nende kõnest raske aru saada. Minu jaoks on alati parajaks pähkliks olnud kirjandite ja esseede kirjutamine. Raamatut lugedes tundus uskumatuna, kuidas üks pimekurt inimene suudab kirjutada raamatut. Tema üksikasjalikud ja väga täpsed kirjeldused loodusest, reisidest, erinevatest situatsioonidest jm on märkimisväärsed. Mina, kes ma näen ja kuulen, ei suuda ka kirjeldada ega kirjutada millestki nii emotsinaalselt nagu seda on teinud Helen Keller, kellel puudus võimalus näha silmadega ning kuulda ja kuulata kõrvadega. Helen Keller on väitnud, et ta nägi unenägusid. Aga kuidas ta neid nägi, kui ta ise oli pimekurt...? Kas pimekurdid ja ka pimedad näevad unenägusid samamoodi nagu nägijad? Saan aru nendest, kes on nägemise mingil ajahetkel kaotanud. Neil on ehk säilinud mälus mõningad pildid nähtust. Aga inimene, kes on pimedana sündinud...kas tema oskab või saab
Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab
See võib soodustada avanemist. Kuid sina peale minek ei ole väga soovitatav. Haigus võib muuta inimesi kas araks ja tasakaalutuks või vastupidi ülijulgeks. Ikkagi tuleb säilitada rahu. Haiguse käigus muutub tervikuna motiivide hierarhia. Sisemine haiguspilt mõjutab suhet rvijaga- mõjutab ka patsiendi vanus ja inttelekt. Mida rohkem on patsient arsti ja psühholoogia rahul, seda paremini ta ennast ravib. Teatud stereotüüpide alusel peetakse aga meesarsti emotsinaalselt rohkem neutraalseks kui naisarsti, naisarsti aga rohkem muretevaks. Etalonid arstist ja kliinilisest psühholoogist võivad olla: Muretsev, mittedirektiivne M 23% N 51% Muretsev, direktiivne M 28% N 15% Emotsionaalselt neutraalne, mittedirektiivne M 36% N 23% Emotsinaalselt neutraalne, direktiivne M 13% N 11% 12.DIAGNOOSIMINE 5-TELJE ALUSEL KLIINILINE DIAGNOOS: 1.telg kliiniline psühhiaatriline sündroom 2.telg isiksuse- ja arenguhäired 3.telg kehalised häired ja seisundid 4
suhtes. Must huumor sisaldab absurdielemente, esineb sageli sõdurinaljades, linnalegendis, anekdootides. Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose
puudumine, lapse eemaletõukamine vanemate poolt, vanemlik halb eeskuju, vanemate omavahelised probleemid. Suurem võimalus selle ohvriks langeda on lastel, kelle vanematel endal puudus lapsena kodune turvatunne ja soojus. Nad ei oska seda ka oma lastele jagada. Emotsionaalselt kurnatud vanemad ootavad oma lapselt hellust ja tähelepanu, kuigi väike laps ootab seda jällegi oma vanematelt. Emotsinaalselt külmas perekonnas öeldud häbistavad ja iroonilised sõnad õhutavad last agressiivsusele. Vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine – armastusväärse õhkkonna puudumine, vägivaldne käitumine, halb eeskuju vanematelt, vanemate omavahelised probleemid, madal enesehinnang. Ka suitsetamine võib tekitada perekonnasiseseid probleeme. Alkoholismi all kannatavate inimeste kooselu on väga
kasvatus meetodeid, kus lapsel on võim oma vanema üle ja saab teha kõike mida vaid hing ihkab. Lähemalt uurides tuli siiski minu arust välja üks olulisemaid ja effektiivsemaid kasvatusmeetoditest. 1.2 Mittesekkuv kasvatus Selle kasvatusmeetodiga on vanemad kõikelubavalt ükskõiksed, puuduvad reeglid ja kontroll, ei pöörata tähelepanu lapse vajadustele , arengule, ei arutata asju lastega läbi ega arvestata lapse arvamusega. Vanemad on emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud . Sellises keskonnas, kus vanemad on laste suhtes ükskõiksed, ei panda rõhku laste arendamisele ja haridusele. Sotsiaalsete oskuste arenematus või puudumine põhjustab lapsele ebameeldivusi, mis võib grupis kaasa tuua isoleerituse ja kiusamise. Kohatut käitumis ei mõisteta ja ning seetõttu väheste sotsiaalsete oskustega last enamasti tõrjutakse nii lasteaias kui koolis. Lapsel lastakse teha seda, mida laps
H.Hoffmann ,, Kolumats", K. A. Hindrey piltlugudes on huumor kasvatusvahendina. E. Raud, L, Tungal, A, Kass, H, Käo, K. Salu Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule (hinge omastamisele) maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. LK kasutatakse p-st kunstikavatsusliku võttena kunstmuinasjutus jml. Eesti LK Sipsik ja pokud nt. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku
Tema 1976. aastal esietendunud ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" oli üks Eesti teatriloo tähtlavastusi. Oma lavastuses toonitas Tooming Tammsaare teoses olevat inimeste ahnust ja omakasupüüdlikkuse teemat. Lavastuse väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsinaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. Ta pakkus oma lavastustega emotsinaalselt väga jõulisi massistseene ( ,,Kihnu Jõnn" ja ,,Rahva sõda"). Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades ning teha seda võrdluses igavikuliste väärtustega. Teater peab teenima kõrgemaid vaimseid ideaale ja püüdluseid: teater on mööduv nähtus, mis tegeleb igaveste nähtustega. Totaalne teater, kõigi vahendite kasutamine, võimendatud sõnum.
Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem. Arstid puutuvad tav rohkem kokku alla 1 a lastega
annaabi.ee 
