MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber.
Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak.
Kurb saatus ootas ka neid haritlasi, kes elades Eestis pühendasid oma talendi ja jõu vene kultuuri säilitamisele. Nõukogude võimu saabudes arreteeriti ning saadeti neist suurem osa välja. Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis, hukkusid, mistõttu katkes ka vene kõrgkultuuri järjepidevus Eestis. Okupatsiooniajal toimusid mitmed märkimisväärsed nihked sotsiaalses plaanis, mis avaldasid oma mõju ka kultuurile. Kui rääkida vene emigrantidest Eesti Vabariigis aastatel 19181940, siis enamuse intellektuaalsuse tase oli üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Vastupidiselt neile olid sisserändajad, kes tulid Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nende kodupaikades hävitas nõukogude võim kollektiviseerimise käigus kõik vastupanuvõimelised peremehed, kellega koos vajus unustusehõlma ka vana
Kuna ta oli õppinud kirikukoolis andis see talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuni sai aru, et see töö ei sobi tema jaoks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini) 1902. aastal emigreerus ta Šveitsi, osaliselt selleks, et vältida ajateenistust. Mõnda aega töötas ta Genfis kiviraidurina, kuid ei suutnud siiski leida püsivat erialalist tööd. Ta vahistati hulkumise eest ning vangistati üheks ööks. Šveitsis oldud ajaga kohtus ta seal elavate vene emigrantidest revolutsionääridega, sealhulgas ka markistide Angelica Balabanoffi ning Vladimir Leniniga. Mussolini liitus markistliku sotsialistliku liikumisega. 1904. aastal küüditati Mussolini Itaaliasse. Itaalia valitsus määras talle eelnevate ülesastumiste eest leebema kohtlemise ning seejärel liitus ta vabatahtlikult Itaalia armeega. Peale kahte aastat armees teenides, naases ta õpetaja ametisse. 1908
Kurb saatus ootas ka neid haritlasi, kes elades Eestis pühendasid oma talendi ja jõu vene kultuuri säilitamisele. Nõukogude võimu saabudes arreteeriti ning saadeti neist suurem osa välja. Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis, hukkusid, mistõttu katkes ka vene kõrgkultuuri järjepidevus Eestis. Okupatsiooniajal toimusid mitmed märkimisväärsed nihked sotsiaalses plaanis, mis avaldasid oma mõju ka kultuurile. Kui rääkida vene emigrantidest Eesti Vabariigis aastatel 19181940, siis enamuse intellektuaalsuse tase oli üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Vastupidiselt neile olid sisserändajad, kes tulid Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nende kodupaikades hävitas nõukogude võim kollektiviseerimise käigus kõik
Samuti lahkuti leedu keele ja kultuuri ahistamise pärast. Suurimad leedulaste kolooniad olid Pariisis, Inglismaal (15 000), Glasgow ja Sveits. 1897-1898. aastatel elas USA-s 55 000 leedulast (1914. aastal üle 300 000: 1905 aasta revolutsiooni pärast). Esmalt USA-s leidsid leedulased tööd Pennsylvania kaevanduses, siis suunduti linnadesse. Arvukalt USA leedulasi rändas Kanadasse, Brasiiliasse, Argentiinasse, Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse. Kuidas? 75% emigrantidest lahkus ilma passita salaja üle Vene-Saksa piiri. Saksa võimud suhtusid soosivalt, sest saksa raudtee ja laevaliinid teenisid kasumit. 1883. aastal loodi emigratsioonibüroode illegaalse võrgu - juutid, poolakad, leedulased, valgevene, ukraina ja venelased. Valitsuse suhtumine: Venemaa suhtus soovivalt, sest Leedu kaotas noori jõude ja nõrgendas vastupanutahet. Väljaränne kahjustas mõisamajandust - Saksamaa oli vastu.
siseminister ROLAND'i21 [ro´la(n)] noor ja arukas naine MADAME ROLAND22. Prantslaste vastvalminud konstitutsioon tegi ärevaks kogu Euroopa monarhid. Oli ka põhjust. Mis saab neist endist, kui vabaduse-võrdsuse-vendluse ideed ka teiste rahvaste teadvuseni jõuavad? Preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid Prantsusmaa piirile, et lämmatada "prantsuse nakkus" oma eos. Kuninga kaks venda ja prints (vürst) Condé olid välismaal organiseerinud emigrantidest koosneva armee. Ka nemad soovisid kodumaal endist reziimi taastada. Õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks. Zirondiinid olid sõja poolt. Sõda võimaldanuks edu korral tõsta valitsuse prestiizi. Sõda pooldas ka Marie-Antoinette, lootes, et räbalais ja relvastamata "matside" armee ei pea vastu tema perekonda vabastama tõttavale professionaalsele armeele. Tegelikult ei läinud õnnetu kuninganna saatus isegi tema Viini lähisugulastele korda
siseminister ROLAND’i21 [ro´la(n)] noor ja arukas naine MADAME ROLAND22. Prantslaste vastvalminud konstitutsioon tegi ärevaks kogu Euroopa monarhid. Oli ka põhjust. Mis saab neist endist, kui vabaduse-võrdsuse-vendluse ideed ka teiste rahvaste teadvuseni jõuavad? Preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid Prantsusmaa piirile, et lämmatada “prantsuse nakkus” oma eos. Kuninga kaks venda ja prints (vürst) Condé olid välismaal organiseerinud emigrantidest koosneva armee. Ka nemad soovisid kodumaal endist režiimi taastada. Õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks. Žirondiinid olid sõja poolt. Sõda võimaldanuks edu korral tõsta valitsuse prestiiži. Sõda pooldas ka Marie-Antoinette, lootes, et räbalais ja relvastamata “matside” armee ei pea vastu tema perekonda vabastama tõttavale professionaalsele armeele. Tegelikult ei läinud õnnetu kuninganna saatus isegi tema Viini lähisugulastele korda
tuli minna välismaale, et leida tööd. Põhja-Portugalis emigreerusid paljud noored mehed, sest maa oli jagatud "taskurätikug suurusega" kruntideks. Mõnedel perioodidel, õnnestus portugali meestel emigreerudes vältida ajateenistust. Seega, emigratsioon kasvas I maailmasõja ja 1960ndatel ja 1970ndate alguses.. Sajandeid olid peamised emigreerujad mehed. Umbes sajandi alguses, umbes 80 protsenti emigrantidest olid mehed. Portugali mehed emigreerusid aastaid kuigi naised ja lapsed jäid maha. Sotsiaalsed mõjud, mis tulenevad käesoleva ulatuslikke ja enamasti meeste väljarännetega on vananev elanikkond, ebaproportsionaalselt suur arv naisi, ja aeglasem rahvastiku kasv. Kuigi väljaränne tõi kaasa inimeste kannatusi, oli selles ka positiivne mõju. Naised, kes jäid maha said sõltumatuteks, kuna nad juhtisid nüüd perekonna talu ise. Aasta teisel poolel 14
Pirtsakas. Kohtus vene üliõpilastega, keda Trts oli palju, neil oli oma selts. Kui seltsi ruumidesse sisse astus, hakkas küsima portreede kohta seinal, et kes on kes. Ainult üks kommentaar talt, et habemikke ei kannata ta silmaotsaski. Ühel kohtumisel tahtis ta juua, telliti teed, aga see viibis, B ütles ainult, et isegi teed siin ei saa, ja läks minema. Mis vene selts see selline on, kus teed pole? Baltikumituuril ei tahtnud ta kohtuda ajakirjanike ja vene emigrantidest professoritega. B teadis, et paljud inimesed tahtsid temaga tutvusi temaga enda huvides ära kasutada. Ka ei tahtnud ta kommenteerida, mis loomingulised plaanid tal on. Et nagu oleks tal kõik juba öeldud. Samas tal tegelikult "Hämarad alled" pooleli. Tartus oli Bl määratud kohtumine Tammsaarega. Viimasele rääkis B, kui raske on juurteta elu, et Tms on õnnelik, et tal juured alles on. Ka käis B Tartu ülikooli raamatukogus, mis tollal asus varemetes. Meeldis talle
paigus. Viimasest, kuigi see väljub siinse uurimuse ajalistest raamidest, ei oleks õige loobuda kas või juba sellepärast, et selle nähtuse juured on siiski käesolevas töös vaadeldud ajajärgus, seda kaudselt iseloomustades. Sama oluliseks argumendiks on tõsiasi, et selle unikaalse, Eestis siiani tundmatu materjali esmaavaldamine annab hea lähtepunkti järgnevatele uuri- mustele. Järellainetuse otsese tulemina näeme mitme Eesti emigrantidest koosneva džässorkestri teket ennekõike Rootsis; siia kuulub ka mitmete teistel erialadel endale nime teinud eestlaste tegevus džässi vallas, kellest paljud, lahkunud kodumaalt noorte meestena, ei jõudnud siin oma talenti välja arendada. Kõik nad olid aga “džässipisiku” ja suures osas ka vastavad muusikuoskused saanud kodumaal. 7.1. JÄRELLAINETUSE TIPUD Henno Tooming Rootsi Džässiföderatsioonis (Svensk Jazzriksförbundet) selgus, et sõjaajal teadaolevalt Rootsi
annaabi.ee 
