Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"emakssaamine" - 11 õppematerjali

Lydia Koidula
2
doc

Lydia Koidula

Aastal 1874 sündis seal Lydial esimene laps ­ Hans Voldemar kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar ­ Anna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Hiljem, 1882. aastal haigestus Koidula vähktõppe, millest sai ta võitu osava kirurgi Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 11. augustil 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
Lydia Koidula – eesti rahvusliku teatri rajaja
6
doc

Lydia Koidula – eesti rahvusliku teatri rajaja

Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Aastal 1882 haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Kasutatud kirjandus: http://miksike

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist
Koidula
46
pdf

Koidula

▪ Kroonlinnas sündisid Lydial esimesed lapsed. Olenemata kiirest elutempost kirjutas Koidula artikleid veel ja veel. ▪ 1880 aastal kirjutas Lydia Koidula oma viimase näidendi "Kosjaviinad" Koidula viimased aastad ▪ Kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi. ▪ Isa Jannsen jäi 1880 töövõimetuks, mis oli tol ajal häbiväärne. ▪ 1882 haigestus Koidula vähktõppe, millesse suri ka 2 aastat hiljem tema õde. Koidula sai vähktõvest jagu. ▪ Uueks löögiks tema tervisele oli emakssaamine 1884 kui sündis ja suri tema poeg Max. ▪ Sellel järgnes õnnetus, kui Koidula keldriluugist läbi kukkus ja palgist kinni haarates rebenes tema operatsioonist jäänud värske haav. Koidula viimased aastad ▪ 1885 viibis Koidula ravil Saaremaal.Nad elasid koos lastega haigla lähedal. ▪ Kui Koidula hakkas paremini tundma, mindi heade lootustega tagasi Kroonlinna, kuid seal avastati Koidulal uuesti vähikolded. ▪ Koidula suri 11. august 1886 ja matused toimusid

Ajalugu → Ärkamisaja tegelasest
1 allalaadimist
Lydia Koidula
4
doc

Lydia Koidula

"Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: tema isa jäi töövõimetuks (1880), hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe mis on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes. Pärast ravi kui Koidulal jälle parem oli, esinesid rinnavähi sündroomid jälle. Siiski ei suutnud Koidula oma võitluses vähitõvele peale jääda ning ta suri 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Surmateatest alates tõuseb Koidula justkui uuesti ellu

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Lydia Koidula eluloo kokkuvõte
7
docx

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte

mälestusmärkide, muuseumide ja teatritega. 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' Viimased tööd patriootiline isamaaluule ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Lasteluule ,,Hälli ääres''. 1878. suri I poeg leetritesse Tartus. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880). Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri II poeg. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal ja hiljem suundus tagasi Kroonlinna. Koidula suri rinnavähki 2.juulil 11.august 1886. ja maeti toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart -Hedwig 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, ja kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu.

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Lydia Koidula-- Eesti rahvusliku teatri rajaja-
10
odt

Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.''

Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Koidula surigi 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart -Hedwig 10-aastasena ja Anna 8-aastasena

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE
10
doc

LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE

näiteks naistest suhtleb foorumites vähemalt paaril korral nädalas 18%, paaril korral aastas 21% ja mitte kunagi 61% vastanutest. Kui aga rääkida lihtsalt portaalides suhtlemisest ja kommentaaride lugemisest, siis sellega tegeles vähemalt paaril korral nädalas ja paaril korral aastas võrdne kogus ehk 34% naistest. 4 3. Lapseootus ja pereelu Sageli ei ole lapseootus ja emakssaamine noore naise esmane prioriteet. Põhjusi selleks on mitmeid: ühiskonna surve ja eelarvamused, hariduse ja karjääri tähtsustamine, sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused. Gauntlett (2002) ütleb, et naiselikkus ei pea kindlasti tähendama ,,naiseks olemist", pigem on see stereotüüp naise rollist minevikus. Ta lisab, et praegu tahavad peaaegu kõik, et noor naine oleks edukas, nii et traditsioonilised naiselikkuse omadused- passiivsus, suletus, eeldus et

Informaatika → Infoharidus
8 allalaadimist
Lydia Koidula
9
doc

Lydia Koidula

töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Lydia koidula
13
doc

Lydia koidula

töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Nad elasid haigla läheduses mere lähedal, kus lapsed aeg-ajalt suplemas käisid. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle

Kirjandus → Kirjandus
271 allalaadimist
Koidula referaat-
62
doc

Koidula referaat

Lydia 7 Koidula viimastel aastatel juhtub aga palju kurbi sündmusi: Ta isa, Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880. aastal). Hiljem (1882. aastal) haigestus Koidula vähktõppe. See haigus on esinenud paljudel Koidula ema sugulastel ja mõni aasta hiljem suri ka Lydia õde, Eugenie. Vähktõvest sai Koidula võitu Peterburi Punase Risti Haiglas. Uueks löögiks tema nõrgale tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri tal poeg Max. Sellele aga järgnes uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes üritab puupalgist kinni haarata ja samal ajal rebestas ta ära oma värskelt õmmeldud operatsioonihaava. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, tal olid seal ka lapsed kaasas. Ta lapsed elasid haigla ja mere lähedal, kus nad vahest ka suplemismõnusid nautida said. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus Kroonlinna tagasi

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Lydia Koidula-Elu ja looming
34
doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

Lydia 11 Koidula viimastel aastatel juhtub aga palju kurbi sündmusi: Ta isa, Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880. aastal). Hiljem (1882. aastal) haigestus Koidula vähktõppe. See haigus on esinenud paljudel Koidula ema sugulastel ja mõni aasta hiljem suri ka Lydia õde, Eugenie. Vähktõvest sai Koidula võitu Peterburi Punase Risti Haiglas. Uueks löögiks tema nõrgale tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri tal poeg Max. Sellele aga järgnes uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes üritab puupalgist kinni haarata ja samal ajal rebestas ta ära oma värskelt õmmeldud operatsioonihaava. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, tal olid seal ka lapsed kaasas. Ta lapsed elasid haigla ja mere lähedal, kus nad vahest ka suplemismõnusid nautida said. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus Kroonlinna tagasi

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun