· Elektri madal omahind · Sobiva veehulga puudusel ei saa rajada · Veehoidla rajamisega hävivad põllud ja metsad · Kalade liikumine takistatud Tuumaenergia Tuumaenergijat toodetakse 32 riigis, 2002 aastal töötas 441 tuumareaktorit ja andsid nad 17% maailma energiatoodangust. · USA · Prantsusmaa · Jaapan · Leedu · Slovakkia · Belgia Tuumaenergia plussid Tuumaenergia miinused · Ei paiska atmosfööri kahjustavaid · Jäätmete ladustamise probleem gaase · Rajamine kallis · Uraan on kütusena väga energirikas · Turvalisuse vajadus väga suur
naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum. Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Nafta tootmine on väga kallis nt Põhja-Kandas ja Lääne-Siberis . Samas nafta tootmine Pärsia lahes on soodsam. MAAGAAS koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogu energiatoodangust. Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Holland, Suurbritannia, Indoneesia. Ka maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Veidi kergem on ümber käia vedelgaasiga. Tänapäeval kaetakse üle 4% maailma energiatarbest vedelgaasiga. Suurimad vedelgaasi importijad on Indoneesia ja Alzeeria, peamised importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa. Maagaas on muutunud keemiatööstuse oluliseks tooraineks. Viimasel ajal on hakatud rajama
energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päikeseelektrijaamad. Tuumaelektrijaamu Austraalias ei ole, sest leidub piisavalt teisi energiaallikaid. Elektrijaamad paiknevad peamiselt idarannikul
põlvkonda, uued ehitatavad aga juba ohutumasse ja ökonoomsemasse kolmandasse põlvkonda. Paljude riikide koostööna on asutud välja töötama veelgi täiuslikemaid IV generatsiooni jaamu. 1960. aastal moodustas tuumaenergia kogu maailma elektrienergiatoodangust vaid ühe protsendi. 1986. aastaks oli see tõusnud 16 protsendile. Sellest ajast on tootmisvõimsus küll suurenenud, kuid mitte kiiremini kui kogu elektrienergia toodangu puhul. Täna toodetakse 17 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne- Euroopas. Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante?
Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd. Soojusmasinad töötavad tsüklitena, mille lõppedes on soojusmasin esialgses olekus, et alustada uut tsüklit. Soojusmasinad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast.
lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geotermiliste elektrijaamade rühm on Californias geotermilisel alal. 2007 aastal moodustas geotermiline energia 1% maailma energiatoodangust. Euroopas on geotermilist energiat elektrienergiaks muudetud alates 20. Sajandist: esirinnas on Itaalia (742 MW), kus geotermiline energia katab 2% elanikkonna elektritarbimisest. Islandil katab maapõuesoojus 6% (80 MW) elektritootmisest ja 85% küttest. Kogu maailmas saadakse maapõuesoojusest 6 GW elektrienegiat ja 11 GW soojusenergiat. Me põhimõtteliselt elame ahju peal. Soojuse ja elektri saamiseks ei ole vaja põletada hinnalisi
ohutumasse ja ökonoomsemasse kolmandasse põlvkonda. Paljude riikide koostööna on asutud välja töötama veelgi täiuslikemaid IV generatsiooni jaamu. 1960. aastal moodustas tuumaenergia kogu maailma elektrienergiatoodangust vaid ühe protsendi. 1986. aastaks oli see tõusnud 16 protsendile. Sellest ajast on tootmisvõimsus küll suurenenud, kuid mitte kiiremini kui kogu elektrienergia toodangu puhul,. Täna toodetakse 17 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil. Tuumaenergia... ...Plussid: · Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. · Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks.
Sissejuhatus Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie umber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd, kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud.
Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Algava industrialiseerimise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja või pumbati vett
Sissejuhatus Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on meie ühiskonnas väga tähtsal kohal. Aja möödudes on see tähtsus aga veelgi kasvanud. Tänapäeval on raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta.
energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku (vt lisa 2). Suurem osa toodetust energiast läheb kõrgelt arenenud riikide vajaduste täitmiseks. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Erinevate energiavarude kasutusele võtt on endaga kaasa toonud inimkonna arengutempo kiirenemist. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu 8 ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele
energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku (vt lisa 2). Suurem osa toodetust energiast läheb kõrgelt arenenud riikide vajaduste täitmiseks. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Erinevate energiavarude kasutusele võtt on endaga kaasa toonud inimkonna arengutempo kiirenemist. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17
1.1. Soojusmasinad Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta, mis
hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Euroopas on tuuleenergia rakendamisel juhtivmaaks Taani, kus valitsus toetab vastavaid uurimustöid ning on rohkearvulised tuuleturbiinide tootjad. Tuulikute võimsus on kogu aeg suurenenud, neid Taanis ca 2000 ja nende abil saadav energia katab 2% maa energiatoodangust. Tuuleenergeetikas tuuakse välja, et tuuleenergiat on mõtet toota ja arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s, seega arvatakse, et Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. Hetkeseisuga on tuuleenergia kõige rohkem elektri tootmiseks kasutatud taastuvenergia ressurss Eestis. Samuti on Eestis veel piisavalt maad
tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini põlemisel tekib ca 1g tahkeid osakesi, diiselmootorist 5-6g. Kümnendik emiteerunud pliist on orgaanilise plii kujul. Transpordi osakaal õhusaastes CO -80% NOx 70% Süsivesinikud -55% CO2 transpordi osakaal 15%, sellest suurem osa diiselmootoritest. SO2 suurem osa õhusaastest tuleb energiatoodangust ja tööstusest, transpordi osa 5-10%. Tahkete osakeste emiteerijanatranspordi osakaal väike ca 5% koguemissioonist. Plii osas aga kuni 60%. Jäätmed Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (jäätmeseadus). Jäätmekäitlus on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks. Jäätmete rühmitamine: 1
tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini põlemisel tekib ca 1g tahkeid osakesi, diiselmootorist 5-6g. Kümnendik emiteerunud pliist on orgaanilise plii kujul. Transpordi osakaal õhusaastes CO -80% NOx 70% Süsivesinikud -55% CO2 transpordi osakaal 15%, sellest suurem osa diiselmootoritest. SO2 suurem osa õhusaastest tuleb energiatoodangust ja tööstusest, transpordi osa 5-10%. Tahkete osakeste emiteerijanatranspordi osakaal väike ca 5% koguemissioonist. Plii osas aga kuni 60%. Jäätmed Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (jäätmeseadus). Jäätmekäitlus on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks. Jäätmete rühmitamine: 1
Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud.
annaabi.ee 
