Grete, 12.klass 1. Embrüosiirdamise kasutamise plussid ja miinused põllumajandusloomadel. + geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, see on hea kuna siis on rohkem loomi = rohkem toiduainete tootmist (mis iganes liha, piimatooted) = suurem tarbimine, majanduslikult hea. Kuid miinus selle juures on: loomade arvukuse peab siiski hoidma normaalsena, et neid ei oleks liiga palju. + embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade taha. See on hea sellepärast, et kaob vajadus
organismi genotüüp. Kus ja milleks rakendatakse meristeempaljundust? Seda hakati kasutama raskesti paljunevate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse meristeemrakkude ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Sobitates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. et nad on totipotentsed.(''kõikvõimelised'') Millist kasu toob embrüosiirdamine põllumajandusele? 1) geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, ( tavaliselt saab lehm 12-15 järglast, siirdamisel ulatub üle saja) 2)embrüote elivõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid trantsportida kaugete vahemaade taha. Seetõttu kaob vajadus trantsportida elusloomi. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastumist ja embrüosiirdamist inimesele? Siis kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Või kui mehel on viljakushäired, spermide vähesus.
Embrüosiirdamine - seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku) 2)Kunstlik seemendamine, 3)Embrüod söötmes, 4)Embrüod siiratakse või säilitatakse sügavkülmutatuna, 5)Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse (surrogaat ehk asendusema) Kasulik: 1)geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, 2)transportida kaugete vahemaade taha Embrüosiirdamine inimesel: Kasutusjuhud: 1)terviserikke korral nt.munajuha umbus, 2)spermide vähesus või puudulik liikuvus, 3)nt.emakapuue (asendusema) Eestis keelatud! Asendusemaduse probleemid: 1)metoodika puudulikkus, 2)eetiline vastuseis, 3)liigsete embrüote hävitamine, 4)usulised probleemid Viljastamiseks kaks meetodit: 1)spermid ja munarakud viiakse katseklaasis kokku
Surrogaatema- emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Superovulatsioon- hormonaalmõjutustega kunslikult esile kutsutud polüoulatsioon imetajatel. Kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Embr. Siirdamise plussid: 1)geneetilist väärtuslikult emasloomalt on võimalik saada palju järglasi. 2)embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülutamise teekl võimaldab neid transportida kaugele. 3) superovulatsioonil on suurem protsent munarakkudel ellu jääda, kui neid on palju. Inimese viljatuse põhjused: kui mehel või naisel esineb terviserike, mis takistab viljastumist (spermide vähesus või nende puudulik liikumine). Lahendus: surrogaatema- naisel võetakse munarakud munasarjast. Munarakud viiakse pärast kontrollimist
Kunstlik seemendamine 6-8 päeva pärast emaka läbipesemine spetsiaalse kateetri abil, embrüod eraldatakse. Embrüod sobivale söötmele. Kõige paremini arenenud embrüod valitakse välja. Embrüod kas siirdatakse kohe või säilitatakse vedelas lämmastikus (-196 kraadi). Embrüod siirdatakse vastuvõtja looma emakasse. Embrüoid võib siirdada ka teisele loomale. Plussid: *Geneetiliselt väärtuslikult *Ainult geneetiliselt väärtuslikud emasloomalt palju järglasi loomad jäävad *Embrüote transportimine võimalik Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni. EMBRÜOSIIRDAMINE – arengu algusjärgus oleva embrüo ühendamine indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. OVULATSIOON – munaraku vabanemine munasarjast. RETSIPIENTLOOM – vastuvõtja loom.
rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. 4. Mis eesmärgil loodi hübridoomitehnoloogia? Hübridoomtehnoloogia loodi monokloonsete antikehade tootmiseks. 5. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonsed antikehad erinevad tavalisest antiseerumist spetsiifiliste omaduste tõttu. Lk. 27 1. Hinnake embrüosiirdamise meetodite kasutamise plusse ja miinuseid põllumajandusloomadel. + geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, see on hea kuna siis on rohkem loomi = rohkem toiduainete tootmist (mis iganes liha, piimatooted ) = suurem tarbimine, majanduslikult hea. Kuid miinus selle juures on: loomade arvukuse peab siiski hoidma normaalsena, et neid ei oleks liiga palju. + embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade taha. See on hea sellepärast, et kaob
Teiselt loomalt pärist embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Peale eelkirjeldatud meetodi kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (eht väljaspool orgamismi, ,,klaasis") ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Viljastumiskeskkond on varieeruv. Põllumajandusloomadel on embrüosiirdamisel peamiselt kaks kasulikku tagajärge: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine. Järglaste arv võib ületada saja piiri 2. Sügavkülmutamine võimaldab embrüoid transportida kaugete vahemaade taha. Seetõttu kaob vajadus transportida elusloomi, mis on kulukam ja toob kaasa nakatumisohud haigustega. Embrüosiirdamine Inimestel · Naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades ultrahelikuva abil spetsiaalset nõelpipetti
b) säilitatakse pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus (-196'C) NB! Kui vastuvõtjale siiratakse mitu embrüot, siis kõik embrüod ei arene lõpuni Surrogaat e. asendusema-loom(või ka inimene), kes on sünnitanud teiselt loomalt (inimeselt) pärit embrüotest järglasi. Viljastamismeetod in vitro-munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt. Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomade puhul: 1.geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (või ka isas-/emaslooma paarilt) võimalikult paljude järglaste saamine. Kui lehmalt on tavalise sigimise teel võimalik ellu jooksul saada 12-15 järglast, siis embrüosiirdamise puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja. 2.embrüote sügavkülmutamine võimaldab neid säilitada pikemalt (aastaid) ja transportida kaugete vahemaade taha. (kaob vajadus transportida elusloomi, mis on palju kallim ja toob kaasa nakatumisohu paljude haigustekitajatega) Embrüosiirdamine inimesel
Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma. Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks. *Innaperiood-kui emasloom otsib isaslooma ja paaritub. Emasloomal käitumismuutused, veistel kestab umbes 24h. Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist. KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub. Poegimine LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud.
retsipientloomadele. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise ja hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega. Embrüosiirdamine ja in vitro viljastamine imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Miks kasutatakse? -geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine (tavalise sigimise teel võimalik saada 12-15 järglast, siis selle puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja) -embrüote eluvõimelistena säilitamine sügavkülmutamise kaudu võimaldab neid transportida kaugetele maadele Kuidas? -hormooniga saab esile kutsuda superovulatsiooni (lehmal 5-10, vahel 20-30 munarakku 2 asemel) -kunstlik seemendamine -6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja -eraldatud embrüod sobivas söötmes
Mitmed influentsa viirused. Lüsogenne infektsioon – sisestatakse viraalne DNA raku DNA-sse. Viiruse DNA paljuneb koos raku DNA-ga. Toimub normaalne rakutsükkel. Akuutne infektsioon – järsk haigssümptomite teke, kaasub raske või surmava infektsiooniga. krooniline infektsioon – pikenenud infektsioon Horisontaalne levik – viirus nakatab peremeeslooma igas vanuses Vertikaalne levik – viirus kandub emasloomalt järglasele Zoonoos – haigus, mis kandub looma ja inimese vahel – H1N1, marutaud Püsiv infektsioon – olukord, kus viirus on rakus, kuid ei paljune aktiivselt või kahjusta. Kui viirus integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita.
indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust, embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu, tammub jalalt-jalale. Panna puhas allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda-stimuleerib hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse. 18. Abort-tiinuse katkestamine kuni 210
· Aretusliin püsis 3...5 põlvkonna jooksul. Samal ajal toimus uute liinide kujundamine liinaretus · Perekonnaaretus - Perekonna kujunemine sõltub eeskätt emaslooma viljakusest. · Seakasvatuses on lihtne kujundada perekonda, sest igast pesakonnast võib valida 3...5 jätkajat, kusjuures eluajal annab viljakas emis 4...10 pesakonda. · Hoopis teine olukord on ainupoegsete liikidega (veis, hobune), kus keskmiselt saadakse emasloomalt eluaja jooksul 1...3 emasjärglast. · Vaid üksikud rekordemasloomad on pikaealised, kes annavad rohkem tütreid. 62. liinide ühendamine ja inbredliinid · . Ainult linnukasvatuses on paljunemisaste arvestatav. · Sugulasliini kujundamisel valitakse ühe kuke ja ühe kana järglaskonnast üks paar täisõvesid, kelle järglaskonnast valitakse samaviisi üks paar täisõvesid jne. · Juba 5. põlvkonna järel on enamik lookusi homosügootses seisundis.
võimaldab transportida kaugemale ja efektiivsemalt kasutada. embrüosiirdamine püüti hormonaalse töötlemise kaudu suurendada sigimistsüklis valmivate munarakkude arvu, kuid igale loomaliigile on looduslikult määratud optimaalne loodete arv üheaegseks kasvuks emaihus. hormonaalse töötlemise kaudu saadi suurem arv valmis munarakke, mis pesti välja ja siis viljastati väljaspool keha, ning kanti üle teistele emasloomadele. nii saadi korraga suurem hulk noorloomi ühelt emasloomalt. 35. Jõudluskontrolli põhimõtted haarab andmestikku : sünniandmed (aeg, vanemad, koht); märgistamine (viis, number või kirjeldus); kasvuandmed; välimik ja mõõtmed; sigimisnäitajad, seemendused, poegimised, järglaste arv ja registrinumbrid; jõudlusnäitajad. 36. Veiste jõudluskontrolli läbiviimine eraldi on seadustatud piima- ja lihaveiste jõudluskontroll. mõlemale on jõudluskontroll kohustuslik aretus ja tõukarjades, soovitatav tootmiskarjadele
abil embrüod emakast välja. Hoitakse sobiva koostisega söötmel, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod- need võib kohe siirata või säilitada vedelas lämmastikus. Ühelt doonorilt saadud embrüod saab siirata mitmele. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud looma nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemaks. Kasutatakse ka viljastamist in vitro- klaasis, väljaspool organismi. Positiivsed küljed: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (võis isas) võimalik paljude järglaste saamine 2. Embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutatamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade tahas Embrüosiirdamine inimsel. Probleemid: eetika- see on ebaloomulik, üleliigsed embrüod hävitatakse. 43 Kellel kasutatakse: embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel
muutumatuteks viimased oleksid juba konkreetsemalt äratuntavad õpetuses geenidest. 19. sajandi viimasel kolmandikul avastati kromosoomid. Nägeli loob geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärilikkus aine olla vaid suguraku mingis osas vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues 36 organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt. 1885. aastal nägi August Weismann (1834-1914) neis pärilikkuse kandjaid, hakati rääkima geno- ja fenotüübist (raku jagunemisest idu- ja somatoplasmaks). 20. sajandi alul leidus pärilikkuse kohta ikka veel küllalt kõikvõimalikke eksiarvamusi. Need põhinesid paljude fenomenide väärititõlgendamisel või arusaamatustel. Usuti, et: · elu jooksul omandatu pärandub edasi;
Koelliker korrigeerib Darwinit, leides, et areng ei pruugi toimuda järkjärgult ja ühtlaselt, vaid et võivad toimuda ka järsud muudatused arenguhüpped. Nägeli lähtub Darwinist, jõuab aga lõpuks selektsiooni eitamisele ning arenemistungi jutlustamisele. Ta loob aga geneetika arengule olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärlikkus aine olla vaid suguraku mingis osas vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt. Geneetika/pärilikkusõpetuse ajalugu Geneetika on lühidalt öeldes teadus pärilikkusest. Algselt nimetati õpetust Gregor Mendeli (pärilikkusprintsiipide esmaavastaja) auks mendelismiks, 1906. a loodi termin geneetika. (Juba 1883. a oli tekkinud mõiste eugeenika.) Juured, nagu paljudel õpetustel, Kreekas. Hippokrates lapsed tekivad seemnest, mille moodustab kogu keha pani seega aluse pangeneesi
väärtuslike pullide spermat, kelle aretusväärtus on järglaste andmete järgi kontrollitud. Seda ka majanduslikust aspektist lähtuvalt, sest kunstliku seemenduse korral vajatakse tunduvalt väiksemat arvu sugupulle kui loomulikul paaritamisel. · EMBRÜOSIIRDAMINE Loomulikul teel saadakse ühelt lehmalt 1, vahel ka 2 järglast. Embrüosiirdamine kui biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglaste hulka. Lehm võib oma elu jooksul toota kuni pool miljonit munarakku. Nendest kasutatakse ära vaid mõned. Heal juhul toovad pika elueaga lehmad ilmale 8...10 vasikat. Embrüosiirdamisel kutsutakse hormoonpreparaatide süstimisega doonorlehmal (kõrge aretusväärtusega lehm, kellelt embrüoid võetakse) esile superovulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. Seejärel seemendatakse lehm kõrge aretusväärtusega pulli spermaga. 6-
annaabi.ee 
