Eliza asub professori juurde elama ja algab tõsine töö tema välimuse ja käitumise muutmiseks. Alfred Doolittle saab teada oma tütre õnnelikust käekäigust ja külastab Higginsit oma kodus. Ta ilmub tema ette süüdistusega, et tolle plaanid pole Elizaga ausad, kuid loobub oma mõttest 5 naelase rahatähe eest. Higginsit lõbustavad vanamehe vaated, kelle jaoks on südametunnistuse omamine ,,liiga kallis lõbu" Higgins ei anna Elizale armu. Edusammud on märgatavad ning professor otsustab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisele proovile panna. Võiduajamisel on ka noor Freddy Eynsford-Hill, kes armub Elizasse. Eliza kõneleb aeglaselt ja sõnu hoolikalt hääldades. Mida enam ta aga võistluse tempoga kaasa läheb, seda enam asendub tema vastõpitud viisakas kõneviis tänavazargooniga, kuni ühel hetkel sokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobusele.
inimeste keelekasutusest. Pickeringi eristas aga Higginsist taktitundelisus ja oskus kõigiga meeldivalt käituda. Ta püüdis hoida Higginsit mõistlikumana ja teda rohkem teistest hoolima panna. Pickeringil oli ka suur osa kogu filmis kirjeldatud loo juhtumisel, sest just tema vedas Higginsiga kihla, kas too suudab lilleneiust hertsoginna teha, lubades selle õnnestumisel kõik kulud ise katta. Teiseks oli oluline tema roll eksperimendi õnnestumisel, sest kui Higgins õpetas Elizale vaid õiget keelekasutust ja hääldust, siis just Pickeringilt õppis Eliza kõrgseltskonda sobivat ja ka üldiselt meeldivat, hoolivat ja lugupidavat käitumist. Film oli nii sisult huvitav kui ka hästi teostatud. Äramärkimist väärivad väga head näitlejatööd, eraldi tooksin välja Rex Harrisoni oskuse oma tegelaskuju suurepäraselt välja mängida. Filmis kõlas ilus muusika, mis ei olnud pingutatult juurde pandud, vaid viis ka tegevust edasi
Kõik selle kirjutas vapper vaimulikutütar mõne kuuga oma hingelt ära. Kui kirjastaja tegi ettepaneku avaldada järjejutt raamatuna, kõhkles ta algul, aga jäi siis nõusse. "Onu Tomi onnike" ilmus 1852. aastal ja kogu maa lõi kihama. Põneva jälitusloo, poliitilise agitatsiooni ja moraalse üleskutse segu tabas täpselt Ameerika valupunkti. Raamatut loeti kas vaimustatud nõusoleku või vimma ja ängistusega. Ühed tundsid meeleheitel olles Tomile, Elizale, Topsyle ja teistele mustanahalistele kangelastele kaasa, teised needsid autori maapõhja, sest tema kirjeldused inimvääritust elust orjaturgudel ja puuvillaistandustes olid nii tõepärased. Oli tunda kodusõja lähenemist. Ilmusid "Onu Tomi onnikesele" vastanduvad romaanid, kuid need ei leidnud vastukaja. Harriet Beecher-Stowe ei kahetsenud midagi. Ta tunnistas, et jumal ise juhtis tema kätt. Raamatut müüdi miljoneid eksemplare, see erutas Ameerika meeli ja
leppinud oma statuusega ja isegi ei taha nimekust ega jõukust. Võib jätta mulje, et tahab oma tütrele parimat, kuid on siiski nõus väikese raha eest tütre maha müüma. Ta on tark ja aus, sest teab, et rahal on suur võim ja tema seda võimu ei soovi, oma soovist hoolimata saab ta rikkaks ja õnnetuks. Mrs. Pearce- Higginsi majapidajanna. Südamlik naine, kes mõistab milline võim on sõnadel. Kuigi ta ei rõõmusta alamklassi esindaja tuleku üle, tunneb ta Elizale siiski kaasa ja mängib tähtsat rolli tüdruku muundumises, ta on abiks elementaarsetes toimetustes, nagu pesemine ja riietemine ning viisakus, kuid on toetav ka vaimsel poolel, noomides Higginsit, kes tihti tüdrukut solvab ja mõistab ilmselt Eliza eluvalu kõige paremini. 2. Marttin Lepaste 10c klass Mrs
et Higgins üritas enda tõelisi tundeid varjata. Samuti võib öelda, et Probleemid väliselt küünilise ja ebaviisaka kesta all oli soe süda ja tegelikkuses oli Muutumised teose lõpus tekib küsimus, kes oli tegelik muutuja, mees täiesti kahjutu. kas Eliza, kes omandas võime hästi kõnelda ning seltskonnas käituda Paradoksiks võib pidada seda, et Elizale õpetas kombeid mees, kes ning leidis enesekindluse või Henry Higgins, kes küll seda mitte tegelikult seltskonnas end väga korralikult üleval pidada ei osanud. Tema tunnistada tahtes, muutus vastikust küünikust meheks, kes on võimeline armastama. where there are no third-class carriages, and one soul is as good as Väärikuse probleem
lahendada. Andmeanalüüsi kohta küsimusi ei tule. Tugev AI: suudab mõelda ja sellel on mälu Nõrk AI: on piiratud ühe konkreetse või kitsaste valdkondadega Turingi test: Mõistata, kas chati-ekraani taga on inimene või programm, kui katsetajad ei suuda ära arvata, siis on jutlev masin päriselt intelligentne. eliza:vestlev pseudointellekt. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk “standardlauseid” ja “standardsõnu”. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema “standardsõnade” loetelus, siis Eliza valib mõne “standardvastuse” ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist Minimax: algoritm otsuste tegemisteks Alpha-beta: otsingu algoritm Masinõpe: algoritmide välja töötamine, mis õpivad ja saavad targemaks IBM Watson: arvutisüsteem, mis vastab küsimustele, võitis USAs mälumängu WolframAlpha – vastuste mootor 14. Nädal Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule
