asuvat muda hakata eksportima välismaale. 2. Kes on Lingo Luuk, millised suhted olid Aabeliga? Lingo Luuk on ökonoom, kes elab Rootsis. Tema tegi Aabelile ettepaneku nõuda endale Tahtamaa omandiõigus ja sinna rajada mudaravila. Edaspidi saidki Lingost ja Aadelist äripartnerid. Lingo investeeris ärisse 4 miljonit, Aabel andis maad ja nii loodi äri. Tegeleti mudaraviga, ehitati Tahtamaale sanatoorium, puhkemajad ja eksporditi muda. 3. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted? Aabel( tõlkis luuletusi eesti keelde) ja Marge(südamehaiguste arst) tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris Vana-Posti tänavas.
http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated1700/a18ce5b6-6737-4f03-8051-1a4db929b0e1 EESTI TUNTUMAD RAADIOJAAMAD NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED Kuku Raadio Kukul külas, Välismääraja, Keskpäevatund Raadio 2 Elamise kunst, Hommikuprogramm „Silmad lahti“ Raadio 4 ART-aktsent, Õhtune Meloodia, Homme algab täna Raadio Elmar Kohvi Kõrvale, Elmari Hommiku-TOP Star FM STAR FMi Hommikuprogramm Vikerraadio Päevakaja, Võrukeelsed uudised, Reporteritund Raadio UUNO Muusikasaated, reklaamkuulutused VEEL ÜKS MAAILM http://vikerraadio.err.ee/helid? AITÄH TÄHELEPANU EEST
· 2010. aasta Raadio 2 Aastahiti teine koht lauluga "Süte peal sulanud jää". 2011 · Kuldne Plaat 2011" auhinnatseremoonial pälvis Ott Lepland järgmised auhinnad: "Aasta uustulnuk", "Aasta edukaim artist internetis" ning tema laul "Süte peal sulanud jää" kui "Aasta raadiohitt". · 2011. aastal valiti Ott Lepland rahva poolt Raadio 2 Aastahiti Unistuste bändi kooseisu, kus tema kanda oli lauljaroll. · "Tunnen elus end" kui 2011. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate arvates, 2011. aasta Raadio 2 Aastahitt edetabeli kolmas. 2012 · "2012. aasta Eesti Muusikaauhindade" nominent kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta album", "Aasta popalbum" albumiga "Laulan ma sind" ning "Aasta parim lugu" samalt albumilt pärinev "Tunnen elus end". Zürii otsusel pälvis Ott auhinna "Aasta meesartist" · "Kuula" oli 2012. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate arvates. Raadio 2 edetabelis oli kolmas. · 2012
· 2010. aasta Raadio 2 Aastahiti teine koht lauluga "Süte peal sulanud jää". 2011 · Kuldne Plaat 2011" auhinnatseremoonial pälvis Ott Lepland järgmised auhinnad: "Aasta uustulnuk", "Aasta edukaim artist internetis" ning tema laul "Süte peal sulanud jää" kui "Aasta raadiohitt". · 2011. aastal valiti Ott Lepland rahva poolt Raadio 2 Aastahiti Unistuste bändi kooseisu, kus tema kanda oli lauljaroll. · "Tunnen elus end" kui 2011. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate arvates, 2011. aasta Raadio 2 Aastahitt edetabeli kolmas. 2012 · "2012. aasta Eesti Muusikaauhindade" nominent kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta album", "Aasta popalbum" albumiga "Laulan ma sind" ning "Aasta parim lugu" samalt albumilt pärinev "Tunnen elus end". Zürii otsusel pälvis Ott auhinna "Aasta meesartist" · "Kuula" oli 2012. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate arvates. Raadio 2 edetabelis oli kolmas . · 2012
teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Heleni kihlvedu (Pink Floydi müüri- muusikavideo „The Wall”, Haabla kool). Koolis (trepp, punane sall, tundidest puudumine). Kodus (Inesega tülid, isa). Fredi juures (Kuud kuulamas,mediteerimine, jutt, kes on). Ministeeriumi mahapõlemine (keemiaõpetaja). Manifest (surnuaias vanas Vene kirikus). Elmari surm (Mäx ja Helen endast väljas). Fredi ära saatmine (tegid peo,Helen öö otsa Frediga). Beriti ja Heleni kihlvedu: Pink Floydi müüri-muusikavideo „The Wall”. Haabla kool. Manifest: „Kõige tähtsama põhimõtte: igal inimesel on õigus olla vaba, see tähendab, otsustada ise oma elu ja tegevuse üle” Presidendi tütar (Eliisabet) tekitab sedavõrd suure mässu koolisüsteemi vastu, et viib Haabla kooli
3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ning Edgar võttis pudeli puskarit ja läks Jaanuse juurde vanu aegu meenutama, kartes, et ta ei tule õsjast elusana tagasi. Viljakuivatisse tuleb veel mustlane
kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 asub Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles. Tahtamaa on see maa, mida tahetakse omada selleks, et muda abil raha teenida. 2. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted? Aabel ja Marge tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris, Vana-Posti tänavas. Oma suhet pidid nad varjama, sest Marge oli abielus Elmariga, Elmar oli insener, kes oli oma töö pärast
progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas?
