Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim Kõrgeim riigiametnik- vesiir, asevalitsejad- emiirid Alistatud elanikkond võis edasi elada oma traditsioonide kohaselt, aga pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud- massiline islami usku astumine Araabia keele omaksvõtt Valitsejad soodustasid alistatud maade linnaelu ja kaubandust Ülemvõim tõi läänepoolsetes maades kaasa linnaelu, käsitöö, kaubanduse ja põllumajanduse kiirema arengu Kalifaat ja kaubandus Maailmakaubanduse liiklusteed ja kõik sõlmpunktid Islami käes Tollipunktid
toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast. Maailm jagunes kaheks piirkonnaks: islami ja sõja kojaks (viimane hõlmab maid, kus islam pole veel võitnud). Valitsemiskorraldus: Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga. Kaliif oli kõrgeim usujuht ja valitseja. Vesiir korraldas praktilisi riigiasju, riigi eripiirkondi valitsesid emiirid. Alistatud rahvad pidid maksma makse, moslemid olid selles vabastatud. Ühiskond ja naiste koht ühiskonnas: Islami seadus sariaat pöörab suurt tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale. Prohvet suhtus naistesse leebelt ja võttis kuulda nende nõuandeid. Seaduse järgi võib mees võtta endale kuni neli seaduslikku naist, sellele võivad lisanduda ka ebaseaduslikud liignaised. Tingimus on, et mees kõiki võrdselt kohtleks. Kõige tavalisem on paarperekond.
749.a. kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult ja võim läks uuele Dünastiale. Bagdad asus Iraagis Tigrise kaldal. Bagdadi kalifaat suuremaid valllutusi enam ei teinud, kuid arendas kultuurset ja majanduslikku poolt. Araabia suurrrik oli oma tipp-punktis. ·Kaliif oli prohveti järglasena kõrgeim usujuht kui ka valitseja- Riigiasju korraldas kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeid riigiametnik vesiir, kuid riigi erinevates piirkondades olid emiirid ehk asevalitsejad. ·Kalifaat langes 10.sajandil, kuna riik oli nii suur ja seda ei suudetud enam koos hoida. Kujunes viissõktumatut islamiriiki ·koraan-islami püharaamat ·Kaaba tempel- kuubiku kujuline tempel, mis asub Mekas, sinna tuleb teha kord elus palverännak, ·dzihaad-õiglustus islamist, mis annab õiguse sõdida, ·emiir-araabia ülikute seast määratud asevalitsejad, ·sariaat-islami seadused, mis lähtuvad Koraanist ·beduiin- rändkarjakastvatajad,
edukad olid. VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud. Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad Riik ja ühiskond kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõimuga riik. Kaliif oli kõrgeim usujuht, riigiasju korraldas tema poolt ametisse määratud riigiametnik vesiir, riigi erinevates piirkondades valitsesid asevalitsejad emiirid. Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni, mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia maadeks. Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn. Córdoba ja Sevilla olid araablaste võimu all Lääne- Euroopa suurimad ja rikkaimad linnad. Moslemite uskumuste kohaselt sõitis Muhamed Araabiast Jeruusalemma ja tagasi ühe ööga. Ta ratsutas müstilise eluka Borakiga, pool inimene ja pool hobusetaoline. Vaata lisa:
araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma ● KALIIF- Muhamedi (ilmaliku valitseja ja usujuhi) järglane ● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu, sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on
valitseja, pärast tema surma asendas teda kaliif Ulatus ja korraldus: Pärsia, Egiptus, Süüria, Põhja- Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Afganistan, Kesk-Aasia, India, Pürenee ps kuni India Kaliif oli kõrgeim usujuht kui ka valitseja. Praktilisi asju korraldas tema poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik vesiir, riigi eri piirkondi valitsesid aga araabia ülikute seast määratud asevalitsejad- emiirid ISLAM: Tekkimine ja usu alused: Koraan on moslemite silmis Allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud, ülim tõde. Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi
Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Millised olid koloniaalpoliitika tagajärjed asumaade rahvastikule? Too näiteid. Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool (näiteks Kongos) sunniti vaeseid külaelanikke lausa orjatööle. Kohalikud pidid riigile makse
