Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elustiili päeviku analüüs individuaalne töö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




INDIVIDUAALNE TÖÖ MINU LIIKUMINE JA TOITUMINE Enda elustiili päeviku (toitumis- ja liikumispäeviku) analüüs


Keskmine põhiainevahetuseks vajaminev toiduenergia:  1368 kcal.  Kaalu alandamise programmi koostamisel tasub analüüsida menüü. Analüüsides oma ühe nädalase toitumise ja liikumise päeviku ning võttes aluseks KMI arvutatavad andmeid,  soovitan endale tasakaalustatud toitumist, kus rasvade ja süsivesikute   osakaal   oleks   kooskõlas   riiklike   toitumissoovitustega.  Vanusega inimese   ainevahetus   aeglustub,   rasva   põletamine   ja   glükoosi   ainevahetuse tasakaalustamine aitab füüsiline koormus, mis peaks jääma vähemalt samal tasemel, mis on analüüsitud nädalal liikumispäeviku andmetel.  Liikumisaktiivsust soovitan säilitada samal tasemel 8-10 tuh sammu päevas, st minimaalselt 30 min aktiivse kõndi või muu trenni. Eesti toitumissoovituste järgi peaks menüü sisaldama vähemalt 60% taimseid rasvu/õlisid. Kõige suuremas koguses vajame monoküllastumata rasvhappeid, mida sisaldavad tegelikult kõik rasvad ja õlid, nii loomsed kui taimsed. Monoküllastumata   rasvhapped   on   keha   jaoks   väga   olulised,   eriti   kui   nad   pärinevad kvaliteetsetest allikatest. Need õlid sisaldavad ka rohkesti antioksüdante, pakkudes kaitset südame-veresoonkonnahaiguste eest. Tervislikke oomega-9 rasvhapppeid saame oliividest, pähklitest, mandlitest ja avokaadost ja neist valmistatud rafineerimata õlidest. Uuringud   näitavad,   et   monoküllastamata   (oliivõli,   rapsiõli)   rasvade   piisav   söömine vähendab paljude terviseprobleemide teket (südamehaigused, diabeet jms). Loomsete   toodete   tarbimist   peaksime   samuti   piirama.   Küllastunud   rasvhapete   osakaal kõikides toiduga saadavates rasvades peaks olema vähem kui 1/3. Kui tarbida päevas üks kord   võid,   üks   liha-   või   munatoode   ja   üks   piimatoode,   annab   see   meile   küllastunud rasvhappeid täiesti piisavalt. Kookospähklirasv (-õli) sisaldab samuti rohkesti küllastunud rasvhappeid,   kuid   neid   kasutatakse   kehas   hoopis   teisiti   kui   loomseid   küllastunud   rasvu, mistõttu külmpressitud kookosrasv on tervisele kasulikum. Küllastanud rasvade söömine suurendab minu kehakaalu tõusu riski. Seega tuleb küllastanud rasvade   osa   toidus   vähendada.   Samuti   tuleb   kontrollida   küllastamata   rasvade   tarbimist. Ülekaalulisuse riski saab vähendada toidu üldise rasvasisaldusega piiramisegaSoovitan   piirata   süsivesikute   osakaalu.   Lihtsüsivesikud   on   suhkrud,   mis   imenduvad kiiresti ja tõstavad veresuhkru taset, samas ohustavad ülekaalu tekkimisega. Liitsüsivesikud on tärklis ja kiudained, mis on tervislikum valik (teraviljatooted, köögiviljad) – imenduvad aeglasemalt. Soovitan endale piirata liitsüsivesikuid ja üldse keelata lihtsüsivesikuid. 2


Soovitus:  süüa   väiksemaid   portsjonite   kaupa   ja   rohkem   arv   kordi   päevas,   nt   3   põhilist söögikorda ja 2 vahepala. Soovituslikult peab sööma iga päev hommikusöögi. Toidukordade vahed peaksid olema maksimaalselt 4 tundi. Parem on süüa põhiroog lõunaks ja kerge eine õhtuks.   Optimaalseks   süüa   kella   18-19   vahel,   mitte   hiljem.   Kui   õhtul   tekib   nälg,   võib näksida lisaks köögivilja. Vee joomiseks on parim aeg toidukordade vahel või ca veerand tundi enne söömist. Vee kogus päevas min 1,5 l.  Iga päev tarbi heade õlidega valmistatud salateid, seemneid ja pähkleid! Mitmekülgseks   ja   tervislikuks   toitumiseks   on   oluline   tarbida   kõiki   põhilisi   toitaineid: süsivesikuid, rasva ja valku. Päevane toidust saadav energia peaks 40-45% ulatuses tulema süsivesikutest, 20-25% valkudest ja 25-30% rasvadest. Rasva peaks tarbima rohkem selle küllastamata   vormis,   mida   saab   peamiselt   pähklitest,   seemnetest,   külmpressitud   õlidest, avokaadost, oliividest ja rasvasest kalast. Soovitan naturaalseid piimatooteid: piim, jogurt (maitsestamata), pett, naturaalne kohupiim. Ei soovita  lisanditega või/ja magustatud kohupiimakreeme, jogurteid jms. Suhkru, moosi, džemmi asendamiseks tasub lisada toidu juurde marju, puuvilju või pähkleid. Ei soovita  juua valmismahlad. Kui naturaalmahlad (koduaia mahl), siis tasub lahjendada veega.   Parem   jook   on  vesi,   mida   saab   maitsestada   sidruniga,   kurgiga,   apelsiniga   või piparmündiga. Soovitan piirata teravilja, pasta, riisi ja kartuli söömist. Väldi osaliselt hüdrogeenitud rasvu   ehk   transrasvu.   Kasuta   praadimiseks   rafineeritud   õli   harva,   eelista kuumutuskindlamaid naturaalseid õlisid/rasvu (nt. avokaadoõli, mandliõli, palmirasv, tudraõli jt). Väldi tugevalt röstitud pähkleid ja seemneid, soolatud või suhkrustatud pähkleid   ja   mandleid.   Minimaalses   koguses   poolfabrikaatsed   lihatooted   (vorstid, viinerid, töödeldud liha- ja kalatooted). Eelista suurema lihasisaldusega ja väiksema lisaainetesisaldusega  tooteid. Väldi säilitus-, värv-, pleegitus- ja muid lisaaineid  ja mittelooduslikke toiduained. Samuti kõrgtöödeldud, ülekeedetud, friteeritud, praetud ja mikrolaineahjus. valminud toitu. 3
Elustiili päeviku analüüs individuaalne töö #1 Elustiili päeviku analüüs individuaalne töö #2 Elustiili päeviku analüüs individuaalne töö #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 426845 Õppematerjali autor
NUTRIDATA põhjal analüüs

