Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED Hirmu võib olla igas eas lastel, kuid on olemas eriti mingis kindlas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Teadlaste arvates on hirmude juured juba sünni käigus algavas psüühikatraumas. Tihti peale on hirmude põhjuseks lastel kestev psüühikat traumeeriv situatsioon neile psüühiliselt ebasobivas olukorras, näiteks turvalisuse nappusel. Selle tulemusena võib lapsel esineda ägenenud agressioon, söömistõrked, unehäired, kõnelemisraskused jpm. Selle vältimiseks peaks igal lapsel olema isik, keda ta usaldab ning kes talle eluks julgust annab.
kasutata. Unenäod: Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat
Kasvataja kasvatab siis, kui tal on kindel eesmärk muuta kasvandik paremaks, tublimaks, julgemaks, sotsiaalsemaks. Lapsevanemate esmane ülesanne on turvalisuse tagamine. Laps peab tundma, et ta on hoitud, kaitstud ja armastatud, siis saab ta vabalt areneda. Esmatähtis on turvalisus esimestel eluaastatel, sest kiindumussuhete loomine on järgnevate inimsuhete edukuse eeldus ja alus soovile maailma tundma õppida. Aga turvalist kodu vajab laps ka hiljem. Raskustesse sattudes, uues elusituatsioonis (näiteks kooli minnes) vajab laps jälle tunnet, et vanemad on olemas ja valmis toetama. Mida tugevamaks ja targemaks laps saab, seda iseseisvam ta on. Väikelaps vajab turvalist süle, kuhu maailma kurjuse eest peitu pugeda, noorukil piisab sageli paarist tunnist oma kodus, et tunda: vanemad on olemas ja valmis toetama, kui asjad tõepoolest halvasti lähevad. Selle tundega on kergem minna ja teha, mis teha tuleb.
Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on terve unenägu segane. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ja sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävad paremini meelde. Mõned väidavad, et näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus, miks osad väidavad, et ei näe unenägusid on seotud mäletamisega. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides
Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime ma laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. HIRMU FENOMEN Ka juba sündimiseelne protsess võib teadlaste arvates hirmuseemne külvata. Kontaktisiku puudumine vallandab lapses, ka juba imikus, alateadvusliku hirmu (nn. ürghirmu). Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3. eluaastast, mis peaks viima ,,mina" tunnetuseni söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse ,,mina" peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Ära õpitud ja läbi töötatud materjali ei suuda esitada, kontrolltöö
ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uuemad
ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uuemad
õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat
lähenemine. Antud teadusartikkel on aastast 1994, kuid psühhoanalüüs on aktuaalne ka meie ajal. Iga aastaga suureneb vajadus sotsiaaltöötaja, psühholoogi, psühhoterapeudi abi järele. Ka praegu on ajakohane psühholoog G. Sandelli (1985) määratlus: „ Psühhosotsiaalse töö eesmärgiks on anda probleemses situatsioonis elavatele indiviididele ja peredele võimalus mõjutada ise ja koos teistega muutuse toimimist oma elusituatsioonis.“ 10 3.2 Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. Dagmar Narusson, sotsiaaltöö doktorant. Sotsiaaltöö nr 2, 2005 Autor toob oma artiklis välja, et sotsiaaltöös on väga oluline inimese vajaduste ja ressursside hindamine, kuna sellest oleneb edasise sekkumistegevuse edukus. Töö kliendiga hakkab
muutunud – leidke konkreetseid näiteid. Iseloomustage juudi kogukonna sidemeid, mille nimel nad tegutsevad? Kellest saab vastupanuliikumise algataja? 133 2. Kuidas sobib antud konteksti väide „ilu päästab maailma“? (Kohvik ja pianist seal esinemas – kellele on seda vaja?) 3. Kuidas säilib inimlik ligimesearmastus ääretult raskes elusituatsioonis? (Laste ja vanemate suhted, sõprus.) 3. Stseen deporteerimiseelselt kogunemisplatsilt (00:42:02 – 00:49:00) Suur hulk inimesi on kokku aetud väikesele maalapile. Paljud on nälginud ja šokis. 1. Leidke näiteid, kuidas paneb raske olukord proovile inimlikud väärtused? (Poiss müüb raha eest maiustusi. Noor ema, kelle laps on suremas, ning teiste suhtumine temasse.) 4. Stseen Saksa ohvitseri ja pianisti kohtumisest (02:00:00 – 02:10:00)
annaabi.ee 
