TERVIS 8. klass Janika Kase Tervis- minu heaolu HEA TERVIS VÕIMALDAB: viin oma soovid ja unistused ellu teen palju huvitavat mul on palju energiat tulen toime raskustega FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU Füüsiline tervis Seotud inimese kõigi elundkondadega elundkondade koostööga kehaliste näitajatega Väljendub positiivses kehatunnetuses füüsiliste haigusnähtuste puudumises Füüsiline tervis Tervisenäitajaid saab otseselt mõõta mõõdetavad ehk objektiivsed tervisenäitajad Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega
2. silmahambad Kiskjad, hunt 3. kolmas silmalaug Roomajad inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt ja tal on piimanäärmed. Lisaks on ka veel teisi tunnuseid, mis inimesel ja imetajal sarnanevad. Näiteks on inimesel ja ka teistel imetajatel kolme tüüpi hambaid, kolm kuulmeluukest ja diafragma ehk vahelihas. Ka inimese elundkonnad sarnanevad imetajate vastavate elundkondadega. Kalad- skeleti põhitüüp Roomajad- viis varvast Roomajad- kopsud Selgroogsete loomade jäsemeluud ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust: vaal,hobune,lind,nahkhiir 5. Väitlus: Elu tekkimise ja arengu kohta maal. ( 4 seisukohta ) 1) esmane elu võis olla RNA-põhine. ( Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid) 2) 6. Iseloomustage loomade peamisi ehitustüüpe lk63 7
ARENEMINE-käsn->ainuõõsne->ussid->limused->lülijalgsed>selgroogsed ehk keelikloomad(kala->kahepaikne->roomajad->imetajad, linnud. EHITUSTÜÜBI ARENEMINE-ainurakne tuumata(bakterid, arhed)->ainurakne tuumaga(algloom, vetikad)->rakukogum(seened, vetikad)->hulkrakne erinevate rakkudega(käsnad)->hulkrakne kudedega(ainuõõssed)->hulkrakne organitega(taimed)- >hulkrakne elundkondadega(loomad, inimene , kala). DARWINI TEOORIA- Vastavalt Darwini teooria alustele peaks leiduma lugematu hulk fossiile organismide üleminekust madalamatelt vormidelt (näiteks sisalik) kõrgematele vormidele (näiteks lind). LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest.
Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini.
......5 VERI .............................................................................................................................................................5 VERERINGE TALITLUS ............................................................................................................................6 SÜDAME TÖÖ..............................................................................................................................................7 SEOSED TEISTE ELUNDKONDADEGA....................................................................................................9 LÜMFISÜSTEEM.........................................................................................................................................9 PATOLOOGIA................................................................................................................................................10 VERESOONTE HAIGUSED ............................................................
33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine?
4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund,
5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx
mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps? -koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? - 7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik? -Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe närvirakkude kogukonna,serotoniinineuronite taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse, meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus. 8.Koostage katseplaan kindlaks tegemaks, missugused ajupiirkonnad osalevad hirmutunde tekkimises. - 5
ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud toiduosakesd imenduvad lümfi ja kantakse kehas laiali. Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre. Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu. Seedeelundkond on tihedalt seotud teiste elundkondadega.: Veri ja lümf viivad seedeelundkonnalt saadud toitaineid edasi teistele keharakkudele. Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid. 7 Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt. 6. VERERINGEELUNDKOND 1. Ehitus ja paiknemine . Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA
ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud toiduosakesd imenduvad lümfi ja kantakse kehas laiali. Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre. Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu. Seedeelundkond on tihedalt seotud teiste elundkondadega.: Veri ja lümf viivad seedeelundkonnalt saadud toitaineid edasi teistele keharakkudele. Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid. 7 Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt. 6. VERERINGEELUNDKOND 1. Ehitus ja paiknemine . Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA
suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl
Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim sünaptiliseks. Mis on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud funktsioonidest.
Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused) Asend Ninaõõne küljed Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud 10. Kõri lad. k. LARYNX Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel
peaajust ja seljaajust. Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside kaudu. Sünaps on koht, kus ühe neuroniakson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakul e. Sünapsid võimaldavad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 2.Looduslik valik, selle vormid Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms)
annaabi.ee 
