Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"energiamajandusest" - 20 õppematerjali

Austria energiamajandus
18
odp

Austria energiamajandus

Austria energiamajandus Üldandmed ● Rahvaarv - 8 402 900 (2011) ● Pindala - 83 858 km² ● Rahvastiku tihedus - 100,2 inimest/km² Fossiilsed kütused ● Toornafta – eksport 0 barrelit/päevas; import - 139,000 bbl/päevas ● Naftasaadused - eksport 43,010 bbl/päevas; import - 117,100 bbl/päevas ● Maagaas- eksport 34.75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20.46 miljonit kWh maailmas 9. ● Import – 23.26 miljonit kWh Elektri tootmine 13% 28% Taastumatud Energiaallikad Tuumakütused Hüdroelektrijaamad Muud taastuvad energiaallikad 60% Süsihappegaas ● Paisatakse õhku - 67.18 million mt Maai...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Eesti energiamajandus
14
pptx

Eesti energiamajandus

EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia ...

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
Energiamajandus
32
ppt

Energiamajandus

Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i t...

Geograafia → Geograafia
148 allalaadimist
Energiamajandus 10-klass
4
doc

Energiamajandus 10. klass

Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Energiamajandus
2
docx

Energiamajandus

ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus ­ kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika ­ elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia ­toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) ­ vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud ­looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased ­ esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
Taani ja Hollandi energiamajandus
20
pptx

Taani ja Hollandi energiamajandus

Taani ja Hollandi energiamajandus Eliann Tulve & Mihail Lustin Taani ● Kopenhaagen ● Pindala: 43094 km2 ● Heaoluriik #Funfact: Taani elanikud on maailma kõige õnnelikumad inimesed. Ajalugu ● Globaalne soojenemine 80ndatel. ● Süsihappegaasi heide Taanis suur. ● Elektrijaamades kivisüsi ● Taastuv energia - hea valik ● Süsinikuheidet vähendati ● Tuumavastane seadus 1985 ● Tuumavastane liikumine ning kodanikualgatus ● Riik toetas tuuleenergeetikat Tuumaenergia? Ei, thx. Tuulevarud ● Maismaal tuulevarud tagasigoidlikud ● Suur avamere ala + suured varud ● 5-15m sügavus - hea paigaldada ● Suurem kiirus Anholti tuulepark Toodang ● 20% tarvitavast energiast ● Ekspordiks 40% ● Saksamaale, Norrasse, Rootsi ● Maailma suurim Siemens Wind Power & Vestas Tulevik ● Energiasäästlik jätkamine ● 2020 pool, 2050 kõik. ● Suur ...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Rootsi loodusvarad ja energiamajandus
2
odt

Rootsi loodusvarad ja energiamajandus

Rootsi Loodusvarad ja energiamajandus Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Seda eriti just puidu, rauamaagi ja hüdroenergia kujul. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus, moodustades mõne protsendi kogu maailma toodangust. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas. Uraani kaevandamist siiski ei toimu. Mäetööstus on mänginud Rootsi ajaloos sajandeid olulist rolli. Nendest võib välja tuua hiilgeaegadel tegutsenud Sama hõbedakaevanduse ja Faluni vasekaevanduse. Rauamaagi kaevandamine on siiani oluline. Tänane Rootsi mäetööstus on peamiselt koondunud Põhja-Rootsi. Rootsil on ka suured metsavarud. Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad as...

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Elektroenergeetika
20
ppt

Elektroenergeetika

ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad ­ USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii elektri transportimine kulukas ja energiat valgustuseks, kütteks ja nõudev jõuall...

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Brasiilia riigi energiamajandus
2
docx

Brasiilia riigi energiamajandus

Brasiilia riigi energiamajandus. 1. Varustatus energiavaradega. (Mida, kus leidub?) 2. Milliseid energiavarasid eksporditakse (kuhu), milliseid imporditakse (millistest piirkondadest)? 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuu...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Energiamajandus
19
ppt

Energiamajandus

Energiamajandus Energiavarad Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Inimkonna energia kasutamise struktuur ja dünaamika % Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energi...

Geograafia → Geograafia
96 allalaadimist
Energiamajandus
3
doc

Energiamajandus

1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Tradit...

Geograafia → Geograafia
80 allalaadimist
Iraani Islamivabariigi energiamajandus
4
odt

Iraani Islamivabariigi energiamajandus

Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Iraani Islamivabariigi energiamajandus Praktiline töö Tallinn 2015 1 Energiavarud Iraani Islamivabariigil on 10% maailma õli reservidest ja 15% sellest on gaas. Riik on OPEC'i teine kõige suurem eksportija ja maailmas suuruselt neljas õli tootja. Iraan on üks suurimate maagaasivarudega riike. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb ka keemiatööstusesse ning palju tarbitakse gaasi ka majapidamistes. Illustration 1: Iraani energiavarude kaart 2 Energiavarade eks- ja import Eksporditakse naftat ja maagaasi tankerite või torujuhtmete kaudu. Iraan on teine kõige suurem riik, mis impordib bensiini, peale USA. Iraan tarbib 2 miljonit rohkem kivisüsi kui ise toodab, mis moodustab väikse impordi osakaalu sellelt energiavaralt. 3 Elektrijaamad Iraanis on palju erinevai...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Kanada majandusest geograafilises võtmes
20
pdf

Kanada majandusest geograafilises võtmes

  RIIGI MAJANDUS                                                            ​         Grete Sammal, KANADA    1.  Riigi  töötuse  määr  (%).  Leia  ka  maailma  keskmine  näitaja.  Kui  riik  on  arengumaa,  siis  leia  võrdluseks  ühe  arenenud  maa   näitaja  (töötuse  määr),   kui  riik  on  arenenud  maa,  siis  ühe  arengumaa  näitaja.  Pane  riigid  koos  näitajaga  kirja  (võid  teha  n  tabeli).  TEE  SISULINE  JÄRELDUS.     Kanada  töötuse  määr,  seisuga  2011  on  7.5%,  maailma  keskmine  näitaja  on  2014  seisuga 8.3%.  Võrreldes  muu  maailmaga,  on  Kanada  töötuse  määr  väikesem  ja  võrreldes  ühe  arengumaaga(Burkina  Faso)  on  Kanada  näitaja  10  korda  väiksem.  Seega  Kanada  töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...

Geograafia → Maailma majandus- ja...
1 allalaadimist
Geograafia riigieksami mõisted
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...

Geograafia → Geograafia
123 allalaadimist
San Marino
7
doc

San Marino

jätkuvalt rohkem seetõttu et, keskealisi sigimisvõimelisi inimesi veel jätkub kui võib prognoosida et lähima 15 aasta jooksul iive langeb. Keskmine eluiga San Marinos on euroopa keskmisest tasemest veidike maas. Viimase 5 aasta jooksul on naisi sündinud 8% vähem kui mehi. 3. ENERGIAMAJANDUS San Marino ei oma mingeid energiavarasid, tal ei eksisteeri mingisuguseid elektrijaamu, riik sõltub täielikult Itaalia energiamajandusest. 4 4. PÕLLUMAJANDUS San Marinos on väljakujunenud traditsioonide alusel veini ja juustu tootmine, nimelt San Marino asetseb mägisel alal, kus on vahemereline kliima ja vähe metsi, see aga soodustab lammaste, kitsede kasvatust ning ka viinamarjade kasvuks on seal head tingimused. Põhiliseks ekspordiartikliks ongi vein ja juust. 5. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Energia säästmine
22
odt

Energia säästmine

Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus väga suure osa riiklikust energiamajandusest. Inimesed jätavad mõtlematult põlema elektrilampe, toast lahkudes jäetakse raadiod ja telerid mängima. Tarbetult lastakse soeneda toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi koridori, välisuste ja abiruumide tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt- tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
Energia säästmine
42
pdf

Energia säästmine

Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus väga suure osa riiklikust energiamajandusest. Inimesed jätavad mõtlematult põlema elektrilampe, toast lahkudes jäetakse raadiod ja telerid mängima. Tarbetult lastakse soeneda toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi koridori, välisuste ja abiruumide 9 tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt- tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
Referaat Uus-meremaast
21
doc

Referaat Uus-meremaast

............................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel tasandil on Uus-Meremaa arengu poolest, kas ta konkureerib maailma arenenumate riikidega või on ta arengult maha jäänud muust maailmast, kuna asub nii võrd kaugel. 3 1. Riigi üldiseloomustus Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Uurimistöö-Saksamaa
25
odt

Uurimistöö "Saksamaa"

pärit Saksamaalt. Samuti aitab kaasa ka see, et Saksamaa kohta leidub üsna palju materjali. Töö kirjutamisel olid abiks internet ja raamatud. Raamatutest leidsin huvitavat infot reisijuhtidest. Internetist võib Saksamaa kohta samuti palju teada saada, kõige paremini saab ülevaate sellest maast Vikipeediast. Oma uurimistöös annan ma ülevaate Saksamaa arengutasemest, rahvastikust ning rahvastiku soolis- vanuselisest koosseisust, energiamajandusest, põllumajandusest, metsamajandusest, tööstusest, transpordist ning ka turismist. Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud meid vahelduva eduga vallutanud ja valitsenud sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega.Saksa rüütliordud tõid meile ristiusu, saksa kaupmehed ja Hansa- liikumine sidusid meid Euroopaga, saksa kultuuri, kirjanduse ja kunsti varjus või ka toel on võrsunud see, mida me omaks peame. Ka eesti kirjakeel ja grammatika on osaliselt tulnud saksa keelest

Geograafia → Geograafia
92 allalaadimist
Taastuvenergia
31
odt

Taastuvenergia

Ei 84% Joonis 6 Muretundlikus energiamajanduse tuleviku üle vastanute seas protsentuaalselt (autor). Tulemusest võib järeldada et eestlased suuresti siiski tunnevad muret selle üle kuhu energiamajandus tüürib. See omakorda tähendab, et energiamajanduse tulevik huvitab inimesi. Positiivselt üllatuslik oli noorte huvitatus energiamajandusest ja selle tulevikust. 15 16-st 15-18 aastasest noorest vastas küsimusele "Jah". See on väga positiivne, sest just noorte käes ju tulevik ongi. Kui juba nii noorena selle üle huvi tuntakse, siis võib uskuda, et see huvitundlikus kasvab veelgi ning noored tõepoolest tahavad reaalselt midagi ära teha. 5. Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks? Kõige rohkem toodi plussiks välja keskkonnasõbralikkust ja seda, et see on taastuv. Samuti

Muu → Teadus tööde alused (tta)
153 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun