Tänapäeval on oluline omandada hea haridus. Haridus on väga lai mõiste ja sellesse saab suhtuda mitut moodi. Prantsuse filoloog C-L.S Montequiersi on öelnud: ,,Me saame kolm haridust: ühe vanematelt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige vastu." Minu arvates ongi kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja omandame tarkusi, mida ,,päris" koolides teada ei saaks. Peale põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema eesmärgid hariduse omandamises ja elukutse valiku tegemisel. Pean koolis olevate tulemuste kõrval oluliseks ka väärtusi elukoolis. ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on" (eesti kirjanik Karl Ristikivi). Karl Ristikivi öelduga olen ma nõus. Valikuid on palju ja valida saavad kõik
Õppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi. Nende kujundamiseks on olemas meie vanemad, kes hakkavad last õpetama ning suunama õigele teele. Samuti oluline roll on ka koolil, kuhu siirdutakse juba kuue-seitsme aastasena. Seal hakatakse arendama oma võimeid ja oskusi ning saadakse algteadmised erinevatest
minevikus, vaid püüelda tuleviku poole. Elu välismaal on nii palju enamat kui lihtsalt teise riiki minemine. See on võimalus avardada oma silmaringi ja astuda samm väljaspool oma mugavuse tsooni, et õppida tundma maailma. Liiga tihti piirdume vaid oma riigiga kui te elate välismaal, siis lihtsalt ei saa piirata enam ennast. Õppimine seitse tundi päevas on alles meie aluspõhi, ning sellele alles järgneb õppimine, õppimine elukoolis. Küsimusele, miks tahan elada välismaal, saab vastata väga lihtsalt. "Sõna "välismaa" ei tähenda mõnda kindlat sihtpunkti." Kui meil on see tahtmine, soov, ning visadus, et püüda oma unistusi, omandada juurde teadmisi, on alati võimalus seda katsetada. K.Viltok
Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust. Suuremaks sirgudes saab üha selgemaks, et teadmisi, mis tulevad koolist, läheb vaja enesele. Varasematest kooliaastatest on paljudele tuttav ütlus, et õpite endale, mitte õpetajale. Sellest hetkest, kui seda teatakse, püütakse üha edasi. Tänapäeva ühiskonnas on justkui kohustuslik olla edukas. Sellest olenemata leidub ka neid, kes jätavad ennast nii-öelda maailma hoolde. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega. Ka pärast lühiajalist edu võib tabada neid langus. Olles kord juba sellest niinimetatud rongist maha jäänud, on raske uuesti jalule tõusta. Kui jääda vaid elukooli kasvatadada, võib loomulikult vajalikke õppetunde saada, kuid need pole piisavad, et olla edukas. Tuleb siiski tunnistada, et see pole ,,kool," kus ennast harida. Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Tuleb teadvustada, et haridus pluss elukool võrdub haritus
Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on see midagi, millest ma ei taha saada osa ainult kõrvaltvaatajana. See tõttu olen ma esmakursuslane Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis. Poleks kunagi uskunud, et lähen informaatikat õppima. Mõeldes arvutispetsalistide peale tulevad kohe silme ette inimeste stereotüübid, mis ei ühti minu imagoga üldse. Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta "elukoolis" ja oli piisavalt aega mõelda, millega ma tulevikus tegelema tahan hakata, seega minu eriala valik ei olnud juhuslik. Valik sai tehtud huvist valdkonna vastu ja pragamaatilistel kaalutlustel kuna fakt on see, et antud eriala spetsialistidest on suur puudus nii eestis kui välismaal ning fakt on ka see, et infotehnoloogia sektori töötajad on hästi tasustatud. Kuidas on kulgenud minu senine ülikoolitee ning millised on muljed? Kuna olen