tegelikust päritolust aimu saaks.Eliza asub professori juurde elama ning algab tõsine töö tema keele, välimuse ja käitumise muutmise kallal.Alfred Doolittle saab teada oma tütre õnnelikust käekäigust ja külastab Higginsit tema kodus. Ta ilmub Higginsi ette süüdistusega, et tolle plaanid Elizaga pole ausad, kuid loobub oma süüdistustest 5-naelase rahatähe eest. Higginsit lõbustavad vanamehe vaated, kelle jaoks on südametunnistuse omamine ,,liiga kallis lõbu".Higgins ei anna Elizale armu. Edusammud on märgatavad ning professor otsutab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisel proovile panna. Võiduajamisel on ka noor Freddy Eynsford-Hill, kes armub Elizasse. Eliza kõneleb aegalselt ja sõnu hoolikalt hääldades. Mida enam ta aga võistluse tempoga kaasa läheb, seda enam asendub tema vastõpitud seltskonda tänavaargooniga, kuni ühel hetkel sokeerib ta kogu seltsekonda ergutushüüdega ühele hobustest.Hoolimata sellest vahejuhtumist, otsustab Higgins pärast kuut nädalat
rakendada laia hulka teadmisi. Nõrk ehk kitsas Al: Tarkvara kasutamise õppimiseks, konkreetsete probleemide lahendamiseks, väljaspool inimeste tunnetuslikke võimeid. ELIZA Vestlev pseudointellekt In 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. wrote ELIZA, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from the subject's comments and posing questions back to the subject. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk "standardlauseid" ja "standardsõnu". Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema "standardsõnade" loetelus, siis Eliza valib mõne "standardvastuse" ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. 14. supervised learning-sobib kõige paremini probleemidele, kus on olemas võrdluspunktid või tõde, millega algoritmi treenida. reinforcement learning- masin teeb teatud ülesanded ära ja kui hästi tehtud siis teda premeeritakse. unsupervised learning- olemas õigete vastuste andmetekogum ÜLESANNE fakt(0) = 1 fakt(x) = x*fakt(x-1)
lahendusele. Turingi test: Mõistata, kas chat-ekraani taga on inimene või programm. Kui katsetajad ei suuda ära arvata(st arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Sisulist Turingi testi läbivat chatboxi pole tehtud, lihtsa vestlusega saab hakkama. Eliza: 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. Inimesega vestlev chatbox. Lihtne programm, mille sees on suur hulk „standardlauseid“ ja „standardsõnu“. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema „standardsõnade“ loetelus, siis Eliza valib mõne „standardvastuse“ ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. Jääb mulje, et Eliza haakub vestlejaga. Eliza poolt antud laused on samuti harilikud inimkeelsed laused (sest need on programmeerija talle andmebaasi pannud) Kui sa küsid midagi keerulist, siis ütleb „uuri wikipediast“, „ma räägin sulle parem ühe nalja“ või mõne muu kõrvale juhtiva lause. Tänapäeval nt Siri.
enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele. Higginsi väline viisakus seltskonnas võib osutuda vaid kätteõpitud käitumisviisiks, mis ei välista tema sisemist kultuuritust. Autori poolehoid kuulub Elizale, keda on kujutatud taibuka ja kujunemisvõimelisena, imeteldavalt väärikana, satiir on suunatud iseteadliku professori vastu. Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu. Need ilmusid üldpealkirja all "Pisinäidendid sõjast" (1919) ning pajatasid sõja mõttetusest. Selle
üldist arusaama isegi igapäevasest elust ja asjadest ning ta ei oska probleeme lahendada. Vestlev pseudointellekt: Eliza In 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. wrote ELIZA, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from the subject's comments and posing questions back to the subject. Eliza on lihtne programm, mille sees on suur hulk “standardlauseid” ja “standardsõnu”. Kui Elizale anda lause, milles on sõna tema “standardsõnade” loetelus, siis Eliza valib mõne “standardvastuse” ja paneb sinna sisse osi talle antud tekstist. Jääb mulje, et Eliza haakub vestlejaga. Eliza poolt antud laused on samuti harilikud inimkeelsed laused (sest need on programmeerija talle andmebaasi pannud”. Tegelikult Turingi testi edukalt tegev programm peaks: Teadma igapäevaelust sama palju, kui keskmine inimene
annaabi.ee 
