ühekordse eluga. Kuidas on seotud eneseusk ja eneseteostus? Kas mõlema olemasolu mõjutab inimese elukäiku? Isik seab tihti oma eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad valeks või ebatäpseks. Kõikide eluväärtuste adekvaatsel hindamisel unustatakse, et enne suurte asjade juurde asumist tuleb väiksemad parandused teha. Viimane tähendab eneseotsinguid, mille eesmärgiks on rahulolu iseendaga ning eksistentsiga. Kuidas leida eneseusku ? Saatus määrab inimese eluea, mida tuleb viimase võimaluseni mõistlikult kasutada ja sisustada. Püüdes leida eneseusku, ei tohi otsija ainult ühe eesmärgiga oleleda. Avatus maailma suhtes ning kõige armastusväärsem vastuvõtt viib tulemuseni. Nõustun kirjanik Herman Hessega, kes kujutab teoses "Siddhartha" seiklejaid.
otsingut iseendas ning pidevat võitlust. ,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. ,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega. Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline isiksus. Kogu ,,Koputa kollasele aknale" (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967. aastal E. Vilde nim. Kolhoosi auhinna. Esikromaan ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) kujutab põllutööliste elu 1950.- te algul, kui inimene muudeti tootmisprotsessi võõrandunud lüliks. Tähtteoseks eesti proosas kujunes romaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971) E. Vilde nimeline kolhoosi auhind 1971, Nõukogude Eesti preemia 1972. Romaan kasvas välja
temaatikaga. Saeki oli nt. ennast juba 15-aastasena kaotanud ning oma viiekümnendates aastates polnud ta ennast siiamaani nö. tagasi leidnud - siiamaani kinni vanas armastuses, millest lahti lasta ei osanud. Nõustus Kafkaga magama ka arvatavasti sellepärast, et ta oli kinni enda 15- aastase faasis ja nägi Kafkas oma nooruspõlve armastust. Oshima, kes oli androgüün, oli oma eneseotsingud juba läbinud, kuid ka neid käsitleti teoses mingis mõttes. Kafka näol elas ta oma eneseotsinguid taas uuesti läbi. Nakata puhul see eneseotsing ei kehti - temal oli pigem missioon, mida ta sihikindlalt täitis ja millega ta teiste eneseotsingutele kaasa aitas.
hingeseisund hell ja kiiruga on tehtud nii saatuslik otsus. Levinud on ütlus: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud!" Mainitust esimese pärast on inimesed võimelised isegi tapma, kusjuures teise puhul tehakse seda nagunii. Armastus on paljude inimeste üks eneseteostuse viise. Me kõik püüdleme millegi poole, st üritame end kuidagi moodi teostada. Me seame eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad kas valeks või õigeks. Vajame eneseotsinguid, kus tulemuseks vabadus ning rahulolu iseendaga. Kinnisilmi ei avasta me midagi. On ka eneseteostuse halvem pool- eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et eneseotsingule on liiga palju aega elust kulunud. Vältimaks sellist olukorda ja anda eneseleidmisele vajalik kurss, on vaja prioriteedid juba varakult paika panna. Elu on müstiline ja keeruline. Selle mõistmiseks peab inimene täiel rinnal elama- end
1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas tööle õe abina. Pärast eneseotsinguid otsustas ta astuda Sisters of Saint Joseph of Carondeleti. Seal oli ta liige enam kui 40 aastat. 1966. aastal ühines ta Mount St. Mary's teaduskonnaga. Ta õpetas pediaatriat ja pere- õendust ja hakkas organiseerima kursusi adaptatsiooni teemadel. Callista Roy oli sunnitud töölt lahkuma, sest tal diagnoositi (encephalomyelitis). Talle tehti edukas operatsioon, mille käigus eemaldati (acoustic neuroma). 1968
Minu jaoks on Saatpalu tekstide peamised märksõnad: nostalgia, ekstaas ja iroonia, mis näivad kõik põgusal vaatlusel kandvat omavahel ühitamatut maailmatunnetust. Dagö laulude kirjanduslik käekiri on virtuoosne ja kujundirikas, selles annavad tooni kõlamängud, intertekstuaalsed vihjed, sõnamängud ning kohati teatraalne otsekõnelisus. Ehkki suur osa sõnu kirjeldab tõukumisi ja tõmbumisi armastusest, nimetut ootust ning eneseotsinguid, leiab sealt ka vihjeid paljule muule: distants elu suhtes, mis lubab elu ,,hädaorgu" vaadelda leebelt ja tüünelt, intellektuaalse irooniaga. Kui keegi küsiks, et mis on minu lemmik laul Dagö esituses, siis oleks sellele vastamine ääretult keerukas, sest vaieldamatult on kõik nende laulud head ning ühte välja valida ma ei suudaks. Laulude eelistus järjekord sõltub ka paljuski minu tujust ning kohast, kus ma seda kuulan.
