nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60- 65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal
Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Riiki arengutase Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse OSCE Euroopa kosmoseagentuur ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets
Euroopa Liit NATO WTO ja teised Rahvastik Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik. Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee- energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju.
tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad) · Vees lahustumatud · Head lahustid Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Taimsetest rasvadest saab ka margariini, kui panna need reageerima vesinikuga. Normaalsel toitumisel peaks energiavajadustest katma 60% sahhariidid ja 30% rasvad, ülejäänud on valgud. Kui kehas sahhariidide sisaldus on üle normi, hakkavad need lagunema rasvadeks. Valgud- elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Aminohapped- orgaanilised ained, mis koosnevad karboksüülrühmast ja aminorühmast. Valgud on looduslikud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on 20 ja valke umbes 50 000. R--CH--COOH--NH2 Valgud on elusorganismi kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult
saastevaba energiatootmise suhtes; päikeseenergia ei saasta õhku süsihappegaasiga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Kõige lihtsam viis päikeseenrgia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum lahendus selleks on kasuvhoone või klaasiga kaetud verandada,selle kõrvalt on olemas ka eriotstarbelisi põrandamaterjale. Elupidamise kohta mõeldud päikesekollektoriga oleks võimalik rahuldada väehmalt poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadustest. päikesepaneelid TUULEENERGIA Tuuleenergia on läbi aegade õnneks juba leidnud laialdast kasutust. Just tuuleveskid olid need, mis tuule jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid. Sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka oma liikumiseks tuulelt jõudu said. Tuuleenergia rakendamise hulk on maailmas kiiresti kasvamas. Asi sai hoos sisse 80-ndate alguses
saj., oli nafta 20.saj. kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Milline energialiik saab 21. saj. Arengumootoriks ja milliseks kujuneb infoühiskonna energiamajandus, on praegu veel teadmata. Kuid inimkonna kasutuses on mitmeid energiaallikaid, mis tehnoloogia arenedes ja täiustudes loodetavasti suudavad järjest kasvavat energiavajadust rahuldada. Kaasaegne energiamajandus. Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadustest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiiketuule,päikese,maasisest ja
toitu kaaluma, selleks on toitudest pildid, mille järgi on lihtsam ja ka kiirem sisestada andmed. 4 1. TASAKAALUSTATUD TOITUMINE Tasakaalustatud toitumise aluseks on neli põhimõtet: vastavus vajadusele, toitainete tarbimine õiges vahekorras, mõõdukus ja mitmekesisus. 1.1 Toitainete roll tasakaalustatud toitumises 1.1.1. Süsivesikud Süsivesikute keskseks ülesandeks on energeetilise materjali roll. Ööpäevastest energiavajadustest kaetakse toidusüsivesikute arvel 50...60% inimkeha energiavajadustest. Närvisüsteemi energiavajaduse katab normaalses olukorras peaaegu täies mahus glükoos. Energeetilise varuaine roll on maksa ja lihaste glükogeenil, mis on glükoosi lühiajaline tagavara inimkehas. Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi energiatarbeks
kiudainetest ja suhkrualkoholidest. Peamised süsivesikute allikad on terviljad ja kartul. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid (mono- ja disahhariide). Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 50-60%. Kõige levinum süsivesik on glükoos, mis on organismi peamine ,,kütus". Glükoosist saab energiat kõige kiiremini, rasvadest aeglasemalt. Kuna jalgpall on loomult kiire ja intensiivne mäng, siis enamik energiavajadustest kaetakse glükoosi varal. Enne mängu või treeningut peavad olema glükoosi varud maksimaalselt täidetud. Jalgpallurile soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on: * supid * riis *pastad *pudrud *kartul * müslid * värsked puu-ja köögiviljad *jogurtid ja erinevad leivatooted. 4 1.2 VALGUD Lihased koosnevad valkudest. Koormus kahjustab lihast ning lihas vajab taastamist. Lihase
60-64 mehed- 6.8 % 55-59 naised-5,9 % 55-59 mehed-6,2 % 50-54 naised-5,9 % 50- 54 mehed- 8,4 % 45-49 naised- 6,3 % 45-49 mehed- 6,6 % 40-44 naised- 6,9 % 40-44 mehed- 7,5 % 35-39 naised- 6,3 % 35-39 mehed- 6,8 % 30-34 naised- 5,8 % 30-34 mehed- 6,1 % 25-29 naised- 5,8 % 25-29 mehed- 6,1 % 20-24 naised- 5,9 % 20-24 mehed- 8,4 % 15-19 naised-6,6 % 15-19 mehed-7,4 % 10-14 naised-5,3 % 10-14 mehed-6,1 % 5-9 naised-4,8 % 5-9 mehed-5,4 % 0-4 naised-4,9 % 0-4 mehed 5,4 % Energiamajandus. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%
-) Polüsahhariidid ehk polümeerid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis taimne varusuhkur. *) Glükogeen loomne varusuhkur. *) Tselluloos taimede kestas. *) Kitiin putukate ja seeneraku kestas * Süsivesikute biofunktsioonid: -) Energeetiline funktsioon Tähtsaim funktsioon üldse. Ligikaudu 55% raku energiavajadustest kaetakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabaneva energiaga (1g 17,6kJ energiat). Oksüdatsiooni protsessi käigus vabanevad CO2 ja H2O. -) Varuainefunktsioon Peamiseks taimseks varuaineks on seemnetes, mugulates, havem vartes ja tüvedes leiduv tärklis. Loomseks varusuhkruks on glükogeen, mida esineb maksas ja lihastes. -) Struktuurne funktsioon Seda funktsiooni täidav peamiselt tselluloos, mida taimerakkude kestades sisaldub 20-40%
Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%
Maltoos sisaldab kahte glükoosijääki. Ta on tärklise ja glükogeeni struktuuriühik. Maltoos(linnasesuhkur) on tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. Sülje amülaas suudab toidu törklist osaliselt lõhustada tootes maltoosi jt produkte. Pankrease amülaas hüdrolüüsib toidutärklise maltoosiks. Seedeensüüm maltaas lõhustab maltoosi glükoosiks. Biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 55-60% inimorganismi energiavajadustest, energeetiliseks varuaineks on maksa ja lihaste glükogeen. *varuaine funktsioon glükogeen *Biosünteetiline funktsioon kasutatakse rasvhapete, aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomiste aluseks *struktuurne funktsioon monoosid ja nende derivaadid on polüooside monomeerid *bioregulatoorne funktsioon kasutatakse mõningate hormoonide ja koensüümide komponentidena. 21.Homo- ja heteropolüsahhariidid. Homopolüsahhariidid ehk homopolüoosid
annaabi.ee 
