Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa
vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte võttes, on võimalik tahtejõudu kasvatada, ning juhul, kui tahet on piisavalt, ei ole laiskus enam probleemiks. Teiseks tähtsaks küsimuseks on - „Mida ma elus väärtustan?“ Kõikidel inimestel on erinevad väärtused, mis olenevad töökohast, vanusest ja isegi eluetapist. Näiteks õpetaja väärtusteks on teiste õpetamine, abistamine ja töö lastega. Advokaadi väärtusteks on ausus, õiglus, esinemisoskus ja kõrge palk. Minu tugiväärtusteks on saada hea haridus, olla edasipüüdlik, sõltumatu, ning armastav. Seda läheb vaja selleks, et saada enda lõppväärtused, milleks on mugav elu, ning küps armastus. Kolmandaks küsimuseks on - „Mis on minu oskuse ja huvid?“ Kõikidel inimestel on oskused. Osatakse hästi joonistada, laulda või
" ütles kunagi Austria kirjanik Karl Kraus. Kui e-õpikute teke paneb õpilasi rohkem süvenema ja tahtma õppida, siis tõuseks meie haridustase veelgi ja kool kui õppeasutus muutuks meeldivamaks kohaks. Nagu on öelnud vanakreeka filosoof ja matemaatik Pythagoras, siis: "Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada." Sama kehtib ka meie ühiskonna kohta, noori tuleb tulemuslikult harida, et nad saaksid oma esimesest eluetapist, mis koosneb neil enamasti koolist ja õppimisest, võimalikult palju endaga ellu kaasa võtta. Selleks leiutatud e-õpikute eesmärgiks on lihtsustada teadmiste omandamist. Arvan, et digiõpikud kergendavad pigem kooli kui rahakotti, kuid seda põhikooli ja gümnaasiumi astmetes, mitte algkoolis. 1. klassi noori õpilasi tuleks siiski õpetada nendega suheldes ja lastes neil kasutada õpikuid, kust peab info leidmiseks vaeva nägema. Eeldades, et e-õpikute süsteem kergendab õppimist ja
mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41
võis loota, et teda mõistetakse. Anna oli tema ainus tõeline ja väärtuslik sõber. Mida aeg edasi, seda enam said Annas tema ematunded võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli paanikas, kuna laps oli tema jaoks kõik. Juulius arvas aga, et laps kuulubki oma emale, Juuliuse põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi ei mõistnud seda ja esmakordselt astus Juulius oma naisele tõsiselt vastu. Sellega lõppeb teine osa Juuliuse eluetapist küpsusaastad. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat
Laste arv perekonnas oli üsna suur, sest sündimuse ja muidu suremuse määr oli üsna kõrge. Piiratud mahutavusega linnaruum ei võimaldanud seal elada mitmel põlvkonnal üheskoos. Maarahvale, nii nagu ka muule linnaelanikkonnale, meeldis vabal ajal pidutseda ja korraldada joodusid. Joodud olid suured pidustused gildidele, raele ja kõikidele linnakodanikele. Neid korraldati erinevate tähtpäevade puhul: pulmade, pühade, initsiatsioonide ehk ühest positsioonist/ametist või eluetapist teise liikumise puhul või muude seltskonnaürituste raames. Joodud kestsid sageli mitmeid päevi, kohati isegi terve nädala. Maapiirkondades korraldati sarnaselt vakuseid ehk vakupidusid joodusid, mil maahärra/läänimees kohtus oma talupoegadega, ja kogus loonusrenti ehk naturaalmaksu. Üldiselt oli linnas elava maarahva sotsiaal-majanduslik olukord parem kui maapiirkondades. Suurem lõhe tuli sisse pärast Jüriöö ülestõusu (13431345), kui tasapisi muudeti maal elav
Riitus koosneb : sõnalisest osast ja talituse osast. Igal riitusel oma tähendus ja religioon koosneb paljudest riitustest. - Tõrjeriitus; väljaajamisriitus kuri ei ole veel kallale tulnud aga on karta et ta tuleb, kurja tuleb eemale tõrjuda. Kurja eemalepeletamine - Eksortsism kuradi väljaajamine. Kurjusest lahti saamine. Kurjade vaimude väljaajamine. - Siirderiitused(initsiatsioon) üleminek,asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks. Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega
44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits. Teos ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (esimene väljaanne 1932), teine teos "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001). Ivar Paulson. Teos ,,Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseesid" (esimene väljaannes 1966) 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Toimuvad teatud toimingud, kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad). 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis
seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju. Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu, nüüd oli aga kogu tema elu Emmi juures, väljas ei oodanud teda mitte keegi. Ka Valeerius toodi Emmile tagasi. Sellega lõppebki teine osa Juuliuse eluetapist küpsusaastad. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Ta oli pedagoog juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Oli
Juulius lahkus majast, ja mõtles seda teha jäädavalt. Väljas aga ei oodanud teda mitte keegi. Juulius Kilimit läks tagasi koju. Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu, nüüd oli aga kogu tema elu Emmi juures, väljas ei oodanud teda mitte keegi. Ka Valeerius toodi Emmile tagasi. Sellega lõppebki teine osa Juuliuse eluetapist- küpsusaastad. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Ta oli pedagoog juba mõnda aastat. Ta oli viimaks hakanud oma kutses nägema suurt missiooni, mida ta varem mujalt oli otsinud. Välised sündmused, sõjad ja revolutsioon, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puutunud. Oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse
ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejärel juhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Hommikul tulid talle järele vanad rüütlid, kes ta sauna juhatasid. 11 Enne mõõkade saamist riietasid noormehed end saunas riidest lahti ja pesid end. Pesemine oli väga põhjalik, sest sellel oli oma tähendus ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise. Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga lõppes lapsepõlv, mees võeti vastu täiskasvanute maailma. Sel päeval algas tõeline elu ning seda tähistati suurejoonelise pidustusega.12 On öeldud, et rüütliks löömise rituaal sarnanes vägagi kiriklikele sakramentidele, kuid samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud
Emmi kui natuke taipmatu naine ei saanud aru kui lähedal oli ta Juuliusest ilma jäämisest. Miks Juulius aga koju tagasi tuli oli enesest mõistetav, oleks ta olnud noorem oleks ta saanud alustada uut elu, nüüd oli aga kogu tema elu Emmi juures, väljas ei oodanud teda mitte keegi. ,,Emmi ei pidanud kunagi teada saama, kui lähedal kuristikule ta oli olnud.". (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 240 ). Ka Valeerius toodi Emmile tagasi. Sellega lõppebki teine osa Juuliuse eluetapist- küpsusaastad. See etapp oli toonud Juuliusele nii palju rõõmu kui ka raskeid katsumusi. Nimetaksin seda ka tema kõige raskemaks eluperioodiks. Küpsusaastad tõid Juuliusele kaasa palju dilemmat. Ta suutis selle aja jooksul oma pereelu paika saada, ent ometi tundis ta, et abielus oli midagi puudu. Ka koolis tuli tal üle elada esimene tagasilöök õpilastelt, mis jäi talle kauaks hinge. Ometi sai ta selle aja jooksul omale suurepärase sõbra- Anna, kes julgustas
annaabi.ee 
