Charles Darwin maailma, kirjutades raamatu, milles avaldas seisukoha, et inimesed on suguluses ahvidega. Sõna "evolutsioon" tähendab lahtirullimist ning evolutsiooniteooria kirjeldab, kuidas kõik elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomade ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust evolutsioonist.
Darwin ei väitnud, et inimene on arenenud ahvist, vaid et neil on sama esi-isa. Sõna "evolutsioon" tähendab lahtirumilist ning evolutsiooniteooria kirjeldab, kuidas kõik elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse tugevuse ja eluea poolest. Pole kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomad ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
ja mida mitte". Inimene otsib oma sisemaailma kui kõrgeimat väärtust, niisiis tähendab see hoolt oma hinge eest, oma sihi eest. Sokrates, pidades voorusi teadmisaladeks, eitas hinge mõistusetu osa olemas-olu, ühtlasi aga ka kirge ja iseloomu. Oma arutlustes voorustest kui teadmistest võttis Sokrates lätealuseks ja põhieelduseks mõistuse kui põhitunnuse, mis eristab inimest loomast ning üldse kõigist elusolendeist. Sokratese sõnade järgi ei "ei püüdle keegi vabatahtlikult kurja poole või selle poole, mida keegi kurjaks peab", sest "pole inimese loomuses vabatahtlikkult soovida hea asemel seda, mida ta halvaks peab. Inimese mõistuses on , et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud ning ei leidu inimest, kes enesele õnnetust sooviks. Sokrates arvas, et "ebaõiglaselt toimida on ohtlikum kui ebaõigluse all kannatada, ja et inimene ei pea mitte näima hea, nii isiklikes
keskkonnatingimustega. Evolutsioon on väga aeglane ja seetõttu on muutused märgatavad alles väga paljude põlvkondade järel. Evolutsiooni teoorial on kolm põhiosa. Esimene osa kästileb muutlikkust. Kõik elusolendid erinevad üksteisest nt. Suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Järkjärgult, paljude põlvkondade jooksul, arenevad paremini kohastunud taimed ja
meie, kes me oleme nende järglased nii intellektuaalses, kunstialases kui ka poliitilises mõttes. Sageli räägitakse "Kreeka imest".See fraas tähendab maailma uut sündi seoses kreeka virgumisega. Varasematel kreeka poeetidel kujunes uus vaatekoht, millest neile eelnenud maailmas ei osatud unistadagi , kuid mis ei kao kungi neile järgnenud maailmas.Kreeklased lõid jumala enda näo järgi. Enne seda polnud jumalatel midagi ühist reaalsusega. Nad erinesid kõigist elusolendeist. Piibli Paulus on öelnud, et nähtamatu peab saama mõistetavaks nähtava kaudu. Skulptor jälgis mängudel võistlevaid atleete ja tajus , et miski , mida ta suudab kujutada, ei saa olla nii kaunis kui need jõulised noored kehad, nii lõigi ta oma Apolloni kuju. Kreeka kunstnikud ja luuletajad mõistsid, kui suurepärane võib olla rühikas, kiire ja tugev inimene. Neil ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujusid.
Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja
sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info
Inimene õpib kogu oma elu. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemist. Õppijale on omane püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal just tänu talle omasele heale õpi- ja kohanemis võimele. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nip.ee/page/7 2. http://evelintamm.blogspot.com/2011/08/mis-on-oppimine.html 3. http://katzuke.blogspot.com/2009/03/mis-on-oppimine_05.html 4. http://oppioskused.edicypages.com/milline-oppija-sa-oled 5. http://teadus.err.ee/opitrepp?cat=13&id=2 6. Kidron, A. (2008)
· Eesmärk. Inimesed peaksid alati püüdma anda endast parima. · Tähelepanu. Inimesed peaksid tegema kõike täie tähelepanuga. · Keskendumine. Inimesed peaksid püüdma keskenduda sellele, mis neil teha tuleb. Õige ja vale Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel
· Eesmärk. Inimesed peaksid alati püüdma anda endast parima. · Tähelepanu. Inimesed peaksid tegema kõike täie tähelepanuga. · Keskendumine. Inimesed peaksid püüdma keskenduda sellele, mis neil teha tuleb. 3 Õige ja vale Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel
toimimiseks vajamineva ajaga. Jääb üle analüüsida adaptatsiooni olemust ennast ja siis oletada. Silm on kasulik adaptatsioon - siin on lihtne. Kuid tuues alati vaid "ilmselgeid" näiteid, ei ole me objektiivsed, sest evolutsiooniliste muutuste koguhulgast moodustavad selged näited vaid murdosa. Seega - adaptatsioonile kui kontseptuaalsele mõistele ei tohi läheneda dogmaatiliselt. FOSSIILID Fossiiliks nimetatakse suvalist jälge eelnenud elusolendeist. Ilmselt kuuluvad siia kõikvõimalikud kehaosad: hambad, kondid, karbid. Kuid fossiilide hulka arvatakse ka näiteks jalajäljed, mingid keemilised ained. Fossiliseerumine nõuab terve seeria väikese tõenäosusega sündmuste juhtumist, miska kokkuvõttes on tegu haruldase sündmusega. Eriti siis, kui on tegemist organismidega, millised koosnevad ainult pehmeist kudedest. Seega - fossiilse materjali alusel on alati üleesindatud
annaabi.ee 
