Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1 sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli- on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega muutuva elektrivälja päritolust. avaldab pool voolule takistust
Hugo Hendrik Rooberg AA-16 1.OECD soovitus oli vähendada sõltuvust põlevkivist ja leida rohelisem lahendus energia saamiseks 2.Eesti saab selle soovituse täitumiseks vähendada oma põlevkivi kasutamise kogust või kasutada muid võimalusi energa saamiseks 3. a. võib juhtuda nii, et ei leita enam samasugust head lahendust kui kasutada põlevkivi b. hakatakse rohkem tarbimist maksustama c. tekitaks selle probleemi et koolikohustus pikeneks ja praegustele töötajatele tuleks teha ümberõpe et omandada ametikohta d. paljud inimesed jääksid töötuks 4. Jah, Eesti energeetika tulevikule otsitakse keskkonnasõbralikumat lahendust www.mkm.ee www.tuuleenergia.ee
Redoksreaktsioo On reaktsioon mille käigus muutub elementide o-a Oksüdeerija Liidab elektrone, o-a väheneb ja tema redutseerub Redutseerija Annab elektrone ära, o-a suureneb ja tema oksudeerub Elektrolüüs On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega Katiood Negatiivne elektrood, redutseerub Anioon Positiivne elektood, oksüdeerub Elektrolüüdide kasutamine 1.Toodetakse aktiivseid metalle(Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse. Galvaanielement on ühekordne keemiline vooluallikas, aktiivsem metall on aniooniks ja temalt hakkavad el...
soojenemine Üle poole maailma energiast tarbitakse Põhja riikides, kus elab 1/5 maailma rahvastikust Energia tarbimine ühe inimese kohta näitab sageli riigi üldist arengutaset ENERGIA TARBIMINE KASVAB Kasv tuleneb arenevate tööstusmaade arvelt. Arenenud riikides jääb energia tarbimine samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate
nägu?, ja oletab, et äkki on see F1-bosi Bernie Eccelstone'i oma. Oletades, et me mahutame võidusõiduauto reeglistikku hübriid-või elektrijaamad, siis hakkaksid seoses sellega arenema nende laadimisseadmed. Hoolimata selles tuleb välja, et F1 võistlusmäärustes on muutusi juba näha.Tuleva aasta reeglites on näha, et on külmutatud sisepõlemismootori arendamine ja on antud roheline tee kineetilise energa kasutusele võtule. Minu arvates võib elektri jõul liikuv auto saada tulevikus väga populaarseks. Näiteks sellega me säästame loodust hoiame keskkonda puhtamana. Kahju tooks see ainult kütusemüüjatele.
3.Ideaalse gaasi mudeli lihtsustused: 1)Molekulid on punktmassid(ei arvestata ruumala, arvestatakse massi) 2)Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed(põrkel kiiruse väärtus ei muutu) Molekuli energia ei lähe kaduma) 3)Tõmbe ja tõukejõud molekulide vahel puuduvad. 4.Temperatuur: Füüsikaline suurus(makroparameeter) mis iseloomustab keha(kehade süsteemi soojuslikku tasakaaluolekut. Temperatuur kui mikroparameeter on molekulide keskmise kineetilise energa muut. Ek= k*T Ek=1,5*k*T K=1,38*10-23 5.Molekulide konsentratsioon: molekulide arv ühes kuupmeetris (m3) 6.Ideaalse gaasi rõhk(mikroparameetridte järgi):Tekib molekulide põrgetest vastu anuma seina.Rõhk on võrdeline : 1)Molekulide konsentratsiooniga(mida suurem konsentratsioon seda suurem on ühe molekuli massiga ja võrdline molekulide keskmise kiiruse ruuduga. p= m0*n*v2 p= m*Ek 7. Absoluutne null: t=-273,15c(Sellel temperatuuril molekulide aineosakesed jäävad seisma) T=0K 8
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel
vähendaks maailma vajadust naftast suurel hulgal. Vähemal nafta tootmisel väheneks ka keskkonna kahjude hulk mis tulenevad nafta tootmisest. Kõige parem lahendus oleks leida alternatiivne viis energia tootmiseks uuest energia ressurssist, mis asendaks õli. Leida uus energia ressurss, mis oleks keskkonnahoidlik- ohutu ja odavalt kättesaadav. Sellisele uuele leiule võime me jõuda ainult siis, kui Ameerika valitsus pingutab selle nimel, et hankida uus energa ressurss. Hetke seisuga ei oleks ükski ettevõte huvitatud püüdelda mingi teise ressurssi poole peale nafta.
