Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2
· Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele,limaskestade kokkupuutumisel,tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sümpomid (1) · Gonorröa avaldub tavaliselt 1- 16 päeva pärast nakatumist. · Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. · Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on valus urineerida Sümptomid(2) · Naistel on kõige sagedamad infektsioonid emakakaelal. · Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja valus urineerimine. · Võib toimuda ka veritsus. · 50% naistest sümptomeid ei ole. · Samuti võib olla palavik,mädapaised nahal ja liigeste põletik. QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. Ennetamine
kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel. Tavaliselt levib gonorröa sugulise vahekorra teel. Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16 päeva jooksul. Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on siis valus urineerida. Naistel on kõige sagedamini infektsioon emakakaelal. Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja valulik urineerimine.Võib toimuda ka veritsus ja võib olla valus ka istumisel ja kõndimisel. 50%naistest sümptomeid ei ole,meestel puuduvad need umbes 10%.` Samuti võib esineda episoodilist palavikku,mädapaised nahal ja liigeste põletik. Eennetamine-Enntemiseks tuleks hoiduda seksuaalvahekorrast partneriga keda ei tunta ehk siis tuleks hoiduda nii nimetatud üheöö suhetest.
papilloomid, mis tihti HPV 31, HPV 33 Segatüüpi papilloomid HPV 2, HPV 57 7 2. KONDÜLOOMID Kondüloomid on valged või nahavärvi näsad, esinedes kõige sagedamini välistel suguelunditel või pärakupiirkonnas, nii naistel kui meestel. Harvem esinevad kondüloomid ka tupes või emakakaelal. Aeg-ajalt võivad kondüloomid põhjustada selliseid haigusnähte nagu kipitus, sügelus või valu. ( hpv.ee 22.02.09) Genitaalanaaltüükad olid tuntud juba antiikajal, kuid alles 1954. a. tuvastati haiguse seksuaalne levik. Et tekitajaks on papillomiviirus , avastati 1969. a elekronmikroskoobi abil. Tänapäeval on kondüloomid üks kõige tavalisemaid sugulisel teel ülekantavaid haigusi genitaalidel. (Rajangu, Kaur 1999:161) Kondüloomid jagunevad: (vita.ee 22.02.09)
Ravikuur kestab tavaliselt 10 päeva. Vajalik on partneri(te) samaaegne ravi ja ravijärgne kontroll. Ravi ajal on soovitav vahekordadest loobuda, kuna partnerite ravile tundlikkus võib olla erinev ning ravireziimi rikkumine võib soodustada taasnakatumist. Ennetamine: Kondoomi järjekindel kasutamine ennetab suguhaigustesse s.h. klamüdioosi nakatumist. Kondüloomid: Inimese papilloomiviiruse põhjustatud kondüloomid e. tüükad võivad asetseda nii välissuguelunditel kui emakakaelal. Viirus levib otsesel kontaktil nakatunud piirkonnaga. Sõltuvalt viiruse alatüübist võivad kujuneda nii hea- kui pahaloomulised koemuutused, mida pideva jälgimise ja õigeaegse raviga saab aga kontrolli all hoida. Haigus on väga levinud. Ravi: Papilloomiviirusevastane ravi puudub. 6 Rakendatava ravi eesmärk on kaebusi põhjustavate nähtavate kondüloomide
Vähieelse seisundi kliinilised ilmingud: * rohke vesine tupevoolus. Sageli selle kaebusega günekoloogile pöörduval patsiendil teostatakse korduvalt tupekülvid, kuid haigustekitajat ei leita. Täiendavatel uuringutel hälbinud PAP testi tõttu leitakse papilloomiviirusinfektsioon. Vähieelse seisundi I astet (CIN I) võib noorel naisel jälgida. Vähieelse seisundi I astme üleminekul II astmesse (CIN I-CIN II) on soovitav määrata papilloomiviiruse tüüp, täpsustada muutusi emakakaelal, vaadates seda mikroskoobiga (kolposkoopia) ja võttes kahtlasest kohast koeproovi. Kui leitakse kõrge riskiga tüvi ja histoloogiliselt tõestatud emakakaelavähi eelne seisund, tuleb alustada raviga. III astme korral on ravi möödapääsmatu. Ravi on individuaalselt erinev * Noore sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga (konisatsioon) ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse
Neljandas peatükis väga hästi seletatud selle viiruse olemust ja haiguse ohtlikus. Viies peatükk käsitleb põhjalikult selle ravi ning kirjeldab lahti kõikvõimalikud ravimeetodid. Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18
*Kultuurriis jaguneb kaheks alamliigiks: 1)väike riis (tera pikkusega 4mm) 2) harilik riis- india haru(indica) ning jaapani haru(japomia) Tatar *kuulub tatraliste sugukonda *kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul) *taim võib kasvada kuni 90cm kõrguseks(eestis) *Tatar on putukate abil risttolmleja- putuktolmleja *tatral esineb 2 tüüpi õisis: 1)ühel tolmukaniidid pikad, lühikesed emakakaelal 2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed. *tatar on hea meetaim Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied. Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda. Teraliim *märja teraliimisisaldus- guteenindeks *tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus Kiudkultuurid
I. Sisemised: 1. Munasarjad Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliseltviljastumine. 3. Emakas ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! II. Välimised: 1
8.JÄRELDUSED Viirus nakatab kahjustunud koha basaalseid epiteelrakke ja tulemuseks on haiguslikke rakkude rohknemine kudedes. HPV ehk inimese papilloomviirus on kõige levinum sugulisel ja kontaktnakkuse teel ülekanduv infektsioon maailmas. Tema madala riski genotüübid põhjustavad soolatüükaid kehal ja kondüloome suguelunditel, kõrge riski genotüübid võivad aga tekitada vähkkasvajaid. Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakakaelavähi tekkimisel riskifaktorid: kõrge riskiga HPV infektsioon, varajane aktiivne suguelu algus, seksuaalpartnerite rohkus, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine, teised sugulisel teel levivad infektsioonid, sagedased mittespetsiifilised põletikud, langenud immuunsus, rasedus, korduvad abordid, palju sünnitusi, spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid.
rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). · Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB
viigimari. Eri aflatoksiinid esinevad sageli koos, kusjuures enamasti domineerib aflatoksiin B1. Kuigi aflatoksiini kõrgeimad sisaldused toidukaupades on seotud saagikoristusele järgneva toiduaine riknemisega tema säilitamisel valedes tingimustes (ennekõike liiga kõrged vee aktiivsus ja temperatuur), on võimalik taimse materjali saastumine aflatoksiinidega juba varem. Hallitusseente A. flavus ja A. parasiticus spoorid võivad idaneda ka selliste taimede nagu maapähkel või mais emakakaelal, millele järgneb idu tungimine embrüosse viisil, mis matkib õietolmu idu.. Tekkiv seenemütseel võib sealjuures mitte kahjustada tervet (normaalset) taime, kuid tema koes hakkab toimuma juba taime kasvu ajal aflatoksiini süntees. Inimese kontakt aflatoksiinidega toimub ennekõike nendega saastunud taimse materjali söömisel. Aflatoksiinid liiguvad saastatud söödast loomade kudedesse ja piima, kusjuures näiteks veise ja ka teiste imetajate organismis
annaabi.ee 