Lihtsakoeline lugu, paralleelid Indrekuga.), ,,Rahaauk". 1907.aastal astus Anton ülikooli õigusteadust õppima. Enne sehkendas vanade keelte eksami, sai kenasti hakkama ja stuudium edenes kenast. Lisaks täiendas end inglise keele ja prantsuse keele osas. Luges palju kirjandust, tutvus ja hiljem ka tõlkis o. Wilde ,,Dorian Gray portree". Luges Dostojevskit, B. Shaw'd jne. Ülikoolipäevil kirjutas novellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri". Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid. Mõneti tegemist ka naiste õiguste küsimusega, seltskonnanormide ja nende eiramise, formaalsuse üle arutlevaid mõttekäike. Mõned novellid äratasid lugejais pahameelt. Peeti liiga vabameelseteks. Saavutab esimese tuntuse. 1911.aastal lõpueksamid ja diagnoositakse tuberkuloos. Olukord nii raske, et valik: kas elada diplomita või surra diplomiga. Tammsaare valis tervise ja läks tervist parandama Koitjärvele, kus tema üks vendadest oli metsavaht. Asub Kõrvemaal, Lääne-Virumaal
võimalikul moel vastandus sotsialistlikule realismile. Seda näeb nii kujutavas-, kui tarbekunstis. Tartus toimus Pallase väärtuste juurde tagasi pöördumine, kus paljud kunstnikud eirasid täiesti ettekirjutusi ja lõuendil leidis oma koha taaskord artistlik spontaansus. Vastandina akadeemilises koolkonnas kohustuslik formalism. Mentaalne vabanemine sai osaks ka vangilaagrist naasvatele omaaegsetele sõpruskond kunstitudengitele, kes 1956 aastast jätkas kõrvuti tegutsemist ja eneseotsinguid. 1960. Sügisel tartu VIII Keskkoolis toimunud Ülo Soosteri vaimse juhtimise all korraldatus näitus Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Valrus Okase, Lembit Saartsi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Heldur Viirese osavõtul esitas ilmekalt erinevaid suundi stiilis ja vormis. Tartlastele on eriti iseloomulik kapseldumine oma tegevustesse, mida võibki kirjeldada kui metafüüsilise ruumi, oma individualism, unenäolise veidruse, romantismi ja äärelinna ajatu atmosfääriga. Joonis.
,, (1903) , mille kirjutamiseks andsid ainestikku Hansenite naabertalus toimuvad/toimunud sündmused. Jutustuses ,,Raha-auk" (1907) kujutas Tammsaare 1905. aasta revolutsioonist osavõtnu julma karistamist. Juba esimesel loominguperioodil näitas Tammsaare ennast võimeka prosaistina. Teise loominguperioodi algust tähistab uue ainestiku ja kujutamislaadi tungimine A.H.Tammsaare jutustustesse. Nüüd asus Tammsaare kujutama eesti üliõpilasnoorust, kujunevat intelligentsi, kelle elulaadi ja eneseotsinguid ta ise üliõpilasena võis jälgida. Tammsaare üldine kirjutamine on muutunud detailsemaks. Kirjanik pööras suuremat tähelepanu ka tegelaste psüühika avamisele ning tunnete täpsele tabamisele. Kõik see näitab , et Tammsaare jälgis haritlaste elust jutustusi kirjutades mõnevõrra impressionismi põhimõtteid. Eriti selgesti nähtuvad impressionistliku stiili elemendid jutustuses ,, Varjundid".
Sellest on leitud paralleele inimese eluga. 1907 astub ülikooli õigusteadust õppima. Enne pidi veel enda vanade keelte eksamid ära tegema. Stuudium edenes kenasti. Samal ajal täiendas inglise ja prantsuse keele oskusi. Luges kirjandust ja hiljem ka tõlkis nt Wilde'i, Dostojevskit. Ülikoolipäevil kirjutas kolm tuntumat novelli: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri". Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid. Ühes novellis on tegemist selle vahega, mis naistele ja mis meestele lubatud. Naiste õiguste küsimus. On ka seltskonnanormide ja nende eiramise formaalsuse üle arutlevaid mõttekäike. Mõned novellid äratasid lugejates ka pahameelt, kuna olid liiga vabameelsed. Saavutab ka esimese tuntuse. 1911 on kohe-koh ekäes ülikooli lõpetamine, kui tal diagnoositakse tuberkuloos. Olukord on nii raske, et sisuliselt on tal valida, kas elada diplomita või surra diplomiga
annaabi.ee 
