Elektroonika ja jõupooljuhttehnika (0)

1 Hindamata

Ajastu
Barokk
Klassitsism
Millal?
1600-1750 aastal.
1750-1820 aastal.
Kus?
Euroopa kultuuris, kuid
Prantsusmaa
pärit on Ülem- Itaaliast .
Miks?/mõtteviis
See on väliselt toretsev ja
Uus muusikastiil eelistas
elu nautiv : ajastule andis
klassikaliselt selgeid
tooni ülepaisutatud
vormiskeeme ning lihtsat ja
rituaalidesse uppunud
korrapäraselt liigendatud
priiskav õukonnaelu, mis
meloodiat, mida pidi saatma
justkui püüdis luua mingit
samavõrra lihtne ja selge
uut ja parema reaalsust.
harmoonia . Klassitsism
Kõik loomulik näis
võttis eeskuju
barokiaegsele inimesele
antiikkultuurist, otsides
pigem tühine ja
väljenduses ja vormis
põlastusväärne, aga ka
lihtsust , tasakaalukust ja
hirmutav, sest tavaline elu
harmoonilisust.
paistis toovat üksnes häda ja
viletsust.
Olulisemad esindajad
Claudio Monteverdi, Henry    Christoph Willibald
Purcelli, Antonio Vivaldi,
Gluck , Joseph
Johann Sebastian Bach ,
Haydn,
Georg Friedrich Händel .
Wolfgang
Amadeus
Mozart,
Ludwig van
Beethoven .
Pillid
Suurimaks muutuseks viiuli  Klassitsismi ajastul pillid
esilekerkimine ansambli- ja  täienesid ja heliloojad kirjutasid
soolopill. Tegutsesid kuulsad
rohkem instrumentaalkontserte.
Cremona
Arenes välja ka klassikalise
koolkonnaviiulimeistrid ( Amati
sümfooniaorkestri koosseis.
d, Guarnierid, Antonio
Pillid täiustusid ja said
Stradivari ). Konstrueeris uusi
tänapäevase välimuse.
puhkpille ( põikflööt , fagott ) ja
võeti kasutusele haamerklaver.
Tavalisimaks pilliansambliks
sai barokktrio , kuhu kuulusid
kaks meloodiapilli ja basso
continuo – katkematu bassihääl
ja sellele ehitatud
harmooniaakordid. Nimetus
`trio` ei tähista mitte pillide,
vaid partiide arvu, kuna basso
continuo´t mängis vähemalt 2
pilli. Tähtsamad meloodiapillid
olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Ooper
Ooperi eelkäijad
Euroopa suurimad
olid vanakreeka tragöödiad,
muusikakeskused võisid
keskaegsed liturgilised draamad
endale küll lubada avalikke
ja müsteeriumid,
ooperiteatreid, ent needki
renessansiaegsed
õukonnaetendused ja
tegutsesid peamiselt
madrigalikomöödiad.
kõrgaadli rahalisel toel ning
Esimesed ooperid olid Jacopo
vastasd selle kunstimaitsele.
Peri ` Daphne `(1597) ja Òrpheus
Seepärast peegelduvad 18.
ja Eurydike`(1600). Esimeseks
Sajandi keskel ooperis
suureks ooperiheliloojaks
toimunud stiilimurrangus ka
peetakse aga Claudio
vagustussajandi sotsiaalsed
Monteverdit, kelle ooper
` Orpheus ` oli esimene terviklik
suundumused . Sajandi algul
teos selles žanris. Seal kasutas
valitses Euroopas itaalia
helilooja võtteid (kõlavärvid
tõsine ooper. 18. Sajandi
dramaturgia kandjana ,
keskel tulid tõsise ooperi
muusikalised kujundid ehk
asemele laulumäng ja
juhtmotiivid), mis on leidnud
koomiline ooper, need tõid
tee ka järgnevate sajandite
vaataja reaalse elu keskele ,
ooperiheliloojate loomingusse.
17. sajandi algul korraldati
tegelased ja konfliktid olid
ooperietendusi
neile omaaegsest
õukonnapidustuste osana. 1637
linnaühiskonnast hästi
avati Veneetsias esimene avalik
tuttavad. Sisust lähtuvalt
ooperiteater – Teatro San
eelistatakse kergemat ja
Cassiano .
“igapäevasemat” stiili:
Ooperimuusikas kujunes välja
retsitatiivid on sageli
mitu koolkonda :
Veneetsia ooper – tavaliselt
asendatud kõnedialoogidega
ajaloolise või mütoloogilise
ning aariate lihtsad
sisuga, palju tegelasi,
tundelised meloodiad
suurejoonelised dekoratsioonid
väldivad baroklikku
ja lavaefektid;
toredust. Esimeseks
Napoli ooper – valitses 18.
klassikaliseks koomiliseks
sajandi I poolel enamikus
ooperiks peetakse Giovanni
Euroopa maades. Süžee samuti
ajaloo- ja mütoloogiaaineline,
Battista Pergolesi
vaatemängulisuse asemel on
intermeediumit “Teenija-
suurem rõhk muusikal ja laulul.
käskijanna”. Saksa
Ideaaliks sai bel canto – kaunis
Singspiel (laulumäng) sündis
toon, virtuoossus ,
18. Sajandi keskel inglise ja
väljendusrikkus. Tekkisid tõsine
prantsuse laulumängude
ooper ja koomiline ooper. 17.
eeskujul, mis jõudsid
sajandil arenesid välja
Saksamaale tänu
soolonumbrite vormid ja tüübid.
rändtruppidele. 18. Sajandi
teisel veerandil püüti
uuendada ka tõsist ooperit.
Pika korduva põhilõiguga
da- capo -aaria kõrval hakati
kasutama ka lühemaid
aariavorme, mis
võimaldasid elavdada
lavategevust. Tõsise ooperi
üks tuntumaid reformijaid
oli Christoph Willibald
Gluck.
Vormid/žanrid
Muusikas asendusid baroki
Klassitsisme ajastul tekkis palju
ajal keskaegsed helilaadid mažo
uusi žanreid. Tähtsaimaks neist
or-minoorsüsteemiga, polüfooni
oli sümfoonia . Lisaks olid veel
a asendus homofooniaga ja
klassikaline sonaat, klassikaline
kujunes uusi
keelpillikvartett ,
teosevorme: ooper, oratoorium ,
instrumentaalkontsert ja ooper.
concerto grosso , süit, fuuga .