moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Toituvad nad rohttaimedest ja puude okstest (eriti talvel). Veel söövad nad meelsasti veetaimi. Jooksuaeg on neil septembri ja oktoobris. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle nii möirgamses kui ka otsese võitlusega. Tugevamad isasloomad koondavad enda ümber emastest haaremi. Tiinus kestab punahirvedel kaheksa kuud. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) valgetäpilist, hästi arenenud vasikat. Vasikas suudab emasloomale juba nädala aja vanuselt järgneda. Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged täpid. Iseseisvuvad noored kaheaastaselt ja saavutavad kolmeaastaselt juba suguküpsuse. Isasloomad hakkavad aktiivselt sigimises osalema siiski mõnevõrra hiljem. Punahirved elavad tavaliselt 10 erandlikult ka kuni 25 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile hundid ja teised suuremad kiskjad. Eestis on lubatud neile ka jahti pidada.
loodete resorbeerumine või eluvõimetute vasikate sündimine, eemalejäämine järgimse sügise jooksuajast ja suguküpsuse hilinemine lehmamullikatel. Paaritumine Põdrad saavutavad suguküpsuse mullikaeas (1-2. aastaselt) Jooksuaeg kestab üldjuhul augustist oktoobrini. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema (kirjedatakse kui madalat ohet), selle eesmärgiks on peletada teisi isasloomi ja emasloomale teada anda oma asukohast. Tugevama häält kuuldes tavaliselt nõrgemad vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Võrdväärse või nõrgema vastase häält kuuldes tulevad teised isasloomad ligemale. Põdrad ristavad sarvi, sellega kaasneb oht kinni jääda ja hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega ,,arvete klaarimist" pöörab isasloom tähelepanu emasloomale. Põdrapull liigub lehma läheduses ja ootab indlemise algust (viibib
Tiinus kestab 225-245 päeva. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) valgetäpilist, hästi arenenud vasikat. Vasikas suudab emasloomale juba nädala aja vanuselt järgneda. Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad
kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna. Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Huvitavad tähelepanekud Huvitavaid tähelepanekuid
kaldad on rohuga ketud. Tema nahas asuvad näärmed eritavat tihket roosakat nõret, mis kaitseb looma maismaal kuivamise eest. Eluviis Jõehobu elab harilikult 15-20, vahel koguni enamast loomast koosnevate karjadena. Iga rühm elab oma individuaalsel territooriumil, mis paikneb piki jõge ning mida kaitseb üks, vähemalt kahekümne aastane loom. Noored isasloomad viibivad läheduses väikestes karjades. Probleemid saavad alguse siis, kui mõni neist täiskasvanule emasloomale ligineda üritab. Domineeriv isasloom sööstab viivitamatult talle kallale, et oma võimsa keha ja pikkade hammastega võistleja teatud kaugusesse ajada. Karjajuht säilitab oma positsiooni harilikult umbes 10 aastat. Kui domineeriv isasloom oma ülekaalu tõestada ei suuda, võtab karja juhtimise üle üks tema rivaalidest. Kaks võistlejat pööravad omavahel kohtudes teineteisele selja, tühjendavad end ning heidavad lameda saba kiirete liigutustega väljaheited mitme meetri kaugusele
varasuvel. Talveperioodil nad puhkavad rohkem. Pilt 3. Põdralehm einestamas Sigimine Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. Jooksuaeg hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Alamliikide lõikes on jooksuaja algus ja lõpp erinevatel aegadel, kuid jäävad vahemikku august- oktoober. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta
imbricata) saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on 60-95cm pikk, võrdluseks võime tuua, (Caretta caretta), kes saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on ca 79cm pikk. 4.2. Paaritumine Merikilpkonnade kurameerimine algab juba mitu nädalat enne pesitsusaega. Kuna merikilpkonnade paaritumine toimub vees, siis ei ole selle kohta palju teada. Seda fakti kinnitab ka see, et isasloomad ei käi paaritusajal kaldal, vaid elutsevad vees. Kui emasloomale on huvilisi rohkem kui üks, siis peetakse maha duell. Duell seisneb selles, et isasloomad venitavad oma kaela nii pikaks kui saavad, võitjaks osutub loom, kelle kael on kõige pikem. On täiesti tavaline, et isaseid on rohkem, kui emaseid, siis emane saabki välja valida omale meelepärase isase, kellega ta paarituma nõus on.(Sea Turtle-world, 2009) 4.3. Poegimine Kui mõne-nädalane paaritusprotsess on jõudnud lõpusirgele, on emasloom valmis minema kaldale
rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna. Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Toidulaud
Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu. Lisaks on vajalik embrüo ränne 1 emakasarvest teise 12-14x päevas vahemikus 12-14 tiinusepäeva. Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see vajalik signaali viimiseks endomeetriumi rakkudeni. - pärast 5 päeva tekib sügoodist moorula (diferentseerumata), pärast 7 päeva blastotsüst – need
2. kui hiidsekvoia taim sureb välja ja langeb, siis teised sekvoiad püüdlevad konkureerides võimalikult päikese poole areneda. 3. kui kaks kotkast näevad kuskil maas olevat surnud looma, millel on liha küljes, nad lähevad looma juurde ja konkureerivad omavahel et paremaid palasid saada. 4.kaks isast shimpansit näevad ilusat emas shimpantsit, siis nad konkureerivad sellega, et kumb isastest suudab emasloomale rohkemmuljet näidata. 5. papakoid näevad mahlakate õitega taime, millel on palju õietolmu ja hakkavad konkureerima kes esimesena ja kõige värskema õietolmu endale saab. e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) Taimtoidulisus ehk herbiviooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised aga söövad erinevat liiki taimi
Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. 9. Mis on gonadotropoiinid?Mis neid toodab? Gonadotropoiinid ehk gonadotroopsed hormoonid on gonaadid ehk sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid. Neid toodab tavaliselt hüpofüüs. Õ. lk. 24-27 1. Kuidas sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni? Superovulatsiooni sai esile kutsuda gonadotroopsete hormoonide manustamise abil emasloomale. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Seepärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. (Naise munarakku pannakse tavaliselt 2-3 embrüot). 3. Milliseid meetodeid kasutatakse viljastamiseks in vitro? Munarakud eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ning viiakse katseklaasis kokku. Mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel 4
Inglismaal) võib jooksuaeg, ning seeläbi ka poegimine, esineda igal aastaajal (Vulla, 2008). Suguküpseks saavad saarmad teisel-kolmandal eluaastal, innaaeg on enamiku uurijate arvates talve lõpul ja kevadel. Pojad sünnivad 910-nädalase kandeaja järel mais-juunis. Saarmal, nagu mitmel teiselgi kärplasel, võib tiinuse ajal esineda diapaus, s.t. seisak loote arengus: see kohastumus aitab üle elada raskeid olusid sigimisperioodil, eeskätt talviseid näljaaegu, mil loote areng oleks emasloomale hukatuslik. Karmi talvega piirkondades võib diapaus kesta 210240 päeva, seega võib kandeaeg venida 912 kuuni. Innaaeg on kõige sagedamini veebruaris-märtsis, pojad sünnivad mais-juunis: see on kalade ja konnade kudemis- ning lindude pesitsusaeg, mil looduses leidub kõige rikkalikumalt toitu. Äsja sündinud saarmapoegi on leitud ka suvel ning isegi hilissügisel. Kõige hilisemad pojad on teada Keeri järve kopraurgudest ning Võrumaalt novembri algul.
Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub põder peamiselt puuvõrsetest, eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Harvemini sööb kaske ning väga harva leppa. Sigimine - Põdrad saavad suguküpseks mullikaeas. Jooksuaeg hakkab tavaliselt augustis ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema. Nende häält võib kirjeldada kui madalat ohet. Häälitsuste ülesandeks on anda teada emasloomale oma asukohast ning ähvardada teisi pulle – konkurente. Nõrgemad pullid, kuuldes tugevama häält, tavaliselt vaikivad ja tõmbuvad tagasi. Kui aga hääle järgi tundub tegu olevat võrdväärse või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate
kiskjatel on kõige lühem sooltoru. Suuneelsöögitorumagusooltorupärak Imetajad on püsisoojased. Nende kehatemperatuuri aitab hoida karvkate ning keha hea varustamine hapnikurikka verega. Süda on 4-osaline: 2 koda ja 2 vatsakest. Imetajad on lahksugulised. Pärast viljastamist, mis toimub sisemiselt, areneb loode emasorganismis. Paljudel imetajatel kestab loote areng kuid. Osad imetajate järglastest on nii arenenud, et võivad emasloomale kohe järgneda. Teised vajavad aga emaslooma hoolt ja on sündides abitud. Kõik imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajate hulka kuuluvad maailma suurimad loomad vaalad. Imetajate hulka kuulub ka inimene. Üldine kehaehitus, millised on põhilised kehaosad, kehakatted, siseelundid (luustik, seedeelundid, hingamiselundid, vereringeelundkond), sigimine
annaabi.ee 
