Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine.
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik
(enamus) Süsteemi muutumine ajas on tema oluline omadus . Atmosfäär- õhk, Hüdrosfäär-vesi. Joonised. Litosfäär- kivimid, atmosfäär- õhk. Vulkaanipurske tuhk läheb atmosfääri ja hiljem langeb jälle maale. Litosfäär, pedosfäär- mullastik. Kivimid on mulla lähtekivimiteks ja määravad muldade omadused. Biosfäär-taimed, hüdrosfäär. Taimed saavad vett mullast ja toitaineid ja eritavad veeauru õhku. Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma
keskkonna. Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Termodünaamika I seadus e energia jäävuse seadus – energia võib minna ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao. Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Energiavood biosfääris Maa energiabilanss Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiabilansiks. Energiabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. Energiabilanss on positiivne. Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab Energiabilanss on negatiivne, Maa kulutab rohkem energiat, kui saab, toimub jahtumine Fotosüntees Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (=süntees) 6CO2 + 12H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2
klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. Maa kuju Võimalikke varaseid tõendeid kerakujulise Maa kohta -Laevade "vajumine" horisondi taha -Põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1o 111 km kohta) -Ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal
• 2015 IALE 7 maailma kongress, Portlandis, USA 3 Maastiku ökoloogia tähtsamad ajakirjad. Ajakirjad: Landscape Ecology, Landscape and Urban Planning, Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned
hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa kuju- pöördellipsoid, maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermõõt 40 000km ja läbimõõt 12 750km 3. Maa pöörlemine ja tiirlemine
Toitumisseosed populatsioonide toitumisseosed on ökosüsteemides hästi nähtavad, sest iga populatsioonis olev isend toitub ja on toiduks teiste populatsioonide isenditele. Üksteisest toituvate populatsioonide järgnevust nimetatakse toitumisahelaks. Iga populatsioon kujutab endast ahela ühte lüli. Mööda toitumisahelat kandub biomass ja sellega seotud energia ühesuunaliselt edasi, nii et toitumisahelad on biokeemiliste aineringete ja energiavoogude kohustuslikuks elemendiks. Toitumisvõrgustikud looduses ei toimi ahelad eraldi vaid järjestikku ja võrdselt, lõikudes ühistes lülides, harunedes ja põimudes ning moodustades võrgustikke. Iga lüli võib hõlmata mitut sarnaste toidunõudlustega populatsiooni. See on kaart, mis selgitab missugused organismide grupid koosluse söövad milliseid organisme. Lülide arv on neis maksimum 6-7. Reeglid, mille järgi võrgustikud on moodustunud on väga keerulised. 47
hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega Maa kuju: Võimalikke varasemaid tõendeid kerakujulise Maa kohta: 1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2. põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1°111 km kohta) 3
löögipõranda laiuste korral võib see olla monoliitplaat. Laiade voolusängide korral nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste telgjoontel . Kui pikki vuukide vahe on üle 20 m tuleks ette näha lisavuugid, mis sellisel korral kulgevad ülevooluavade telgjoontel. •Filtratsioon võib kulgeda ka löögipõranda all ja seal esineb ka filtratsiooni vasturõhu nähtus. Selle nähtuse vähendamiseks nähakse ette löögipõranda alune drenaaž •Suurte energiavoogude kustutamiseks proj löögipõrandale 3 insenertehnilist lahendust: 1.löögikaev – moodustub LP allalaskmise teel vajalikul määral 2.löögisein – ehitatakse betoonseinana löögipõrandale 3.kombineeritud löögikaev - moodustub kahe eelnimetatud lahenduse kombineerimisel Risberm • Ehitatakse vastu võtmaks vee makropulsatsioonist tingitud hüdraulilisi jääkkoormusi ja vältima pinnase ärauhtumist. Rajatakse betoon või raudbetoonplaatidest
on meil vaja süüa 10 kilo kala, näiteks ahvenat, kes omakorda on söönud 100 kilo väiksemat kala ning viimane on omakorda söönud 1000 kilo (1 tonni) planktonit. Ökosüsteemid · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavoogude) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Erinevad aineringete joonised slaididel Suur ehk geoloogiline aineringe · Toimub Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale biosfääri ka maasisesed jõud. · Kõige liikuvamad on gaasid ja vesi (atmosfäär ja hüdrosfäär). · Maakoores (litosfääris) toimuvad protsessid on märksa aeglasemad.
"Normaalse kuuldavuse" piirkond jääb kusagile nende kahe kõvera vahele. Muide, valulävi toimib ka kuuldepiirkonnast väiksema sageduse (nn. infraheli) korral ja seda arvestab vibratsioonikaitse. Samuti on bioloogiline mõju suurematel sagedustel, aga sellekohased normatiivid ei puutu ei akustikasse ega fotomeetriasse. Nende probleemidega tegeleb kiirguskaitse, millel on omad bioloogilist laadi mõõtühikud. Parima kuulmise sagedusel (umbes 1000 Hz) on valu- ja kuuldelävele vastavate energiavoogude suhe 13 suurusjärku. Et seda mõistlikult gradueerida, võetakse kasutusele logaritmilised ühikud. Heli valjuse ühikuks on bell (B) ja selle arvutamise valem on 104 Kuuldepiirkond. Kuulmislävest nõrgemad helid kuulmisaistingut ei tekita, valulävest tugevamate helide korral tekib valuaisting.
annaabi.ee 