purunes ta klapi vedru ning selle parandamisega läks tal viis minutit. Kui sellist viperust poleks juhtunud oleks ta võinud saavutada isegi viienda koha. Hinnati väga tema vastupidavust. Üks tragöödilisem sõit toimus aastal 1937 Pärnus. Kuna tee oli väga auguline kukkus viljandlane Elmar Sauga seal väga õnnetult ning suri koheselt. Nimelt purunes tal pealuu. Õnnetuse tegi hullemaks see, et tagant tulnud Ernst Rektmeister sõitis Saugale otsa. Elmari mälestuseks on püstitatud Audrus mälestusmärk. Aasta 1940 suvel algas okupatsioon ning sellega vaibus ka motosport. Riias toimus sama aasta augustis esimene suur võistlus. Võistles parimate hulgas ka Ove Veldeman, keda oli juba paar korda NKVDs üle kuulatud sellepärast, et ta oli üks neist kes peale jalgpallimaavõistlust staadionil rahvale rahvuslipukesi jagas. Seal samal Riia ringrajal tegi ka Veldeman oma viimase sõidu. Peale seda ta arreteeriti
kellel pole otseseid eelistusi. Harju keskmine on mõistlik väljend teda kirjeldamaks. Vanaema, 84-aastane pensionär, on tugitoolisportlane, kelle päevad mööduvad koduses keskkonnas tugitoolis ning teda võib pidada kõige meediateadlikumaks inimeseks kogu peres. Vanaema päev algab kella 7 või 8 paiku hommikul, kui hommikusöögi kõrvale paneb ta mängima raadio, millest kuulab enamasti Vikerraadiot või Raadio Elmari hommikuprogramme. Samal ajal on juba tööle lülitatud televiisor, kus esmane valik on alati ETV , argipäeviti vaatab kindlasti hommikuprogrammi Terevisioon. Kui hommikusöök söödud, siis seab sammud esimesele korrusele postkastide juurde, kust leiab kuuel päeval seitsmest värske päevalehe ’’Postimees’’, mille ta loeb kaanest-kaaneni läbi. Kui hommikused raadio-televiisori-ajalehe rutiinid on läbi tehtud, siis pühendub paariks tunniks end televiisori
Noor naine avab ukse, Taavi küsib Elmarit, uksele tuleb Juuli. Taavi tutvustab ennast, ent Juuli väidab, et tema mehe vend sai sõja ajal kogu perega surma ning käsib Taavil neid rahule jätta. Taavi teebki seda. Ivo on surnud. Taavi peab surnukeha tuvastama, Ivo oli öösel noaga Snelli tiigi ääres surnuks pussitatud. Taavi on viimast päeva Tallinnas. Ta ei tunne ei rõõmu ega kurbust. Võib-olla kergendust. Hotellitoa uksele koputatakse ning Taavi leiab ukselt onu Elmari. Nad lähevad välja ning esimest korda tunneb Taavi, et ta ei ole turist. Taavi läheb Airile viimast korda külla. Nad arutavad Ivo surma, Airi tunneb ennast süüdi. Taavi kahtlustab, et Airi sai käsu neid Ivoga Eestisse kutsuda. Airi ei vasta ning Taavi ei saa aru tema näoilmest. Airi ei taha sellest rääkida ja tunnistab, et kartis punaste agente pagulaste hulgas. Airi uurib, kes Taavi reisijuht on, kui
