Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. Klient märkab seda, kui teenindaja on oma tegevustes ebakindel. Klient saab edukalt oma paha tuju ebakindla kehakeelega teenindaja peal välja elada. Kasutatud kirjandus: http://www.teenindaja.ee/teenindajale/kehakeel-ja-enes http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.h http://eope.ehte.ee/kehakeel/?Kehakeel_teeninduses:Kli Pildid: http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/kehakeel.h Tänan kuulamast.
Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on? Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas, füüsiline nõrkus ( poisid ), ülekaitsvad vanemad, lähedaste sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusatavad jagunevad kaheks: Passiivsed Hoiavad klassis madalat profiili, püüavad tahaplaanile jääda. Rahulikud ja vaiksed
Panen tähele teiste inimeste vigu ja üritan neid vältida. Mulle meeldib teisi kuulata ja omapoolset informatsiooni lisada, suhtlen arusaadavalt ja üritan end mõistavaks teha. Räägin teemadel, milles olen pädev ja mille vastu tunnen ka huvi, vähemteadlikute teemadega tutvun enne kaasarääkimist. Ma arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Siin kohal ei ole tegemist negatiivse mõjutamisega vaid pigem enesekehtestamisega, kus on mõlemal osapoolel võrdne vastutus. Mõjutada on võimalik kõige enam kahtlevaid ja oma otsustes mittekindlaid inimesi. Sellisel juhul on partneril valikuvõimalus, kas ta suunab selle inimese alistuva rolli ja võtab kogu vastutuse ja kontrolli enda kätte või aitab kõhklevat inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled ,,ei" millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist ,,ja". Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse. Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta, ,,eitakse" oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda mõtteid
seadmise mootoriks on motivatsioon ja tahe. Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada oma eesmärke ja säilitada sisemine tasakaal. Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada. Enesekestestamine on aus, otsekohene ning asjalik (Kidron 1997). Tahe ja distsipliin on omavahel seotud. Raamatus ,,Sisemine sangar" suunatakse inimene oma sisemise sangari otsimisele ja leidmisele. Tegelikult elab meis kõigis see nn
· käitumine on hästi organiseeritud (ei hiline) · oskab vaba aega mõistlikult kasutada · oskab abi küsida · teeb koostööd täiskasvanutega · oskab nii alluda kui ka juhtida Lühidalt võib öelda,sotsiaalselt kompetentne laps/nooruk omab positiivset suhtumist eakaaslastesse, koostööoskuseid nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, saab hakkama enese tundmise, enesejuhtimise ja enesekehtestamisega, piirangute ja normide aktsepteerimisega, oskab õppimisel oma võimete potentsiaali kasutada. Sotsiaalne võimekus on kombinatsioon sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki ei ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist. Et olla sotsiaalselt võimekas, peab laps suutma valida sellise käitumisviisi, mis oleks konkreetses kontekstis sobilik. 11. Miks need on olulised?
Õpetaja-õpetaja Õpetaja-juhtkond 80% õpetajatest ei näe, et kiusamine toimub. Sots.suhtes hierarhia koht (kamba pärast). INDIVIDUAALSED KIUSAJA OHVER Impulsiivus, koleerilisus Ettevaatlik, sensitiivne Raskused reeglite omaksvõtmisel Raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas Positiivne suhtumine vägivalda Füüsiline nõrkus (poisid) Järk-järgult kahaneb huvi akadeemiliste saavutuste vastu koolis PEREGA SEOTUD Vanematepoolse soojuse ja seotuse Ülikaitsvad vanemad puudumine Minna-laskev kasvatusstiil Range distsipliin, füüsiline karistamine Vanemate järelvalve puudumine EAKAASLASTEGA SEOTUD
Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja - sensitiivne, tundlik: ülemäära vb isegi; tajuvad asju suuremana kui need tegelikult on, rohkem enda vastu suunatud tegevustena, kui kiusamiskäitumine lapse suhtes on toiminud pikka aega, siis on see vastav reaktsioon, aga tetud isiksustel on need omadused olemas juba enne kiusamist - ebaturvaline isiksus - raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslate hulgas: enesehinnangu tõstmine, enesekehtestamine, mina-teate õpetamine, kehakeel kõnnak, silmside jne, hääletoon - füüsiline nõrkus (poisid) Youtube's ,,Mina olin siin" terve film olemas. ,,Nullpunkt" Margus Karu. Võilillelapsed termin teadusmaailmas; need lapsed, kes väga rasketes oludes kasvades saavad väga hästi hakkama. Algselt oli kasutusel temrin võilillelapsed,
öelda "ei" (näiteks on võimalik majutada vaid kaks inimest, soovijaid on aga kolm). Sellise surve all valitakse tihti see, kes manipuleerib rohkem (hädaldab, ähvardab jne., vt. negatiivsed mõjutamismehhanismid). 1970-80ndatel aastatel hakati rohkem rääkima sellest, et peale "ei" ütlemise on vaja veel midagi, et saavutada suhtlemises rahulolu. Kuidas ikkagi saada seda, mida ma tahan? Kuidas muuta teiste käitumist, kui see mind häirib? Seda enesekehtestamisega tegelemise etappi nimetatakse "jah" - etapiks. Rahulolu saavutamiseks on vajalik määratleda alad, mis on minu jaoks "ei" ja see, mis järgi jääb on "jah". Teiste sõnadega öeldes, on vajalik selgusele jõuda minu tegelikes vajadustes. 1980-90ndatel töötati välja enesekehtestamise mudelid ja põhimõtted. Olulised nimed sellest ajast on T.Gordon ja R.Bolton. Jõuti järelduseni, et enesekehtestamine koosneb teatud osadest ja need on
oleme kõik kasutada, et maandada, suunata, jahutada potentsiaalset konflikti ja vaenulikkust. Selline „ra- samas Pole paadis humeelsus“ pole vastuolus kohase enesekehtestamisega. Klass 7 probleemi, õpetaja! Viimase 20 aasta jooksul järjestikku vastu võetud lastekaitseseadustes on rõhk õigustatult olnud lastele professionaalse, tuge pakkuva hoolitsuse loomusel ja eesmärkidel. Tegelikud,
annaabi.ee 
