kus ta eitab kristlust ja usku, ülistades elu ennast. Leiab, et ta on lausa saatus ja ennustaja, kes esimese inimesena tajus valet kui valet. Kogu vana ühiskonna võim toetub ainult valele, ,,head inimesed" ehk kristlased, kes tunnistasid ainult kristlikku moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks, sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte, et luisati kokku, ,, hing " ja ,, vaim" , preestrid on end läbi vale ja valskuse upitanud inimkonna õpetajateks ja juhtideks. Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest ainult nii võib inimene ,, suureks saada". Ta lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud ,, jumal". Selleks avab ta minu arvates inimloomuse põhielemendid, mida on peetud kristliku moraali pahedeks, mida inimene peaks nö
poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene
· Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Inimtüübi eitus, keda on seni kõrgeimaks peetud (heasoovilik, heategev inimene), teiselt poolt eitab kristlikku moraali (dekadentlikku moraali). · Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Vaid dekadent loeb kaastunnet vooruseks. Nõrk ja elukartlik. · Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haiglusajal avastas ta elu otsekui uuesti, sealhulgas iseenese, ta tegi oma tervistumistahtest, oma elutahtest filosoofia. Ta lakkas olemast pessimist. N
Nietzsche nimetab "immoralistiks" kristlikult moraalilt katte eemaldajat ning kedagi, kes ei tunnista kristlasi. "Immoralist" on ka keegi, kes tunnustab tõde ning süveneb sellesse väga sügavuti. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche näeb kristlikku moraali kui inimestele vaetamist. Samuti ütleb ta, et kristlik moraal on inimkonna laeostanud. Nietzsche kirjutab ka, et kristlik moraal õetab põlgama ja häbivääristama esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche välja, et kristlik moraal on see, mille pärast inimkond alla käib nin mille tõttu inimesed kaugenevad enda tõelisest loomusest ning suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6
senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest
o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud.
teed õnneliku eluni. Läbi Nietzsche sünnib lootus. 3) „Immoralist“ on Nietzsche järgi kristliku moraali ja pühalike inimeste eitaja, asudes teadlikult austama tegelikku tõde ja sügavat mõtlemist. 4) Kristlikus moraalis näeb Nietzsche inimeste tegeliku loomuse allasurumist, pannes neid vastuollu iseendaga. Kõiges, mida kristluses nähakse halva ja patusena, näeb tema inimese tõelisi vajadusi, esmaseid eluinstinkte. Kui inimene järgib kristlikku moraali, siis ta petab ennast, on nõrk ja loomuvaene. 5) „Dekadentlik“ inimene on Nietzsche kirjelduses keegi, kes kahjustab end pidevalt tõeliste eluinstinktide põlgamisega, olles seetõttu lausa eluvaenulik ja rumal. 6) Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist seisundit kui pessimismist loobumist ja elu ümbermõtestamist, mis oli võimalik vaid pika tõsise haiguse kannatamise tõttu. Sellises
25. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28
seesama. Iga inimese tahe on osa terviklikust maailmatahtest. (India filosoofia!) Romantistlikust filosoofiast on välja arenenud nn. kontinentaalfilosoofia, mis on üpris kirjanduslik. FRIEDRICH NIETZSCHE (18441900) Kui inimesed ei õpi enda üle naerma, tuleb neil pisaraid valada. Jumal on surnud. See on suurim sündmus, kuid seda ei mõisteta. Inimesed on vaid väliselt kristlased. Kristlik moraal on "kuritegu elu kallal". Kristlik moraal õpetab põlgama "esmaseid eluinstinkte". Elu on isekus, kristlik moraal kuulutab väärtusi isetus, isikupäratus, ligimesearmastus , mis eitavad elu. Kui "Jumal on surnud", siis on kõik väärtused kaotanud oma väärtusaluse ning inimkond oma eesmärgi. Nihilism lakkab siis, kui inimkond on endale saanud uue sihi. Uueks sihiks peab saama inimene ise. Et elus püsida tuleb kogu aeg enamaks saada. Enamaks saamine on iseenda ületamine, mida Nietzsche nimetab võimutahteks. Võimutahe on elu olemus
annaabi.ee 