Peale seda võib astuda ka n-ö elukooli. Kuid see võib valusasti kätte maksta. Ilma hariduse ja teadmisteta on riskantne laia maailma astuda, kunagi ei tea mis ees ootab. Peab olema valmis katsumusteks ja pettumusteks. Selliseid asju juhtub muidugi ka neil kes on mitmeid kõrgkoole lõpetanud, kuid nemad on selleks rohkem ettevalmistatud. Kuid inimene kes astub ellu nii, et tahab ise hakkama kohe saada ja õppida, siis peab ta valmis olema kõigeks, õnnetus ei hüüa tulles. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega. Alati tuleb ennem kaaluda kas on langetatud õige elutee kasuks. Nagu on selgeks saanud siis õppima peab alati, ükskõik kus ja kui vanalt. Mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem pannakse rõhku haridusele. Tänane maailm nõuab sellist asja ja teisiti varsti enam ei saagi. Et olla edukas ja jõuda tippu on vaja selleks palju teha. Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Esiteks kõik tehnika ja teadus areneb,
areneda ning tunda, et isiksus sügaval sisimas hakkab jõudsalt pead tõstma. Olles uue ajastu lävepakul, on tunne, et üks etapp hakkab jääma seljataha, kuid alles nüüd algab see tõeline elu oma koha otsimine, tõeliste väärtuste lahtimõtestamine, jälje jätmine tulevastele generatsioonidele. Keskkoolis on õppimine tunduvalt lihtsakoelisem, sest kõik käib teatud programmi alusel. Elukoolis peab aga iga indiviid oma nisi leidma ja pidevalt uusi teadmisi omandama. Põhiliseks õppimisviisiks saab katseeksitusmeetod. Kui keskkoolis on võimalik õppimatajätmised alati järelvastamistega parandada, siis hiljem sõltub apsude heastamine elu armulikkusest. Annab ta uue võimaluse, on hea, kui mitte, siis tuleb leppida ja alternatiivseid väljapääse leida. Eluülikoolis ei ole lõpudiplomeid, bakalaureuse-, magistri- ega
laseb tema sisemine tugevus tal elu rasketel hetkedel üksi hakkama saada ja teiste toetamiseks veel naljasõnagi leida. Näiteks võttis Turja Laas pärast tulekahju, mis hävitas tema kodu, maja sütest piibutuld ja silmitses merd, nagu poleks tema asigi. Ainult tugevam piibukiskumine või pikk mere ääres seismine, märkamata piibu kustumist, lasevad aimata tema ,,murede valulikkust." Turja Laas tunnistab: ,,Rumal õpib elukoolis, aga kes enne õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata." Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []." Rannainimesed elasid väikestes tagasihoidlikes majakestes, kuid nendes oli olemas kõik eluks vajalik. Kümmekond väikest madalat eluhoonet, pukktuulikud,
(platonlikus mõttes), asja olemust. ,,asjana" võime mõista mis iganes asja (nt suvalist füüsilist eset, moraalset olukorda, jne). 5. Milles seisneb E-hoiaku sotsiaal-bioloogiline õigustamine? Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil oma praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda: "üsna pea me õpime oma karmis elukoolis, et kui iganes suur soov ega tahte ponnistus ei ole piisav, et tuua tagasi lahkunud sõpra, taastada kadunud vooruseid, heastada halba ja tekitatud valu. Ainult tõelise esteetilise vaatepunkti kultiveerimises võime saavutada kasuliku vahendi nende olukordadega toimetulekuks." 6. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada"! E-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed (nii isiku, kui liigi mõttes)! "Thalese kaev",
koostas ja avaldas emakeelseid kooliraamatuid ,,Ennemuistsed jutud lastele" (1909) ,,Ennemuistsed jutud Reinuvader rebasest" (1911) 1920 - abielu ja moraali probleeme käsitlev draama ,,Sõnajala õis" 1922 - komöödia ,,Uus miniister", näitekirjanduse osa tagasihoidlik loomingus. 30. August Kitzberg ja eesti draamakirjanduse uus laine. Näidend ,,Libahunt" jm. (1855-1927) - Pärit Pärnumaa Laatre valla saunikuperest, hariduse sai Niitsaadu vallakoolis, edasi "elukoolis", töötas ametnikuna (vallaametnik Karksi-Nuia ümber, Viljandis, Lätis, Riias eestlaste seltsi "Imanta" tegevuses, 1901. aastal "Postimehe" ärijuht Tartus, 1904-1920 Liivimaa Hüpoteegi Seltsi panga ametnik.) Vaateid kujundasid kokkupuuted Jakobsoni ja "Sakalaga", Kreutzwaldi ja Koidula looming, saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid.
annaabi.ee 
