Essee J. Aaviku "Ruthi " põhjal 21. sajandi lugejana oli esialgu raske mõista, mis sajandivanuses ideaalnaise projektsioonis erilist on. Pole ju " haritud ja teaduslikud naesterahvad" tänases tänavapildis midagi eluvõõrast. Lõpuks omandas Ruth aga minugi jaoks liigse elukauguse. Olen kindel , et oma aja kontekstis oli Ruthi projektsioon julge samm. Samuti ei arva ma, et teos pole intrigeeriv ega paku mõtlemisainet tänasele lugejale, kelle kriitikameel selleks valmis seatud. Kui aga alustada lugemist kui "hüpet tundmatusse" on väike ehmatus loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit?
Näiteks on tema "Napoleoni kroonimine" üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai. Tänapäeval pakuvad need õõnsalt paatoslikud teosed aga üpris vähe, hoopis kõrgemalt hinnatakse nüüd Davidi loodud portreid. Jean Auguste Dominique Ingres (17801867) jäi oma pika elu lõpuni truuks klassitsismile. Ta oli haruldane joonistaja, samuti lõi ta väga kauneid portreid ja naisakte idamaises ümbruses (aktiks nimetatakse kunstis alasti inimest kujutavat teost). Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid juba tärganud. Akademistide vastu võitlesid vihaselt nii romantikud, realistid kui impressionistid.
kaasaegse kunsti hukkamõistmine või etteheited liigsas keerukuses ning arusaamatuks muutumises. Ei nõua ju keegi ajakirja Nature läbilugemisel, et teadlased lihtsustaksid oma töömeetodeid ja keelepruuki, kuna võhikule on need arusaamatud. Miski ei peagi kõigile olema arusaadav ega meeltmööda. Kulmu sunnib kergitama ka häältekoor ja poliitilised aated, mis nõuavad kaasaegse kunsti finantseerimise vähendamist juba mainitud põhjustel, lisades neile veel elukauguse. Vast on see näide kriitika ja arvamuste paljususe talumatusest. Sest kunstilt rahade ära võtmine ärastab sellelt ka vabaduse ning sunnib alluma sarnaselt reklaamiga vankumatule turuloogikale ja reeglitele. Lõpuks võrdsustab selline kohtlemine kaasaegse kunsti reklaamiga ja kaotades kunsti vabaduse tagab ühiskonna stagneerumise. Ühiskond on aga pigem elusolend kui monoliitne institutsioon ning vajab selliselt pidevalt uuenemist vastasel juhul tabab seda mandumine ja allakäik
Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat ´st.Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid juba tärganud. Akademistide vastu võitlesid vihaselt nii romantikud, realistid kui impressionistid. Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Rokokoo oli kergem ja mänglevam
Teooria: 30.-40.ndate aastate kunst oli lihtsalt traditsionalistliku massimaitse peegeldus (vastuolu: loosungiks oli "õppida klassikutelt'), vastuolu tõttu räägitakse sotskunstist kui kitist ja nurjunud naasmisest. Tulemusena lähetatakse sotsialistliku realism mittekunsti alla. Tegelikult rahva tõeline maitse sel ajal ei avaldunud, sotsialistlik realism ei huvitanud kedagi (oma koolmeistritooni ja elukauguse tõttu). Muidugi ei tulnud mingit kriitikat ka. Sotsialistlik realismi ei loonud massid, selle lõi masside harimiseks avangardikogemusega eliit, kes oli avangardiloogika tulemusel usku vahetanud. Rahva maitsega polnud seal midagi pistmist. Sotsialistlik realismi põhimääratlused töötati välja keerukatel väitlustel, kus vale lause võis elu maksma minna... Pööre sotsialistlik realismile oli osa euroopaliku avangardi tolleaegsest arengust. Paralleele esineb
"väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Ka tarbekunst ja sisustus püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Klassitsism haaras kõiki kunsti ja tarbekunsti alasid. Temale järgnes 19. sajandi jooksul terve rida kiiresti vahelduvaid stiile, millest ükski ei suutnud end enam kõikidel kunstialadel võrdselt maksma panna
