Sügomorfsed e. Phe sümmeetriapinnaga Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi Tolmukas oosneb tolmukaniidist Tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest tolmukakotist Tolmukakotis on tolmuterad milles kaks isassugurakku Tuultolmlejatel taimedel tolmuteri palju rohkem kui putuktolmlejaltel Mõnedel taimeliikidel on osa tolmukaid ilma tolmukapeadeta ainult tolmukaniitidega- selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed Emakakael Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldavad epidermis Emaka asend teiste õieosade suhtes võib olla nn. Ülemine või alumine
haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Tüübid: Laias laastus võib varrel paiknevaid õisikuid tagada kahte suurde rühma: lihtõisikud ja liitõisikud. Liitõisikud koosnevad lihtõisikutest. Lihtõisikud jagunevad: kobarõisikud ja ebasarikõisikud. 7) Emakkond, emakkondade tüübid Emakkonnaks nim. viljalehtede kogumit. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka • Palju emakaid – apokarpne emakkond • Ühe emaka – tsönokarpne emakkond • Tsönokarpne - sünkarpne, parakarpne ja lüsikarpne 8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid. Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d.
Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera. EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM Emakas on suletud elund, milles arenevad seemnealged – moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel. Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest. • Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. • Mitmaosaline - mitmest viljalehest. o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK:
Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg),
Sellised on kõik ühe kui ka kaheaastased taimed, mis üitsevad teisel aastal. Polükarpsed- selised mitmeaastased taimed , mis korduvalt õitsevad ja viljuvad. Õie valem ja diagramm. Seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses võimaldavad iga liigi kohta välj akirjutada õievalemi ja diagrammi. *Õieosade märkimiseks valemis kasutatakse lühendeid , milleks on suured algustähed, mis tähistavad vastavaid õieosi. P-perigoon, K-tupp, C-kroon, A-tolmukad, S-kõlutolmukad, G-emakkond Vastavate õieosade arv märgitakse indeksina tähtede järele. Kui õieosi on palju , siis tarvitatakse lõpmatuse märki 8 Sigimiku asetus õies tähistatakse kas tähtedega a-alumine või ü ülemine või kriipsudega viljalehtede arvu näitava numbri all. *Õie diagramm on õie skemaatiline projektsioon tasapinnale. Õiediagramm annab
Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate
Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul
Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest. Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagusad või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult. Õied on väga mitmesuguse ehitsega: atsüklilised, hemitsüklilised või tsüklilised; aktinomorfsed või sügomorfsed; õiekate on lihtne või kaheli; emakkond apokarpne või tsönokarpne. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate
Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid: · Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Keerukamatel juhtudel taimel on palju õisikuid ja need omavahel moodustavad kombineerunud tüüpe. Nt. harilikul raudrohul korvõisikud asuvad liitkännasena! Sigimiku asetus: Emakkond on viljalehtede kogum. Viljalehed kokkukäändudes võivad moodustada palju emakaid või ühe emaka. Emakkondade tüübid: · Apokarpne emakkond- palju emakaid · Tsönokarpne emakkond- ühe emakaga: Parakarpne Lüsikarpne Sünkarpne Vili tekib õies olevast sigimikust. Sigimiku seinast moodustub viljakest(ad). Seemnealgmest kujuneb seeme. Viljakesti võib areneda kuni 3:endo-, meso-, ja eksokarp.
konnektiiviga. Kummaski tolmukotis kaks pesa, mille keskel sporogeenne kude -> moodustuvad mikrospoorid -> tolmuterad. Staminoodid – tolmukapeata tolmukad Tolmukas ja mikrosporogenees Tolmukapea keskosas sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera Männi tolmutera Liilia idanevad tolmuterad Nisu Emakkond ehk güneetsium • Üheosaline (monokarpne): ühest viljalehest • Mitmeosaline: mitmest viljalehest ▫ Apokarpne: viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka ▫ Tsönokarpne: viljalehed kokku kasvanud üheks emakaks • Emakas: suletud elund, milles arenevad seemnealgmed; moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel • Koosneb sigimikust, emakakaelast ja -suudmest Sigimik Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest
annaabi.ee 