Sarnased õppematerjalid

4
docx

Õenduse õppetool Õe õppekava TÕ21 Jelena Mets INDIVIDUAALNE TÖÖ MINU LIIKUMINE JA TOITUMINE Enda elustiili päeviku (toitumis- ja liikumispäeviku) analüüs Juhendaja Kadri Kööp Tallinn 2020 Keskmine põhiainevahetuseks vajaminev toiduenergia: 1368 kcal. Kaalu alandamise programmi koostamisel tasub analüüsida menüü. Analüüsides oma ühe nädalase toitumise ja liikumise päeviku ning võttes aluseks KMI arvutatavad andmeid, soovitan endale tasakaalustatud toitumist, kus rasvade ja

Kategoriseerimata
Tervislik toitumine
7
doc

Tervislik toitumine

Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile ­ tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näo

Iluteenindus
Tervislik toitumine
21
docx

Tervislik toitumine

lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest. Oma referaadis annan ma ka ülevaate maailma tuntuimatest dieetidest. Tervislik toitumine on üks osa tervislikust eluviisist. Tervislik eluviis on kokku tähtsam, kui vaid tervislik toitumine. Tervislik eluviis koosneb ka liikumisest, mis on sama tähtis, kui õige söömine. Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse õige vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal

Toit ja toitumine
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest. Oma referaadis annan ma ka ülevaate maailma tuntuimatest dieetidest. Tervislik toitumine on üks osa tervislikust eluviisist. Tervislik eluviis on kokku tähtsam, kui vaid tervislik toitumine. Tervislik eluviis koosneb ka liikumisest, mis on sama tähtis, kui õige söömine. Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse õige vahekord, ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine. Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 3 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat

Kehaline kasvatus
Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused-isud-vitamiinid-mineraalid-rauarikas menüü
20
pdf

Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü

võimalusel. Kahekordistada annust ei tohi. 6. Rauapreparaadi kasutamisel muutub väljaheide mustjat või tumerohelist värvi. 7. Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitav on kiudaineterikas toit ja piisav vedeliku tarbimine. Raseduse ajal on peale raua ja kaltsiumi ka magneesium väga tähtis mineraalaine. Mg on vajalik rakus energia tootmiseks, närvide ja lihaskoe talitluseks ning südamelihase töö reguleerimiseks. Soovituslikud vitamiinid raseduse ajal: Folaadid: foolhappega rikastatud teravili, rohelised lehttaimed, spinat, lehtkapsas, lehtpeet, spargel, brokoli, kapsas, täisterad, kaunvili, till, oad, Foolhappe madal tase on seotud rasedusaegse aneemiaga. Tarbida foolhapet sisaldavaid toite eelkõige toorelt, sest kuumtöödeldud hävib enamus foolhappest. (NB! köögiviljade õige pesemine). Foolhappe vajadus suureneb raseduse ajal oluliselt, sest aset leiab kudede ja organite

Toit ja toitumine
hiuhiuhiuhhiu
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

Ärge tarvitage energiajooke koos alkoholiga. Olge teadlik energiajookide maskeerivast efektist alkoholi liigtarvitamisele, võimalikule kaasnevale riskikäitumisele ja dehüdratsiooni suurenemisele ning alkoholi kui depressandi ja energiajoogi kui stimulandi vastuolulistest signaalidest kesknärvisüsteemile. Nähtude puhul, mida võib seostada kofeiini ületarvitamisega, pöörduge perearsti poole ning teavitage perearsti joodud energiajookide kogusest. Kui töö tõttu või muul põhjusel (nt eksamiperiood) on vaja öösel üleval olla või tunnete väsimust autosõidul, närige parem paar kohviuba energiajookide või kofeiinitablettide asemel. Kõige paremini aitab korralik toit ja piisav puhkus. Kui tunnete, et olete energiajoogist (kofeiinist) sõltuvuses, kuid soovite sellest vabaneda, tuleks konsulteerida perearstiga. Vitamiinid Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on

Toit ja toitumine
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

maitset tahetakse rõhutada, samuti pajaroogadesse ja kastemetesse. Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse. Indiaanisuhkur - on tume ning karamellise maitsega. Valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost; suhkrule on nimi antud indiaanlaste töö austamiseks. Indiaani suhkur sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, floori, kaaliumit, räni, fosforit. Samuti A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine. 1.2.2 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur. Toorsuhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur on kuivatatud ja seejärel jahvatatud suhkruroomahl, siis toor-roosuhkur on

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun