Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub. Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni väljaelamiseks täiesti teisejärgulisi ja kõrvalisi põhjuseid. Seejuures on inimene harva nõus tunnistama, et tema emotsionaalse suhtumise põhjuseks on meeleolu, mitte aga objekt ise
( zargoon argoo slängikeel) Aines: kõlvatused, himud, erinevad armukesed, hingeline kannatus. Looming II: Luules ilmneb hingeline konflikt, seesmine lõhestatus. Sihilik minnalaskmine, pahelisus, enesereklaam, lihalikkus Ilu ja puhtuse igatsus, kõige kaduvuse tunnetus, neitsi Maarja kultus, vaimsus, hingelisus Villonlikku laadi on hiljem kirjanduses väga paju kultiveeritud. Oma luules keskendub Francois Villon inimese tunnetele, elukogemusele ja sisemisele maailmale. Tema luules peaaegu puudub keskkonna kirjeldus või jutustus - keskmeks on võetud inimene koos kõikide oma vaimsete läbielamistega. Samuti kasutab ta rohkelt metafoore ja kõnekujundeid, et anda lugejale "hingamisruumi" ning võimalus lugeda ridade vahelt. Ei saa mainimata jätta Villoni kalduvust maksimalismi, kuna oma loomingus teeb ta kannatusest - katastroofi, väikese melanhoolia puhub
b. huvi teatud teemaderingi vastu ii. tegelik lugeja reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb 1. toetub teose tõlgendamisel: a. teksti sisse kirjutatud lugemismudelile i. mudellugeja häälestab tegelikku lugejat teataval viisil teosele lähenema b. isiklikule elukogemusele c. tõlgenduskogukonnale, kuhu ta kuulub i. tõlgenduskogukond inimkooslus, keda ühendab teatud määral sarnane ellusuhtumine ning kes kasutab lugemisel osaliselt samu tõlgendusstrateegiaid ii. nt sõprusringkond, huvigrupp või perekond
Draama tekstuaalne autor: teose remarkid, peategelasega seonduv sümpaatia/kaasaelamine, positiivseim maailmavaade. Lüürika tekstuaalne autor: meeleolu või mõtteavaldus. Lugeja. Lugeja loob teose tähenduse. Mudellugeja on kujuteldav lugeja, kes mõistab ja järgib teose lugemisreegleid (viiteid lugemiseks: teadmised jms). Tegelik lugeja on reaalne lugeja, kes toetub tõlgendamisel sissekirjutatud lugemismudelile, oma elukogemusele, tõlgenduskogunnale (sarnase ellusuhtumisega inimesed, millel on sotsiaalne mõju) ning oma põlvkonna ootushorisondile (põlvkonna lugejate jagatud ootused ja eeldused). Lüngad on ebamäärased tekstikohad, mille lugeja täidab ja mõtestab ise oma kujutlusvõimega. Avatud teostes on mõttevabadus suur, suletud teoses väike. Alltekst on autori kirjundatud varjatum tähenduskiht (nt ka ületamaks tsensuuri; enesetsensuuri rakendab autor ise, et pääseda tsensuurist)
1) Mudellugeja--> kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt esitatud lugemisreegleid. Iga teos annab lugejale viiteid, kuidas teda lugeda. Teos eeldab lugejailt teatavaid omadusi, nt mingt teadmiste hulka ja huvi teatud teemaderingi vastu --> teatud sihtgruppidele suunatud teosed. ! 2) Tegelik lugeja --> reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb. Tegelik lugeja toetub teose tõlgendamisel: ! *teksti sisse kirjutatud lugemismudelile ! *isiklikule elukogemusele-> erinevad arusaamad teosest.! ! *tõlgenduskogukonnale-> mingi kogukond, kellel on sarnane ellusuhtumine (sõbrad) ! *oma põlvkonna ootustele-> ootuste ja eelduste kogum. Iga teos jätab ruumi fantaasiale--> ebamääraseid tekstikohti, mille lugeja peab ise täitma ja mõtestama nim LÜNKADEKS. ! *Avatud teos- lugeja mõttevabadus on suur ! *Suletud teos- lugeja mõttevabadus väike Nt. "Naistekate" lugeja on asetatud küllaltki passiivsesse rolli.
Tema nägemuses oli inimarengu põhisisuks individuatsioon ehk enda sisemise potentsiaali täielik realiseerimine. See kujutab enesest psühholoogilist protsessi, mille käigus integreeritakse omavahel elemente nii teadvusest kui alateadvusest, kusjuures kontroll peab tingimata jääma teadvuse kätte. II Jungi ,,kindaheit" kristlikule dogmaatikale 2.1. Väljakutse ning kurja probleemi püstitamine Vaadates 1952 ilmunud hilises teoses ,,Vastus Iiobile" tagasi oma elukogemusele ning mõtiskledes Iiobi läbielamiste ja elusaatuse üle, teeb Jung kriitilisi ning poleemilisi avaldusi ka Jumala loomuse kohta. Võtmaks maha liigseid pingeid, selgitab ta kohe teose algul, et tegemist on vaid tema isikliku nägemusega niivõrd metafüüsilisel teemal kui seda on Jumala olemus. Jungi küsimuste käsitlemisviis, mis soovib distantsi hoida ,,asjadest iseeneses" ning mitte teha kategoorilisi järeldusi, tulebki käsitlemisele järgnevates peatükkides.
Mille alusel esitatakse vahistamismäärusele kaebus? Kui tavalise määrusekaebuse alusel siis § 387 lg 2 kaebus läheb kõrgemal seisvale kohtule. Esitatakse sinna kohtusse, kuhu määrus tehti. Võib tugineda vormilistele või sisulistele puudustele. Kas vormiliselt on kõik õigesti? Kas teokvalifikatsiooni puudumine on piisav alus vahistamise tuginemisel. Pigem on vaja veel muid aluseid. Vahistamise alus + kuriteokahtlus. Mõistlikule elukogemusele, kriminalistika ja kriminaalmenetluse kogemusele võib öelda, et isik võib uuesti teo toime panna. Isiku vahistamist saab lugeda seaduslikuks vaid siis, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu. Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest
annaabi.ee 