Töökas. -> Käo Paul: Kõik mustlased kuuluvad likvideerimisele. Edgar: Täna ajad sina mustlast, homme ajavad venelased sind ennast taga. Inimestes ja inimeste vahele on paljastunud hirmuäratav kuristik. NELJAS TANTS Perpetuum mobile igimasin, mis liigub või teeb tööd igavesti. Lusiksepa Elmar kühmuvajunud mõtlik vanamees , ajal käekõrval jalgratast, sõjas surmasaanud poja pärandust. Leiab katlakoldest revolvri. Ainuke mees, kes tunneb aurukatelt. Vilma on Elmari meelest ninakas. On teda endale miniaks kujutlenud, kuid leidnud ta liiga räpaka. Rohkem oleks meele järgi vaiksem ja leplikum, muidugi, kui pojad oleks sõjast tagasi tulnud.. Lööb Arvole labidaga pähe, löök on mõeldud Eesnerile. Lk 140 Arvo Saaremägi kolhoosi esimeheks valitud tugev maapoiss, harjumus käia pea maas. Tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Palju
Sobiks kõige tavalisem neutraalse maitsega juust, s.t. mitte mozzarella ega feta-tüüpi pehme ega mõni liiga kõva vänge maitsega juust. võib lisada ka natuke musti oliive hakkida sisse rohelist sibulat ja tilli maitseks natuke soola ja/või musta pipart Sorts õli. Kõige parem oleks viinamarjaseemneõli (kõige vähem õli maitset), aga loomulikult kõlbab ka tavaline oliivõli. KARL ELMARI : 1. MUSTIKA-VAARIKA KOHUPIIM 250 g kohupiima (pastat) 2 dl mustikajogurtit 2 3 sl suhkrut 1 tl vaniljesuhkrut 1 dl müslit 2 3 dl vaarikaid ja/või mustikaid (värskeid või külmutatud) 2. KODUJUUSTU TOMATIPIRUKAS Põhi: 3 dl nisujahu 100 g võid 1 muna 1 sl külma vett näpuotsatäis soola Täidis: 2 muna 0,5 1 tl soola 5 sl hapukoort 350 g kodujuustu 500 g kirsstomateid 100 g riivitud juustu (soovitavalt mozzarellat)
■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus; ■ õnnetus sulase Eesneri Eediga. ○ III tants – 1943. aasta; ■ masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema; ■ mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal; ○ IV tants – 1949. aasta; ■ kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi. ○ V tants – 1957. aasta; ■ Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi; ■ aurukatla asemel on kombain. Juhan Viiding:
22 LISA 3 LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) 41 Elmar Silvester Salumaa on sündinud 15.12.1908. aastal Tartumaal Vara vallas.Ta on ristitud 08.01.1909.aastal. Elmar konfirmeeriti 18.05.1929. aastal Tartu Peetri kogudusse. Isa oli tal metsnik Jüri Teppan, kes sündis 11.02.1867. aastal Kuremaa vallas. Elmari ema oli Liisa snd Alt, ta on sündinud 19.11.1868. aastal Jõgeva vallas. Tal oli kolm õde:1.Emilie. 2. Marie, kes sündis 23.07.1970. aastal Kilingi-Nõmmel. 3. Helene. Elmar Silvester Salumaa õppis Tartu Linna 15. Algkoolis, --1929. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1929.--35. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (teoloogia magister süstemaatilise usuteaduse alal). Ta
Reieri algatusel rajati ka nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats). Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16. aprillil 1934. aastal Tallinnas.18 Spordipisiku sai Heino Aruküla kooli kehalise kasvatuse õpetajalt Erika Nõmmikult. 1950.-1957. aastani õppis Heino Ojasoo Tallinna kehakultuuritehnikumis ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. 1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana.
annaabi.ee 