8. Cervantes Sündis vaesemas aadli perekonnas (isa oli arst). Osales Türgi-vastases sõjas (sai haavata, oli mereröövlite käes ja vanglas), pärast seda veel vanglas. Elu lõpus oli vaimulik. 16. saj-pastoraalromaan ,,Galatea", 17. saj-näidendite kogu ,,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi", filosoofilismoraliseeriv kogumik ,,Õpetlikud novellid", poeem ,,Teekond Parnassile". Peateos ,,Hidalgo"- Rüütliromaani mitte naeruvääristamine, vaid elukauguse ja mõttetuse välja toomine. Lugu räägib varanduse ja aru kaotanud rüütlist, kes asub Panzaga (kannupoisiga) teele maailma päästma. Tema relvaks on roostetanud oda ja sõiduvahendiks kronu Rocinante. Tema südamedaamiks on Dulcinea. 8. Shakespeare ELUST (üldiselt vähe teada): Sündis Stratfordi linnas Inglismaal Isa oli healjärjel kaupmees, kindategija Sai täiesti tavalise hariduse, käis Stratfordi grammatika koolis, õppis ladina ja kreeka
Lehekülg 26 - 29 11. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Eeskujuks võeti Vana Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana Rooma uhked triumfikaared ja kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Lõpetuseks kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst. Lehekülg 27 - 29
1789. a. revolutsiooni eel nähti selles maalis üleskutset kodanikuvaprusele. David läks innukalt kaasa revolutsiooniga, näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat´st. Jean Auguste Dominique Ingres (17801867) jäi oma pika elu lõpuni truuks klassitsismile. Ta oli haruldane joonistaja, samuti lõi ta väga kauneid portreid ja naisakte idamaises ümbruses (aktiks nimetatakse kunstis alasti inimest kujutavat teost). Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid juba tärganud. Ingres. Preili Riviere Klassitsistlik skulptuur ja tarbekunst
Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Suur tähtsus portreemaalil. näited : J. L. David“Sabiinitaride röövimine”.Jacques Louis David “Horatiuse vanne”. N. Poussin “Saturnus ja neli aastaaega”. Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk” Klassitsistlik portreekunst – kõik detailideni peenelt välja toodud J.L.D Ingers “Pauline Eleanore de Galardi portree”. Ingers “Madam Moitessier” Lõpetuseks - Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst.
2.5.1. Georg Wilchelm Hegel Kui Kierkegaard 1830.aastatel Kopenhaagenis teoloogiat õppis, oli seal valitsevaks Georg Wilchelm Friedrich Hegeli õpetus ehk hegelianism. Kodanikuühiskond ja riik olevat senise ajaloo tipp ning teoloogia mõistvat üksmeeles filosoofiaga seda ajaloo kõrgpunkti absoluudi ilminguna Jumala nähtavaks saamisena. See hegelianism on Kierkegaardile juba algusest peale vastumeelne nii oma absoluutsusepretensiooni kui ka elukauguse tõttu. Kierkegaard märgib et kui Hegel oleks kirjutanud, et tema süsteem on üksnes ,,mõtteeksperiment, milles ta on isegi paljudes kohtades millestki kõrvale põigelnud, siis oleks ta kindlasti suurim mõtleja, kes eales elanud. Praegu on ta koomiline." Sest reaalsete isiklike valikute juures, mis puudutavad tema individuaalset elu, tema eksistentsi, ei saa Hegeli filosoofia teda aidata.
See liikumine tõstis esile kirjanduse ja kaasaja vahekorra probleemid. Liikumise ajendiks oli majanduskriisist põhjustatud terav huvi sotsiaalsete küsimuste vastu: tööpuudus, majanduslik kitsikus jm. Elulähedusnõudest lähtusid oma loomingus August Jakobson, Juhan Sütiste, Albert Kivikas, Erni Hiir, Daniel Palgi, Oskar Urgart jt. Nad andsid välja ajalehte "Kirjanduslik Orbiit" (19291930), milles suunasid kriitika nooreestlaste ja siurulaste individualismi, estetismi ning loomingu elukauguse vastu. Vastukaaluks rõhutasid nad kaasaegse ainestiku ja probleemistiku kasutamise vajadust ning lihtsamat ellusuhtumist. epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigoon suurte eeskujude jäljendaja kirjanduses ja kunstis. epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut.
annaabi.ee 
