välisjõud teevad süsteemisjõudude vastu. Termodünaamika esimene printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Termodünaamika teine printsiip: soojus ei saa üle kanduda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades. Masin,mis teeb tööd enegiat kasutamata nim. perpetuum mobile ehk igiliikur. Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana.
toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele. Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste: rohkem vajub=enrgiakulu suurem *libedus: libedab=rohkem. Mis põhimõttel on võimalik määrata õlavarre kakspealihases tekkivat tõmbejõudu Fm käe hoidmisel näidatud asendis? Millest sõltub Fm väärtus? Mf=Mp. Fm väärtus sõltub *luukangide pikkusest *jõuõla nurgast *raskuskestmest
• Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d • Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine Tsitraaditsükkel: • Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis • Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks • Süsihappegaas läheb rakust välja • Vesinik seotakse NADH2 -ga • Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel • Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel • Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 reageerib hapnikuga, tekib vesi • Vesi läheb rakkudest välja • Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d
piimhappekäärimine) Piimkäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimsit. Tsitraaditsükkel · Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis · Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks · Süsihappegaas läheb rakust välja · Vesinik seotakse NADH2 -ga · Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH 2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d MÕISTED: Makroergilised ühendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energia ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada.
Valgus energia hapnik süsinikdioksiid vesi II Heterotroofid organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST. Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O ENERGIA Kuid ka taimed hingavad pidevalt . Nende juured ei saaks teisiti kuidagi enegiat. Mitokonder1 1 Mitokondris toimub 2 1 rakuhingamine, st. 3 1 glükoosi reageerimine 4 5 hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid.
piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud. Hobuse ratsioon ei võ oll liiga mahukas. Töö - ja suguhobuse jaoks - 1kg kuivaine kohta 9mj. Proteiin- tööhobusel kuivaines 7% , imetavatel ja tiinetel märadel 10-15%. Tööhobusete söötmine Vaja palju enegiat - süsivesikuterikas sööt. Juurviljad. Raske töö korral anda süüa iga 4tunni järel, kergel tööl 6tunni järel. Hobust söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga. Sugutäkkude söötmine Üle sööta ei tohi. Hein 7-10kg, haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg. Märade söötmine vabal perioodil söödtakse nagu tööhobust
Valgus- energia hapnik süsinikdioksiid vesi II Heterotroofid – organismid, kes peavad saama orgaanilist ainet, et varustada ennast energia ja keha ülesehitamiseks vajalike molekulidega. Need on LOOMAD, SEENED, enamus BAKTERITEST. Loomad, seened saavad energiat ainult rakuhingamisest: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O ENERGIA Kuid ka taimed hingavad pidevalt . Nende juured ei saaks teisiti kuidagi enegiat. Mitokonder1 1 Mitokondris toimub 2 1 rakuhingamine, st. 3 1 glükoosi reageerimine 4 5 hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid.
12 Allikas: Pöyry, 2008 2.2. Puiduenergia Viimase kümne aasta jooksul on üldine arvamus puidumassi kasutamisest energia saamise eesmärgil Venemaal ärgatavalt paranenud. Varem peeti bioenergia kasutuselevõttu taandarengu märgiks, kuid tänapäeval võetakse bioenergia turgu tõsiselt nii föderaalsel kui kohalikul tasandil. Suhtena SKT-sse tarbib Venemaa ligikaudu kaks korda rohkem enegiat kui tema põhjapoolsed naabrid Soome, Rootsi ja USA. Hinnangute kohaselt oleks energiatõhususe tõstmine Venemaal kolm korda odavam kui fossiilsete kütuste kasutamise suurendamine. Euroopa Liidul, USA-l ja mitmetel teistel riikidel on välja töötatud poliitikad, mille ülesandeks on stimuleerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Taastuvenergiale üleminekut subsideeritakse selleks, et vähendada ökoloogilist jalajälge ning sõltuvust fossiilkütuste impordist
fossiilsete kütuste energiat. Teravili, liblikõielised, kartul, suhkruroog - saadakse põllult toiduna tagasi rohkem energiat kui tootmises kulutatakse. Just teraviljade produktsioonil tänapäeva toitumine suuresti põhinebki. 8. Kuidas tekib kasvuhooneefekt, milline on inimese roll selles protsessis? Päikeselt saabub Maale lühilaineline kiirgus, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ja hakkab omakorda kiirgama enegiat pikalaineline soojuskiirgus (infrapuna kiirgus). Lähilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides kasvuhoonegaasides nt süsihappegaas (põlemisprotsessi kaasprodukt), metaan (põllumajandus, olmeprügilad), dilämmastikoksiid (N2O) (lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine põllumajanduses). Kasvuhoone efekt on vajalik normaalseks eluks Maal
· Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d · Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes · Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine) Tsitraaditsükkel · Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis · Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks · Süsihappegaas läheb rakust välja · Vesinik seotakse NADH2 -ga · Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d Hingamise ja fotosünteesi võrdlus Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi
kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad enegiat aeroobselt N: selgroosirgestaja. Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihas. Kontraktsioonivormid. Lähtuvalt lihastele antavate stiimulite sagedusest eristatakse üksikkontraktsiooni, tavaliselt pole see veel lõppenud kui hakkab juba uus kontraktsioon. Lihas läheb tetaanilisse kontraktsiooni. Tetaniseerimiseks on vaja 10- 200 impulssi sekundis
kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad enegiat aeroobselt N: selgroosirgestaja. Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijad. Toodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihas. Kontraktsioonivormid. Lähtuvalt lihastele antavate stiimulite sagedusest eristatakse üksikkontraktsiooni, tavaliselt pole see veel lõppenud kui hakkab juba uus kontraktsioon. Lihas läheb tetaanilisse kontraktsiooni. Tetaniseerimiseks on vaja 10- 200 impulssi sekundis
) Anabolismi ei saa toimuda ilma katabolismita, mis varustab anabolismiprotsesse energiaga. Energiat kulutab ka bakteri liikumine, ainete transport rakku jne. Põhiliseks bioloogiliselt kasutatava energia kandjaks rakus on ATP. ATP sisaldab 2 makroergilist sidet. 8 ATP süntees AcCoA arvel: Atsetüül-S-CoA + H2O + ADP + Pi atsetaat + HS-CoA + ATP ATP energia arvel saab substraate aktiveerida. Nt: Glükoos + ATP Glc-6-P + ADP Selleks, et glükoosi lagundamisest glükolüüsis enegiat saada, tuleb ta enne aktiveerida. Glükoosi aktiveerimine toimub mitmes etapis ja kulutab ATP energiat. Rakku transporditud suhkru fosforüülimine aitab ka tal rakus püsida fosforüülitud kujul ei saa ta enam läbi membraani välja. Kui suhkur transporditakse rakku PTS süsteemi abil, jõuab ta rakku juba fosforüülituna. Glükolüüsis kasutatakse 2 ATP-d ja toodetakse 4 ATP-d. Peale ATP võivad aktiveerijad olla veel: GTP valgusünteesil UTP polüsahhariidide sünteesil
annaabi.ee 
