalsete produktide tekkele. Näiteks võihapebakteritel hakkab vöihappe asemel moodustuma butanooli, atsetooni, etanooli ja butaandiooli. Alkalifiilid
annaabi.ee 
