Räägime nendega pisut juttu ja tutvume, kuid selgub, et meie vene keel polegi nii hea ja me ei oska väga midagi küsida neilt. Juba hüütakse meid tagasi bussi, et suunduda järgmisesse kohta. Teeme veel viimase pildi neiudega ja lahkume. Vaikselt hakkab kätte jõudma aeg poodi minna, kuna reisi lõpus lubati meile poodide külastamist. Mõned meist ostavad banaane, teised aga nutellat ja saia. Inimesed on erinevad, nagu ka maitsed. Nüüd suundume lõpppeatusesse, Elvasse. Pikal teel on igav. Me otsustame laulma hakata. Võtamegi laulu ülesse ja kohe laulab seda pool bussi. Olemegi jõudnud Elvasse, jäänud on veel viimased naljad rääkida ja vaheaja plaane mõelda. Bussi peatudes ruttame koheselt välja ja hakkame nautima vaheaega. Ragnar Sikk 9c
Seepeale hakkas punaste rong taganema. Tähtvere mõisa all sattus soomusrong nr. 1 dessant punalätlaste tule alla, kuid lätlased löödi põgenema. Kella 12 paiku siseneti linna. 16. jaanuaril liikusid nr. 1 ja 3 rongid edasi Elva poole, kus neil tulid vastu 3 punaste kerged, ühesuurtükilised soomusrongid, mis Eesti ronge nähes taganesid. Tagnedes õhkasid punased enne Elvat Voika silla. 20. jaanuariks oli sild parandatud ning soomusrongid nr. 2, 3 ja 4 sisenesid Elvasse. 22. jaanuaril sõideti Elvast Udernasse, kus pandi rongide nr. 2 ja 3 dessandid maha, et need Uderna küla vastastest vabastaks. Uderna lähedal lõhutud raudtee ees pidi seisma jääma ja seetõttu olid nad heaks märklauaks punalätlastele. Soomusrong nr. 2 saigi 2 korda pihta, üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr
Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19. Autasud - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a. - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a. - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a. - Stanislavi 2
nad on seda külastanud. Samuti oldi sajaprotsendiliselt rahul ka teenustega, mida seal pakuti. 100% vastanutest olid varasemalt külastanud ka teisi kohti Võrtsjärve ääres näiteks kaks külastajat oli varasemalt Võrtsjärve ääres viibides külastanud Järvseljat. Kõik vastajad olid viibinud varasemalt Järvemuuseumis, ning üks vastanutest oli ka käinud Valma seikluspargis ja Tarvastu muuseumis. Kaks inimest kolmest suundus peale Külastuskeskuses viibimist Tartusse üks suundus Elvasse. Samuti tunti huvi, milliseid teenuseid kasutati Võrtsjärve Külastuskeskuses. Kõik vastanutest olid kasutanud Külastuskeskust informatsiooni kogumiseks ning tüualeti külastamiseks. Võrtsjärve Külastuskeskuse tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee. Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse Keskust tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam
Mina õppisin lugema ja kirjutama vene keeles, isegi oma isale kirjutasin Vorkuta vangilaagrisse vene keeles, sest eesti keeles kirjutada ei osanud. Lapsepõlves rääkisin ma palju ka soome keeles, sest sealkandis elas palju sinnaküüditatud ingerlasi. Tagasi tulime 1956.a. Me saime tagasi puhkuse loaga, pärast öeldi meie emale, et see oli eksitus. "Te olite süüta!" Emale saadeti dokumendid ja ta ei pidanud enam tagasi minema. Kuna meilt võeti ära talu, läksime elama Elvasse tädi juurde. Olen nüüd pensionär, elan Konguta vallas, olen abielus ja 57- aastane. Mul on kolm täiskavanud last ja neli lapselast. Olen kontaktis tänapäevalgi Siberi venelastega ja sakslastega, lapsepõlve ja koolikaaslastega. Paljud saklsased on sõitnud tagasi Saksamaale. Saatusekaaslastega kokkutulekuid on tehtud Tartus, Viljandis, Tõrvandis. Igal aastal Elvas saame kokku küüditatute mälestusmärgi juures märtsikuus. Siiamaani peetakse meie peres 25.märtsit meeles
