Seda kohtame ka paljudes filmides ja teostes, kus nutikad tegelased saavad paljaste kätega jagu suurtest relvastatud armeedest või näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus", kus Andres suutis olla Pearust üle jõuga, kuid eelkõige nõuga. Kuulsad valitsejad on just tänu oma strateegiatele ja mitmekülgsele mõtlemisele jäänud ajalukku, sama kehtib ka tuntud riigipeade kohta. Mõttejõud, mida inimloom omab, pole võrreldav ühegi teise elusolendiga. Kui inimene soovib, võib ta ennast kasvõi surnuks mõelda. Kadri Kõusaare kõmulises filmis ,,Magnus" jutustab, kuidas igati korraliku poisi elu möödus mõtlemise ja enese eksistensi leidmisele ilmas. Seades sihte, mis otsustasid lõpuks ka tema saatuse. Sellise saatuse, nagu ta endale oli valinud. Valikute ees seisab iga inimene, nendest pole lihtsalt võimalik mööda pääseda. Iseasi kui palju inimene mõtleb enne seda kui ta otsuse langetab
Inimsarnase tehisintellekti saavutamiseks tuleb kasutada bioloogilisi süsteeme kui eeskuju. Selle asemel, et üritada leida spetsiifilist seaduspärasust, kuidas arvuti suudaks inimnägu või häält identifitseerida, tuleks pöörata tähelepanu, kuidas inimaju seda sama teeb. Praegu paljud tehnoloogiaarendaja kontsentreeruvad kindla valemi arvutamisele, mille abil tehisintellektil täita see puuduv lüli, mis võimaldaks programmi kohanemisvõimel konkureerida elusolendiga. Kas poleks mõistlikum uurida inimmõistust, süsteemi, mille puhul on teada selle usaldusväärsus ning toimetulek ülesannetega, ja kasutada saadud informatsiooni tehnoloogia täiustamisel. Ma usun, et neuroteadusel on tulevikus suur osa tehisintellekti väljatöötamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Sinha, P. (2002) "Recognizing complex patterns" [sinha_recognition.pdf]
13. Jean Tinguely Prantsuse neodada kunstnik. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud juhuslikud esemed ning teosed olid suuremõõtmelised. 14. Barbara Kruger postmodernistlik kunstnik. Ta on täitnud galeriisid fotoplakatite ja tekstide installatsioonidega. 15. Frank Lloyd Wright konstruktivismi arhitekt, kes viljeles orgaanilist arhitektuuri, eitas varasemat ehituskunsti, püüdis ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Ta võrdles ehitisi elusolendiga, mis ümbritsetud maastikuga ja ilmastikutingimustega. Tema põnevaim hoone on ,,Guggenheim", mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund
sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel. Koht ökosüsteemis Taim võib vahel sattuda mõningate taimtoiduliste loomade toidu hulka, kuid tihedamalt pole ühegi elusolendiga seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Taime on varem kasutatud meditsiinis lahtistava ja okseleajava ravimi valmistamiseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pkannike2.htm Eesti taimede levikuatlas 2005
Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus? Hing lahkus kehast. Hinge sidumine kehaga, elusolendiga. R. Marreti Animatistlik teooria (1909) – usk maailma hingestavatesse, mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Hing ei pea kuuluma millegi juurde (inimene, taim), hinged võivad olla lihtsalt meie ümber ( nt ürgajal kaks meest jahil, ühel on õnne, teisel pole, miks? Ühel parem side vaimudega). Religioonitekke hüpoteesid 2: Freudi psühholoogilise projektsiooni hüpotees – Religiooni teke baseerub süütundel, isa-poja suhtel. Sugukonda juhtus
Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus 0 ·Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest 1 ·Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud 2 ·Rõhutab loodusrikkuse iseväärtust 42 43Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 44Kõik mis Jumal lõi oli hea ( viie päeva jooksul enne inimese loomist). Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga. Inimesed on loodud Jumala kuju järgi selle teooria piires see tähendab seda, et Jumal on inimestele andnud vastutust kõige est, mida nad teevad. Nii et inimene pole omanik ja valdaja nagu seda eeldap antropotseentriline eetika, vaid hooldaja, kes peab hoolitsema maailmast, mida lõi Jumal. 45Iseväärtus on liigidel ja kogu loomisel, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on hooldaja. 46Loetle loodukaitseeetika põhiteesid · igal liigil on õigus olemas olla
6. Kirjelda ökotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Väärtus mitte ainult isenditel vaid ka bioloogilistel süsteemidel: liigid, kooslused etc. Ökotsentrism: 7. Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Kõik mis Jumal lõi oli hea: - Viie päeva jooksul enne inimese loomist lõi mu maailma Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga 8. Loetle loodukaitseeetika põhiteesid ● Igal liigil on õigus olemas olla ● Kõik liigid on üksteisest sõltuvad ● Inimene - hea peremees/haldaja ● Inimesel vastutus tulevate põlvede ees ● Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobib kokku austusega looduse vastu ● Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse
millest liikumapanduna uuesti sündida. (245e) Siit järeldas Platon, et igasuguse liikumise läte on iseennast liikumapanev alge, selline ei saa aga ei tekkida ega ka hävida. Selliseks algeks oligi hing ja hinge olemuseks pidas ta iseenda liigutamise võimet. Keha olemuseks, kui ta on hingestamata, on olla väljast liikuma pandud. Kui aga keha iseennast liigutab, siis on ta hingestatud, st. tegemist on elusolendiga, mida iseloomustabki võime alustada liikumist justkui iseendast, st. olemata selleks millegi välise poolt mõjutatud. Teises hilisteoses “Timaios”, milles, nagu eelnevalt juttu oli, käsitletakse kosmose tekkimist, kõneletakse ka kosmose hingest. Viimast käsitleb Platon siin algena, mis hoiab liikumises kosmost tervikuna, lisaks aga ka kosmose “mõistuspärasuse” kaaspõhjusena. Kuid erinevalt
Teine suur 20. saj. arhitekt oli ameeriklane FRANK LLOYD WRIGHT4 (1869 1959). Tema viljeletud funktsionalism on nn. orgaaniline arhitektuur. Ka tema eitas varasemat ehituskunsti, kuid erinevalt Le Cobusier'st püüdis ta oma ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Nii näiteks seisab tal üks maja kose kohal. Kui Le Corbusier võrdles maja elava masinaga, millel on igal osal oma funktsioon täita, siis Wright võrdles ehitist elusolendiga, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsevad tingimused, ilmastik, maapinna reljeef jne. Tema üks huvitavaim töö on hiigelvedru meenutav Guggenheimi muuseum4 New Yorgis oma spiraalikujuliselt tõusva vaatesaaliga. NB! Suurenda pilte! a) F. L. Wright. Solomon Guggenheimi muuseum New Yorgis. b) F. L. Wright. Maja kose kohal (nn. Fallingwater). Pennsylvania, USA. __________ 1 etalon näidiseksemplar, mõõdupuu 2 minimalistlik viidud miinimumini, peagu olematu 3
annaabi.ee 