juuli 622 Muhamedi põgenemine Mediinasse Seda sündmust peavad islamiusulised oma ajaarvamise alguseks; 630 Muhamed kolis tagasi Mekasse. Seda sündmust peetakse Araabia riigi alguseks Kalifaat ja tema vallutused: Esimeste vallutuste järel sai kalifaadi pealinnaks Damaskus; 749 kukutati Damaskuse kaliif võimult, uueks pealinnaks rajati Bagdad; Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik, kõrgemad ametnikud vesiirid ja piirkondade asevalitsejad emiirid Koraan: islami püha raamat (al-kuran ehk valjusti ettelugemine) ;koosneb 114 peatükist ehk suurast Islami viis tugisammast: 1),,Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" 2)Palvused 5 korda päevas kindal kellaajal suunaga Meka ning sealse Kaaba templi poole 3)Almuste andmine, suurus on aastas 2,5 % varast 4)Paastumine ramadaanikuu ajal 5)Palverännak Mekasse vähemalt kord elus
Selle keskuseks alguses oli Meka, hiljem kandus see põhja poole kõigepealt Damaskusesse ja seejärel Bagdadi. Kalifaadi puhul oli tegemist teokraatliku riigiga vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht. Juhtis ka nn peaminister ehk vesiir kaliifi esimene abiline. Maailmariik hõlmas tohutuid alasid Euroopas, Aafrikas, Aasias. Seda polnud võimalik valitseda ainult ühe kaliifi abil, kujunesid välja erinevate piirkondade asevalitsejad emiirid. Äärealade emiirid lõid kaliifist lahti ja rajasid emiraadi, näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat; Põhja-Aafrika emiraat. Laienes kalifaat, sest taheti uusi karjamaid, põllumaad, usku levitada, teiste maade rikkused. Neil rahvail, kes olid raamaturahvad (kristlased ja juudid) lubati oma usku jääda, lubati usukombeid täita, kuid kõik mittemoslemid maksustati, see oli põhjuseks, miks paljud alistatud rahvad vahetasid usku, teiselt poolt vahetatid usku, kui taheti teha karjääri
,,Araabia kevadesse" kaasatud riikidest on mitmel monarhia. Omaani (sultan Qaboos), Saudi Araabia (kuningas Abdullah) ja Bahreini (kuningas Hamad) dünastiad on olnud võimul, mitte küll alati iseseisvate riikidena, juba 18ndast sajandist. Maroko kuninga Mohammed VI dünastia on terves Marokos võimul olnud 17nda sajandi keskpaigast, olles ennem ühe regiooni liidrid. Jordaania kuninga Abdullah II koda pärineb väidetavalt prohvet Muhammadist. Nad on olnud Meka emiirid, Iraagi kuningad ja luues esimese Jordaania kuninga positsiooni 20ndal sajandil. Nende viie riigi puhul pole suurt lahkamist tarvis, kuidas võimule on saadud. Järgitud on lihtsalt traditsioone ja ka seadust, olles ametlikud troonipärijad. Presidendid Hoopis teine lugu on presidentsiaalsete riikidega, kus riigipead on võimu saavutanud teisi teid pidi. Araabia riikides tõstsid eelmise sajandi keskpaigas nasserism ja natsionalism, lisaks
3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu) 4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele. Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati
aastatel vallutussõdu pidanud araablased edukad. 7 saj teisel poolel vallutasid kogu Põhja-Aafrika. Edasi vaölutati hispaania, seejärel küpros, kreeta, sitsiila. Nii sai kalifaadist hiigelriik. Pealinnaks sai Damaskus. Seejärel kukutati kaliif võimult ja uus dünastia tuli, kes luges end prohveti otseseks järeltulijaks. Uus pealinn: Bagdad. Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Riigiasju korraldas kõrgeim riigiametnik e vesiir, eri riigi piirkondi valitsesid emiirid. Araablased moodust vallutatud maades esialgu suht väikesearvulise valitseva ülemkihi. Mõnda aega elas enamik neist alistatud rahvast eraldi sõjaväestatud linnades. Islamit ei sunnitud peale, ei keelatud teiseusulistes traditsioone austada. Uusi kirikuid rajada ei lubatud, vanu võisid kasutada ja muu-usulised pidid maksu maksma. Võeti omaks Araabia keel. Araablaste ülemvõim tagas rikkuse bagdadis, damaskuses, kairos, hispaanias tõi kaasa see linnaelu, kästiöö ja
Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits, eesel). Kaamli kodustamine. Karavaniteed Pärsia lahe, Araabia ps ja Lähis-Ida vahel. Kalifaadi vallutusi: Egiptus, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia, Taga- Kaukaasia.8.saj tungiti Pürenee ps, nad peataks Frangi kuningas Karl Martell. Kalifaadi edu põhjusteks oli arvukus, usk ja püha sõda, hobused, relvad. Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia). Kalifaadi valitsemine: kaliif- riigi- ja usujuht. Vesiir- peaminister, emiirid- provintside juhid. Kaliifipalee ja õukond Damaskuses (väga luksuslik) 7-8.s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid, õpetlased, muusikud, kunstnikud, tantsijad, levisid aia- ja kirjakunst. Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad-Kairo, Tunis, Toledo,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad. Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega.
Bütsantsilt vallutati Süüria, palestiina ning Egiptus. Hiljem vallutasid nad kogu Põhja-Aafrika, 711 alistati ka Hispaania, samuti vahemere suurimad saared, Küpros, Kreeta ja Sitsiilia. Nii kujunes kalifaadist hiigelriik, pealinnaks sai Damaskus. 749 kukutati selleaegsed valitsejad ning uueks pealinnaks sai bagdad. Kultuuriõitseng oli siis tipus. Bagdadi kalifaat oli piiramatuvalitsejavõimuga riik., kõrgemad riigiametnikud olid vesiirid ja asevalitsejad emiirid. Araablased ei sundinud oma usku ja traditsioone peale, kuid moslemid ei pidanud makse maksma, mis teiste uskude esindajad, seega hakkasid paljud usku vahetama. Võtsid üle ka araabia keele. Ka araablased kasutasid kreeka ja pärsia keelt ning võtsid üle varasemat riigijuhtimist ja ühiskonnakorraldust, bagdadist sai maailma surimaid ja rikkamaid linnu, ka damaskus ja kairo. Islami 5 tugisammast on usutunnistus ( ainult üks jumal), palvus ( meka poole ja kindlad
Vallutatud aladelt hakati makse nõudma. Vallutamiste põhjuseks oli ka usk see kes on langenud sõjas usu levitamise nimel, pääseb otse paradiisi. Mõne aja pärast sai Araabia kalifaat nimeks Omajaadide kalifaat (valitsejate nime järgi; keskus - Damaskus). Pärast Omajaade said valitsejateks Abassiidid (Abassiidide kalifaat; keskus - Bagdad). Vesiir oli kaliifi esimene abiline (võrreldav peaministriga). Kalifaat oli jaotatud asevalitsuspiirkondadeks, mida valitsesid emiirid. Kogu seda valitsemist keskvõimu tasandil juhiti ministeeriumite e. diivanite tasandil. Emiirid üritasid tegutseda/valitseda iseseisvalt ning mitte alluda kaliifile. Kaks piirkonda, mis üritasid tegutseda iseseisvalt: Hispaania emiir (Cordobas) ja Põhja- Aafrika emiir. Selle hiigelriigi elanikke ühendas Islamiusk ja araabia keel (Koraani tuli lugeda araabia keeles). Kalifaadi territoorimil elas aga palju erinevate uskudega rahvaid.
saabusid Hispaaniasse koos roomlastega, ehitasid Cordobasse 30 sünagoogi ,tänapäeval on seal alles vaid üks 13 sajandist pärit juudi sünagoog, kuid rahvas kutsub seda linaosa endiselt juudi kvartaliks). Vasesulatus-, masina-, toiduaine-, tekstiilitööstus. Juba 1000 a. tagasi oli siin 27 kõrgkooli, arenes meditsiin, astronoomia, filosoofia. Ka Kreeka kultuuripärand leidis tee Euroopasse just Cordoba kaudu. Linnapildis oluline mauri arhitektuur. 719 Damaskuse kalifaadi emiirid asusid Cordobasse. 756-929 emiraadi pealinn. Abd ar-Rahman I (300 aastase dünastia rajaja.) 929-1031 kalifaadi pealinn. Abd ar-Rahman kuulutas ennast kaliifiks ja Hispaania iseseisvaks. 10. saj. rajati Cordobasse ülikool. 1070 Sevilla Kuningriigi osa. Kalifaadi ajast pärineb vanalinna korrapäratu tänavastik. Kitsaid sopilisi tänavaid äärestavad siseõuedega (patiotega, kus asub tohutult palju lilli) krohvitud majad. Suure
annaabi.ee 