Suveti tõusis alevi elanike arv kahekordseks tänu suvitajatele. 1930-date aastate lõpul oli suve jooksul Elvas üle 2000 registreeritud suvitaja. Tõenäoliselt oli see arv veelgi suurem, kuna mitmed sajad inimesed ei registreerinudki end üldse. Välismaalasi käis siin aasta jooksul keskmiselt üle saja, neist enamus Lätist ja Saksamaalt. Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni. Pilet Tartust Elvasse ja tagasi maksis 1 kroon. Korraldati ka suviseid huvironge, mis tekitasid kohalikes elanikes ja rahulikemas suvitajates pahameelt, kuna turistid olevat käratsenud ja prügi loopinud. Postkontor oli Elvas juba 1906. aastast saati. Aleviperioodi lõpus töötas postkontoris 9 inimest. Selle teeninduspiirkoda kuulusid Uderna, Pangodi, Kirepi, Hellenurme, Rannu, Konguta, Aru vallad. Keskmiselt oli vaja kohale toimetada suvel 450 saadetist päevas ja talvel 220 saadetist päevas
Korpuse lennueskadrilli kaader ja tehnika võeti Eesti lennuväelt. Suur osa pärast 17. juunit oma kasarmutest väljaaetud väeosadest oli vahepeal asunud ajutistes majutuskohtadest (koolimajades, ladudes ja mujal), nüüd järgnes uus kolimine. Korpuse ja 180. Eesti Laskurdiviisi staap ning korpuseväeosad jäid Tallinna. 180. diviisi laskurpolgud paigutati laiali Põhja-Eestisse (Tallinna, Türile, Tapale ja mujale) ning 182. Eesti Laskurdiviisi osad Lõuna-Eestisse (Tartusse, Elvasse, Võrru, Petserisse). 23. veebruaril 1941 Punaarmee 23. aastapäeval andsid Eesti Korpuse sõjaväelased uue vande Nõukogude Liidule. 6 Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse. Korpuse juhtkonna
kanala asutamise plaane, mis on küll siiani teoks tegemata. Eostes jooksevad kokku Põlva (Ora) ja Ahja jõgi, esimene tasase vooluga ja mudase põhjaga, teine liivapõhjaga ja kiire vooluga. Ahja külmas vees tegi algust ja esimesed edusammud ujuma õppimisega. See oli üks pöördepunkte ta elus: enne umbes 11 aastaseks saamist ta kartsin vett ja keeldus suplema minemast rohkem kui paar korda suve jooksul, kuigi ema oli viinud teda Pärnusse mere äärde ja Elvasse järve äärde. Eostes aga sai veekartusest (keegi arvas, et see algas sellest, et ema teda titapõlves üritas külma veega "karastada") jagu ja pärast seda ei ole ta enam külmetushaiguste käes kannatand. Kui enne oli haiglane ja kidur, muutus nüüd terveks ja pole seni tunnud suuremat põhjust tervise üle kaevata, olles selkombel ühtaegu nii hoiatav kui julgustav näide külma vee mõjust noorele organismile.
ööpäevas. Ma vist kuskil õpetajate lehes kirjutasin pika jutu, terve lehekülje enda võimalikest päevadest. Raatsiksite te siia kirja panna oma kõige värskema luuletuse? Kohe otsin arvutist politsei jäi püüdes pätte saamatuks pätid jäidki kättesaaamatuks ma ei saanudki aru, kas ta kõige värskem oli, aga midagi sellist Kas olete 1. mail ikka rivis Viljandi ümber järve jooksul? panin juba kirja jah. 23 km emadepäeval Otepäält-Elvasse ka, siin ka väikestviisi vastus küsimusele, kas ma olen Elvas käinud. Spordiga seoses ikka päris palju. Ja jaaniõhtul kell 18 Uhtjärve jooksule! Kas olete kasiinos käinud? Narkootikume tarbinud? Mis on teie mõtted nendel samadel teemadel? 11 Kasiinos olen käinud kaks korda mängimas, ühe korra mängisin kõik oma 85 krooni maha,
16-17 jaanuari lahingutes kindlustus ka Tartu olukord. Pealtung Tartust algas 3 sihis: üle Ahja Räpina poole, üle Kambja ja Kanepi Võru suunas ja piki raudteed Tartust Valga peale. Esimeses kahes suunas PA eriti vastupanu ei osutanud. Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi mõisate pärast, siis soomusrongidel juba päris tõsised kaotused. Laidoner tuli isiklikult Elvasse. 25.01 vallutati Rõngu alevik, seejärel Puka raudteejaam ning 27.01 jõuti välja Sangastesse. 27.01 kindralmajor Martin Wetzer (see, mis juba enne oli). Ajakaotus.Wetzer ei tundnud üldse Eesti olusid, kuid talle allutati kogu Lõunarinne. Tema käsutuses löödi 3 löögigrupeeringut
annaabi.ee 
