LIILIALISED RUUDILISED Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed. tsitrustel palju. Tavaliselt on 1 emakasuue ja 25 Süstjad, harilikult rootsuta kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord lehed paigutuvad vahelduvalt on sigimikud eraldi, aga või männastena püstisel emakakaelad kokku kasvanud. varrel. Ruuduliste viljad on väga erinevad. Liiliate vars ei kasva Marjad, luuviljad, pomerantsviljad, jämedamaks, vaid jääb tiibviljad, kuprad ja kukkurviljad on kõik esindatud. selliseks, nagu on tekkides. Seemnete arv varieerub veelgi Liilialised on rohttaimed. rohkem. ERIOMASED TUNNUSED
*Külvile eelistatakse taimede istutamist . *Riis on suure võrsumisvõimega( kuni 70 produktiivvõrset) Külvisenorm 180-230 kg/ha *Koristatakse kahefaasiliselt. Tatra kasvatamine *On tangukultuur: tatratang heade maitseomadustega ja kerge seeedida. *Juurte toitainete omastamisvõime suur kuna juured eritavad happeid . *Õied on viietised, õisik on kobar, taimel 500-1500 õit. Esineb dimorfism õied kahesugused: Lühikesed emakakaelad ja pikad tolmukaniidid , pikad emakakaelad ja lühikesed tolmukaniidid. Viljastumine parem kui omavahel tolmlevad eri tüüpi õied. Putuktolmleja. *Soojanõudlik taim . Min. idanemistemp 7-8 kraadi , optimaalne 12-15. *Niiskusenõudlik taim, transpiratsioonikoefitsent 500-600. *Lühipäevataim *Mullastiku suhtes vähenõudlik , talub ka happelisi muldi . *Kasvuperiood 60-90 päeva . *Õitseb ja valmib kaua. *Eelviljadeks sobivad rühvelkultuurid, teraviljad, kaunvili, ise on hea eelvili teistele kultuuridele
*Kultuurriis jaguneb kaheks alamliigiks: 1)väike riis (tera pikkusega 4mm) 2) harilik riis- india haru(indica) ning jaapani haru(japomia) Tatar *kuulub tatraliste sugukonda *kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul) *taim võib kasvada kuni 90cm kõrguseks(eestis) *Tatar on putukate abil risttolmleja- putuktolmleja *tatral esineb 2 tüüpi õisis: 1)ühel tolmukaniidid pikad, lühikesed emakakaelal 2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed. *tatar on hea meetaim Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied. Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda. Teraliim *märja teraliimisisaldus- guteenindeks *tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus Kiudkultuurid Kõik põllul kasutatavad kiukultuurid jaotatakse kahte rühma: 1
Hylocereus undatus maasik-metskaktus Vili - dragon fruit, pitaya Peioote-uimakaktus (Lophophora williamsii) on väike asteldeta kaktus, mis on tuntud peamiselt hallutsinogeense alkaloidi meskaliini sisalduse poolest Selts Saxifragales kivirikulaadsed viietised, aktinomorfsed õied, 5 või 10 tolmukad, nektaariumid paiknevad kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne sug. Grossulariaceae sõstralased o p.Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar sug. Crassulaceae paksulehelised o p.Sedum-kukehari, kalanhoe Sedum telephium verev kukehari Sedum acre h. Kukehari o p. Jovibarba - liivsibul sug. Saxifragaceae kivirikulased sug
toodud – viigikaktus (Opuntia) Palju ilutaimi, eriti tubaseid Jõulukaktus e. lülikaktus Sugukond kivilehelised – Aizoaceae Peamiselt Lõuna-Aafrika, mõned ka Austraalias, umbes 1900 liiki Lehtsukulendid, kummalise välimusega Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: - viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas - endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae
Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed.Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega
Pärast õitsemist lehed suurenevad. Kõik taime rohelised osad on kaetud lüliliste karvadega. Lehekodariku 14 keskelt tõuseb üks või mõni 10-25 cm kõrgune õisikuvarb, mille tipus on 5-9 lõhnavat kollast õit. Kollasel kroonil on pikk alaosa (putkeosa), milles paiknevad nii tolmukad kui ka emakakael. Vältimaks isetolmlemist, on erinevates õites emakakaelad ja tolmuka niidid erinevate pikkustega, nii et lühikese emakakaelaga õies on tolmukad kinnitunud krooni neeluossa ja pikakaelalise emaka korral krooni putke keskossa. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljaks on kupar, mis kuivamisel tipust avaneb, esineb nii puistlevi kui söötlevi. Kasutamine: mitmeid vorme ja hübriide kasvatatakse dekoratiivtaimedena. Noored
tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) vesitolmlemine e hüdrogaamia – esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal – epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees - hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud – koolibri, sageli taimed hästi erepunased. Putukad ei näe punast, lind näeb. 30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole
tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud-koolibri, sageli taimed hästi erepunased-putukad ei näe punast, kuid lind näeb. 50. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb 2 rakust - suurem vegetatiive ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole
tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud-koolibri, sageli taimed hästi erepunased-putukad ei näe punast, kuid lind näeb. Tolmlemise viis Tolmeldajad Õie ehituslik eripära Näited Putuktolmlemine Õied (õisikud) silmatorkava krooniga, enamasti on nektar, sageli tugev meeldiv lõhn.
annaabi.ee 