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia
katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Lipiidid ei sisalda vett ja seega on kergem. 70 kg kaaluv inimese energia varust on 100,000 kcal triglütseriidides, 25,000 kcal valkudes (peamiselt lihastes), 600 kcal glükogeenis ja 40 kcal glükoosis. Kui sama energa oleks salvestatud glükogeenis siis peaks inimese kaal olema 55 kg suurem. Mida rasvasem inimene on seda rohkem energiavarusid tal on. 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Triglütseriidide Biosunteesi etapid: · Glutserooli aktivatsioon glutserool-3-fosfaadi tekkega · Rasvhapete aktivatsioon atsuul-CoA tekkega · Triglutseriidi biosuntees glutserool-3-fosfaadist ja atsüül-CoA-st Triglütseriidide lagundamine energia saamise eesmärgil toimub mitmes etapis:
* Valgusallikad valgust kiirgavad kehad. -) Valgusallikad jaotatakse: soojuslikeks ja külmadeks. -) Soojuslikud valgusallikad on nt. Päike, hõõglamp jne. -) Külmad valgusallikad on nt. kuvariekraan, päevavalguslamp jne. -) Valgusallikad jaotatakse: looduslikud ja tehislikud. -) Looduslikud valgusallikad on nt. Päike, äike, virmalised jne. -) Tehislikud valgusallikad on nt. taskulamp, küünal, hõõglamp jne. 2.1.2. Valguse levimine. * Valguselevimiseks nim. Valgus energa kandumist ruumi. -) Valguse levimine suunda kujutatakse valguskiire abil. -) Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimis suunda. -) Homogeensetes keskondades levib valgus sirgjooneliselt. -) Vaakumis levib valgus kiirusega ~3*108 m/s (kõige suurem kiirus üldse) Õhus on kiirus umbes sama (see on ~10,8*108 km/h) -) Valguskiiruse tähis on c. 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.
5. reageerivast organist. § Kaasasündinud refleksid on tingimatud, näiteks neelamisrefleks. § Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Need omandatakse elu jooksul, näiteks liigutusvilumused. 13 v Veebilanss- saadav ja eralduv veekogus peab organismis olema tasakaalus. Vee saamine Vee kadu v Energiabilanss- saadav ja kuluv energa peab organismis olema tasakaalus. Vastasel korral kehakaal ei säili püsivana. Energia saamine Energia kulutamine v Treeningu füsioloogia § Füüsilise koormuse korral tekkivad organismis järgmised muutused, põhjendage: hapniku hulk väheneb- ................................................................................................... ...................................................................
induktsioonarvestid vahelduvvoolus. 24.Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned- 10. Elektrimasin on energia muundur. Mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks ja ka vastupidi. n=U-Ia(Ra+Rk)=f(Ia) ankru pöörlemiskiirus; M=CEIa=f(Ia)- mootori moment El.masinad jatatakse kahte rühma: 1) generaatorid, mis muundavad mehhanilie energa elektrenergiaks ja C 2)mootorid, mis töötavad elektrjõu mõjul. Mootorid jagunevad asünkroon, sünkroon ja alalisvoolu mootorid. Võrrandite kooslahendamise tulemusena saame mootori mehaanilised karakteristikud; s.o. langevad sirged Enim kastuatavamad mootorid on kolmefaasilised asünkroonmootorid. n=f(M). Mehaaniliste karakteristikute kalle sõltub ankruahela takistusest Ra+Rk. Nimipinge ja ergutusvoolu 11
Tegevuste omavaheline seostatus- mida rohkem on seoseid, seda rohkem on vaja omavahel koordineerida, sest seda suurem on ebamäärasus. Üksuste vaheline koordinatsioonivajadus- mida rohkem üksusi, seda suurem ebamäärasus. Sõltub organisatsioonist. Rohkem muutusi, rohkem infot. 10.4 Millised tegurid mõjutavad infotöötlemisvõimekust organisatsioonis? Too näiteid Kas organisatsioon on orgaanilise või mehhaanilise ülesehitusega. Meh organisatsioonid (Eesti Energa, riigiasutused) tavaliselt kindlad protseduurid, "konveier", erandeid raske teha. Org. Ettev (tudengi org) plaane tehakse jooksvalt, inimesed mõjutavad üksteist, mida ja kuidas tehakse on väga lahtised. 10.5 Millised koordineerimismehhanismid on võimelised palju/vähe infot töötlema ja millised on organisatsiooni jaoks kulukamad/vähem kulukamad? Too näiteid Palju-meeskonnad Suurema võimsusega mehhanismid on kulukamad.
Maks Keha suurim nääre, 1.4 kg. Maksa rakud toodavad 800-1000 ml sappi päevas, see vabaneb maksa paremast ja vasakust juhast ühismaksajuhasse ja ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmikusse. Sapipõis on 7-10 cm pikk pirni kujuga kott maksa all. Maksa funktsiooniks on süsivesikute ainevahetus vere glükoosisalduse regulatsioon; lipiidide ainevahetus rasvaühendite talletamine, kasutamine energa saamiseks, lipoproteiinide ja kolesterooli süntees; valkude ainevahetus aminohapete deaminatsioon ja ümbertöötamine energiaks, vereplasma valkude süntees; ravimite ja hormoonide töötlemine ja detoksikatsioon; bilirubiini väljutamine organismist; fagotsütoos vanade vererakkude ja bakterite hävitamine; D vitamiini aktivatsioon. Peensool Koht, kus enamus seedimisest ja toitainete imendumisest leiab aset ja lõpeb peensooles. Peensoole