Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnaga võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid tihedad ja enamasti sõbralikud suhted emalinnaga, millega väljarändajaid sidusid ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B 8
Ajastu lõpus tekkis kammerkohus, kuhu võidi samuti kohalikele otsustele edasi kaevata. Tsiviilasjades pidid pooled teineteist ise kutsuma kohtusse, mis toimus nii, et kaebaja saatis vastaspoolele kutse. Kohtus pidid olema esindatud mõlemad pooled. Linnakohtud- linnades oli kohtupidamine lihtsam. Esimeseks instantsiks oli linnafoogt, hiljem raad, kuna väiksemad küsimused jäid edasi foogtile. Ajastu algul oli edasikaebus võimalik maahärrale, hiljem emalinna raele. Kiriklikud kohtud- kiriklik kohtupidamine moodustas teatud erandi. Peainstantsiks oli kohalik piiskop, kelle otsusele sai edasi kaevata kardinaalide kolleegiumile ja paavstile või tema legaadile. Kiriklikule kohtule allusid ka ilmalikud isikud mitmetes asjades, eriti perekonnaõiguse alusel. Kiriklikul kohtupidamisel kasutati kanoonilist protsessi. Tõendid- kehtis formaalne tõendite viis- teatud tõendil endal oli juba otsustav jõud:
Tekkisid soodsad tingimused laste saamiseks pärast sõda, tekkis rahvastik, mets raiuti maha, tekkisid linnad ja rahvas hakkas liikuma. Meie olime selle voolu peal. Iga teine eurooplane oli prantslane. 13. saj on uus laine Euroopa linnades. Hakatakse rajama linnasid just Läänemere äärde. Tekivad sellised linnad, mis on olulised meie jaoks: Lübeck, Hamburg (suured Saksamaa linnad). Keskaegsed linnad aitavad moodustada võrgustiku. Liitu kuuluvatel linnadel oli kokkulepe tunnustada emalinna, anda varjupaika, toetada sõjaliselt , toetada inimesi. Keskajal liikumine oli justkui võrk. Olid erinevad võrgud ja erinevad võrkude silmad. Kui liigud linnade vahel, siis tee peal võidakse sind ära röövida, linnas aga oskad juba elada, sest kui sa jõuad samasuguse õigusega linna, siis sa elad nagu kodus. Kui jõuad sama õigusega linna, siis linna arhidektuur on sarnane, siis juba tead, kuidas kaupa müüa, osta, kuidas vaielda jne. Teine
Kui jõuti keisri juurde oldi kummargil maas, imperaator tõsteti üles seadeldistega. Saadikud terve aeg pikali maas, hiljem lahkuvad selg ees. Tegelik asjaajamine oli bürokraatide käes. Keskaegne diplomaatia (diplomaatia areng)- 15-17 sajand. Esimeste püsisaatkondade tekkimine (Veneetsia, Rooma, Firenze kuulsamad). Saadikud läksid diplomaatideks oma raha eest, pidid tegema tohutuid analüüse (salakoodides ja -kirjades), mis kohapeal toimub ja saatma need tagasi emalinna. Pidid olema hea mäluga (esitati pikki tekste peast). Volikiri (esitame dokumendi ühelt riigpealt teisele): pidi olema pärgamendil, ladina keeles, koostatud parimas kantselei-õiguslikus keeles (bürokraatlikult), suletud riigipitsatiga, sisaldama teksti, kus oli kirjas- *vastuvõtja/valitseja kõik tiitlid, saatja/valitseja kõik tiitlid ja aunimetused ja kindlasti allkirjastatud (tava tekkis Itaalias). Etikett keskajal: Renessansi-aja härrasmehe etikett: 1. füüsiline väljanägemine
privilegeeritud linna kontseptsioonist enesest. Konkreetsemal tasandil võidi linna juhtimist, tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise protseduurireegleid ja majandusliku tegevuse reguleerimist puudutavad õigused laenata tervikuna mõnelt teiselt linnalt. Selle tulemuseks oli linnaõiguste perekondade teke, ning nendesse perekondadesse kuulusid linnade grupid, mille õiguskorraldus oli vähemalt algselt modelleeritud ,,emalinna" järgi. Linnakodanike immigratsioon * 10. ja 11. sajandil oli muhameedlik Hispaania kahtlemata Lääne-Euroopa kõige enam linnastunud piirkond. Sellepärast ei kohta seal kõrgkeskajal samasuguste uute linnade rajamise buumi, nagu see iseloomustas Ida- Euroopat või Briti saari. * Mitmed linnad vajasid pärast pikki piirisõdade ja vallutussõjakäikude perioode taaselustamist ja taasasustamist. ( nt Tarragona linn, mille 12. saj kristlased tagasi võitsid).
olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Kohalike elanike jaoks olid kreeklased üldjuhul vallutajad. Teatud määral sõltusid suhted kreeklaste konkreetsetest eesmärkidest ja kolonistide ning kohalike jõudude
Nad olid vabad ning seega sai vabalt areneda kaubandus ja laevandus, mis omakorda tõid kaasa omad normid. Kuna aeg oli uus, siis tuli luua ka uusi õigusnorme. Primitiivsema õigusega väikesed linnad pöördusid tihti juhtivate hansalinnade poole palvega lubada kasutada nende õigust, st. Lüübeki õigust ( nt. Lüübekil, Magdeburgil ja Londonil oli üle 100 sellise linna). Sel viisil tekkisid suured linnaõiguse perekonnad, kus õigusliku emalinna nõukogu tegutses tütarlinnade kohtute suhtes kõrgema instantsina. Linnades kujunes välja rahvusvaheline kaubandus- ja mereõigus. 12. Keskaegne õigus ja kohtuprotsess Inglismaal. Inglismaal oli õiguse killustatus. Kohtute kõrval pidasid kohut läänihärrad, linnades olid linnakohtud. Oli sama pilt nagu Euroopas. 12 sajandil Henry II hakkas huvi tundma maaõiguse vastu. Kui tekkis vaidlus, siis kuningas kirjutas kirja kohtunikule
õigusnormide kogu (kaupmeeste õigus), mis reguleeris turul käitumist jne. Linnaõigus kehtestab õigused/normid territoriaalsel alal ehk linna piirides. Õigust mõistetakse linnapiiride ulatuses. Linnaõiguse normid kodifitseeritakse (kirjutatakse üles) alates 12. - 13. sajandist, neil ka sümboolne väärtus. Norm ka hiliskeskajal kokkuleppeline kuigi õiguskoodeksid ka olemas. Reeglina anti uuele linnale õigus mõne vanema linna eeskujul. Tekkisid õiguslikud perekonnad. Mõne emalinna tütarlinn võis uuele linnale emalinnaks olla, nt Tallinna õigus Lüübekist ja Narva õigus Tallinnast. Õigust modifitseeriti vastavalt kohalikele oludele ja maahärra tahtele. Kui keegi astub kodanikuks antakse vanne, põhiliselt lubadus kehtivast õigusest kinnipidada. 14. - 15. sajandil vapustused, katk, sõjad, ülestõusud, mis tingisid vajaduse linnaelu rohkem reglementeerida, et säiliks kord ning meenutaks rohkem vanaaega
e. Kr. asundusi peaaegu kogu Vahemere ja Musta mere rannikule, nii et lõpuks olid mõlemad mered kreeka kolooniatest ümber piiratud (vt. kaarti). Põhjused: emamaa ülerahvastus viljakatel aladel, põllumaj. madal tootlikkus ja aristokraatide suurmaaomandi kasv talupoegade arvel. Pol. sisevõitluse teravnemine, mis sundis nõrgema partei esindajaid välja rändama (vt. järgmist punkti). Uued tütarlinnad e. apoikiad olid algselt põllumaj. kolooniad, siis aga nihkusid esiplaanile emalinna (metropoli) kaubandushuvid. Rajamises osales poliitikuid kõigist ühiskonnakihtidest. Neid juhtis oikist, kes jagas maad ja korraldas haldusasju ning oli hiljem linna asutajana kultusliku austuse objekt. Kolooniad olid pol. sõltumatud linnriigid, metropoliga olid ühised füülid, kultus ja maj. sidemed. Põliselanikud alistati ja orjastati või aeti minema. Kolooniatest imporditi emamaale vilja, orje, loomi, kala, soola, ehituspuitu, maavarasid, vürtse, papüürust, vandlit,
Egiptuse kuningavõimu ja riigiga. Said kasu sellest loast mis neile siin oli antud, kasu oli vastastikune.Egiptus otsis tuge Babylonia ja Asüüria vastu ja palkasid Kreeka ja Anatoolia palgasõdureid. Üldiselt kreeka kolooniad on algusest peale olnud sõltumatud kogukonnad, reeglina ei allunud oma ema linnale, puudus probleem sõltumatuks saamine ema linnast, paljud muutusid ema linnast palju suuremaks ja uhkemaks. Toimis ühine kodakonsus, koloonia kodanikud säilitasid emalinna õigused ja kultuslikud sidemed oli sarnased kalendrid ja need võeti kaasa ja pidustused. 8 saj II pool oli massiline väljarände periood. Foniikia kolonisatsioon 9 saj . Sitsiaalia saar oli jagatud ja Kartaago ja Syraküüsa. Vaenulikud suhted , vastastikused mõjud , arenenud vähemarenumatele, Foniikia oli arenenum pool, kreeklased olid suht uustulnukad, see omakorda tähendas seda et kreekalsed hakkasid omaks võtma foniikia idamaade kultuuri 7-8 saj
annaabi.ee 
