kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb:
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots
Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi.
turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 4. Makoökonomistide koolkonnad. On erinevate mõtetega inimeste koolkonnad. Tuntumad on neist Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest: Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede
üldiselt ning välja tuua erinevad analüüsid, milliseks võib kujuneda tulevik naftamaailmas. Olulisem järeldus antud referaadi põhjalt on see, et naftareservid maailmas ei ole lõpukorral nagu mitmed teadlased ja uuringugrupid sageli ennustanud on. Nafta tarbimine on tõusvas trendis, eriti suurt kasvu on oodata just arengumaades. Kui tähtsal kohal on meie igapäevaelus nafta tulevikus, sellele puudub ühene vastus, ent tuginedes empiirikale ja makronäitajatele, võib väita, et nõudlus nafta järele on jätkuvalt kasvav seda ka siis, kui leitakse alternatiivseid lahendusi. Referaadi autor on arvamusel, et innovatsioon ja tehnoloogiline areng on muutujad, mida ei ole võimalik otseselt ette ennustada, mistõttu jääb tegelik tõde ka lahtiseks kui suur on sõltuvus naftast tulevikus, seda näitab ainult aeg. 22 VIIDATUD ALLIKAD
positiivne teaduse käsitlus leidis, et tema poolt pakutav teaduslik lähenemine on positiivne, sest tema on reaalne (vastandina viirastuslikule). Leidis ka et sotsioloogia, mida tema uurib, on tõepärane (vastandina kahtlasele). Leidis, et see meetod on kasulik (vastandina kasutule). Leidis, et see on loov mitte purustav. Leidis, et see ei ole negatiivne. Mistahes teadus oma olemuselt on positiivne, kui ta tugineb empiirikale. Kõik teadused, mis tuginevad empiirikale, on teaduslikud teadmised. Need teadmised, mis ei ole empiirilised, ei ole ka teaduslikud. Teaduslik = empiiriline. Selleks et empiirikat läbi viia, peab olemas olema teooria, mis näitab, mida ja mis moodi on tarvis uurida. Igal üksikul juhul, kui hakkame empiirikat läbi viima, tuleb uurimisprogramm koostada ja hüpotees püstitada. Kui hakkame empiirilisi
- objektiivsuse ja subjektiivsuse vastastikuse mõju arvestamine - suured teooriad - materjali kogumise osatähtsuse rõhutamine - subjektiivse osa ümberhindamine uurimises - interpreteerimine - kvalitatiivsed meetodid - hoidumine kõikehõlmavatest teooriates Kvalitatiivsed meetodid: Uwe Flick, An Introduction to Qualitative Research - deduktiivsete lähenemiste asemel induktiivsed - see praktika tugineb varasematele teooriatele - kvalitatiivne uurimine empiirikale tuginevad teooriad - universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest Tekstikeskne ja kontekstikeskne folkloristika - filoloogiline uurimissuund - etnoloogiline uurimissuund Filoloogilise suuna uurimismeetodid: - soome ehk geograafiline-ajalooline meetod - tüpoloogiline meetod - pärimusliigi (zanri) analüüs - teksti levikuanalüüs - strukturalism - suuline kirjandus Kontekstikesksed meetodid: - pärimusökoloogia
Meelelisuse puhtad vormid on puhtad aprioorsed kaemused ehk matemaatika võimalikkuse tingimused. Mida kujutavad endast meeleliuse puhtad vormid? Need on ruum ja aeg. Ruum ja aeg on viis, kuidas meie tajume nähtusi ajalises-ruumilises. Et midagi konsteerida, peab olema ruumilisus. Ruumilisus on eeldatud võimalikkuse tingimus, et rääkida matemaatikast või konstrueerida mõisteid jne. Ruum ehk aprioorne ehk kogemusest sõltumatu, mis seal on üldine paratamatu paratamatus, siis ka rakendub empiirikale. Nähtumused peavad koosklastuma sellega, mida geomeetria räägib, sest see näited meile viisi, kuidas nähtused olla saavad. Hinnaks on see, et teadus ei kirjelda asju iseendast, vaid asju meie jaoks. Aritmeetika puhul on tegemist järjestustega ehk aeg ongi järjestus, aeg on see üheteisele järel eksisteerimise dimensioon. Aritmeetika on arvujajadega kirjeldav järjestus. Vorm on aeg ja ruum, aga sisu on aistinguline. Võtta puhas meelelisus, kaemuses on materiaalne objekt
vaatlus 4. dokumentide analüüs Kasutatavaim on küsitlus. ankeetküsitlus ja intervjueerimine. Pos teaduse käsitlus tema poolt väljapakutud lahendus pos, sest tema teooria on reaalne, vastandulik viirastustele ja sest sots on tõepärane vastandina katlasele, on kasulik vastandina kasutule, on loov mitte purustav, on pos sest ei ole negatiivne. Leidis et mistahes teadus vastab nendele 5 tunnusele siis kui tema tuleneb empiirikast (praktikast). Kõik need teadused mis tuginevad empiirikale oma olemuselt teaduslikud teadused. Need teadused mis pole empiirilised pole ka teaduslikud. Empiiriliste uuringute läbiviimiseks vaja teooriat, mis näitab konkreetselt mida ja kuidas vaja uurida mingit objekti. Tähendab hüpoteesi välja selgitamist. Tuleb endal etalonid (ei saa öelda et kellegi arvamus väär, vaid et kui palju nii arvas). Lahutamatu seos empiirika ja teooria vahel. Need alumised mõisted annavad aimu tema pos teaduse käsitluse sisust.
Kasutatavaim on küsitlus. ankeetküsitlus ja intervjueerimine. Positiivse teaduse käsitlus tema poolt väljapakutud lahendus pos, sest tema teooria on reaalne, vastanduslik viirastustele ja sest sots on tõepärane vastandina kahtlasele, on kasulik vastandina kasutule, on loov mitte purustav, on positiivne, sest ei ole negatiivne. Leidis, et mistahes teadus vastab nendele 5 tunnusele siis, kui see tuleneb empiirikast (praktikast). Kõik need teadused mis tuginevad empiirikale oma olemuselt teaduslikud teadused. Need teadused, mis pole empiirilised pole ka teaduslikud. Empiiriliste uuringute läbiviimiseks on vaja teooriat, mis näitab konkreetselt mida ja kuidas on vaja uurida mingit objekti. Tähendab hüpoteesi välja selgitamist. Tuleb endal etalonid (ei saa öelda, et kellegi arvamus väär, vaid et kui palju nii arvas). Lahutamatu seos empiirika ja teooria vahel. Need alumised mõisted annavad aimu tema pos teaduse käsitluse sisust.
annaabi.ee 
