elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
sest see suurendab taimede saagikust. Kui taimedel on vähe molübdeeni, siis nende kasv aeglustub, saak väheneb, lehed muutuvad plekilisteks ja õied võivad maha langeda ning taimedel on probleeme ainevahetusega. Kuidas kasutatakse? (4) Kuidas kasutatakse? (5) • Molübdeen on väärtuslik legeerimise vahend, kuna see annab palju juurde kõvadusele ja tugevusele kustutatud ja karastatud terasel. • See suurendab terase vastupidavust kuumusele. • Kasutatakse sulamites, elektroodides ja katalüsaatorites. • Elektroonilistes ja elektrilistes seadmetes hõõgniidina • Molübdeeni pulbrit kasutatakse vooluringi juhina trükkplaatides, mikrolaineahjus ja radikates • Põhiliselt kasutatakse nikli baasil sulamites, nagu selleks on "Hastelloys(R)", mis on kuumakindel, korrosioonikindel ja vastupidav keemilistele lahustele. Kuidas kasutatakse? (6) • Hiljuti on leitud kasutust elektroodides elektrilipliitidel ja föönidel.
värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elektroodides TEEMANT: ilus läige-ehted kõvadus-puurides, lihvimis pulbrites, klaasinoad 6.SÜSI(TEKE, KOOSTIS, KASUTAMINE, FÜÜSIKALISED OMADUSED). teke-orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurde pääsuta omadused-poorne, ei lahustu üheski lahuses, hea elektrijuht, raskesti sulav kasutamine-meditsiinis koostis-koosneb grafiidist , C 7.METAAN: valem-CH4 ehitus- füüsikalised omadused(4)-värvusetu, lõhnatu, maitsetu, mürgine kasutamine(2)-kütus, tooraine
kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsiseade elektrolüüdilahus vannis+ elektroodid(ühendatakse aku või alaldi omandab üks elektrood + teine laengu. Elektrolüüsireaktsoon kuulgeb 2 osareaktsioonina,mis toimuvad eraldi Elektroodidel. - Neg. laenguda redutseerimisreaks. - Pos. laenguga oksüdeerimisreaks. Elektroodil, millek toimub reduts.nim katoodiks. Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid
oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt). Amfoteersed oksiidid vees ei lahustu. · Skandium on reaktiivne metall. · Sc3+ ioon on vees tugevalt hüdrateeritud ja tekkiv [Sc(H2O)6]3+ kompleks käitub happena (tugevuselt etaanhappe sarnane). 5) Kasutamine Puhta skandiumi kogust maailmas mõõdetakse kilogrammides, kasutusalad on väga piiratud. Väheses koguses kasutatakse seda lisandina elektrolüütides ja elektroodides. Kasutatakse metallurgias Kasutatakse tuumaenergeetikas, on soojus neutronite neelaja Kasutatakse halogeenlampides (elavhõbedaga), mis tekitab väga tõhusat valgusallikat, mis sarnaneb päikesevalgusega Kasutatakse nafta rafineerimistehastes Kasutatakse kosmosetööstuses Skandiumi on kasutatud kauglöökideks mõeldud golfikeppide, pesapallikurikate ja jalgrataste valmistamisel. Kasutatakse revolvrite valmistamisel. Saamine Sulatatud kloriidide elektrolüüsil või metallotermiliselt
(elavhõbe, hõbeda, tina ja vase segu) ja selle valmistamise ajal tekkiv elavhõbeda aur. Käesoleval ajal on hõbeamalgaami kasutamine vähenenud. Oluliseks elavhõbeda keskkonna saastuse allikaks loetakse ka kremeeritavate laipade põlemisel erituvat elavhõbeda auru, mis pärineb hambatäidistest. Metalliline elavhõbe võib põhjustada pöörduvat neerude kahjustust samuti võib ta olla ka allergeen ja põhjustada kontaktekseemi. Metallilist elavhõbedat kasutatakse laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites, päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas. Orgaanilist elavhõbedat sisaldavaid ühendeid kasutatakse pestitsiididena, mis on keskkonnas väga püsivad. Huvitavaid fakte Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. Vahemikus 14. sajand kuni 19. sajandi teine pool oli elavhõbe (HgCl2) kasutusel süüfilise ravimina.
mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit temperatuuril 3800 °C. Grafiit on kihilise ehitusega aine
hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat. Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003). Võrreldes tsingiga avalduvad kaadmiumi oksiidi ja hüdroksiidi amfoteersed omadused nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis, eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003).
Kütuseelement koosneb kolmest põhiosast: anood, katood ja elektrolüüt. Anood ja katood on suure poorsusega materjalidest, millest gaasid läbi pääsevad. Sõltuvalt kütuseelemendi tüübist juhib anoodi ja katoodi vahel paiknev elektrolüüt kas hapniku ioone katoodilt anoodile või prootoneid anoodilt katoodile. Et protsess tasakaalustuks, liiguvad elektronid välist vooluringi mööda anoodilt tagasi katoodile, tekitades elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus. Puhta vesiniku saamine ja kasutamine on täna veel liiga kulukas ning praktikas kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes vahele
elavhõbedamaakidest, millest oluliseim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Metallilist elavhõbedat kasutatakse laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites, päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas. Suurt osa metallist kasutatakse ainult üks kord, selle korduvkasutus on liiga kulukas. NB!! Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised. Väga mürgine on ka elavhõbeda aur. Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse elavhõbeda auru sissehingamisel või tilga imbumisel läbi naha. Väikesed
Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Veel täidetakse temaga baromeetreid (rõhuühik mmHg "millimeetrit elavhõbedasammast", normaalrõhu suurus on 760 mmHg) ja teisi füüsikariistu. Teada on veel ka et elavhõbedat kasutatakse valgustuses (elavhõbedaauru lambid) laboriaparatuuris, elektroodides, patareides ja kosmeetikas. Elavhõbedat kasutatakse veel kulla eraldamiseks kivimitest ja elavhõbe(II)fulminadi (paukelavhõbeda) tootmiseks, mida tarvitatakse mäeasjanduses lõhkamistöödel. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Viimaseid kasutatakse meditsiinis bakterite hävitamiseks. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses,
· (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru · - klaasitööstuse vannid ja tiiglid (Pt + 7% Rh), · (eriti optil klaasi sulatamiseks) · ka klaaskiu filjeerid (ligik samast sulamist) · - laboriaparatuur (tiiglid, kausid, traat, võrk - peam) · Pt, Pt + Rh (1-3%) jt · - elektroodides (pH-meetria, elektroforees, elektrokeemia - Pt) · - palju muud (kütuseelemendid, elektrikontaktid, · kunstil klaasi kujundamisel (Pt, Ir), nõguspeeglite · katmisel (Ir), ehetes : eriti briljantide raamistus (Pt) ja · "valge kuld" (Au + Pd), monokristallide kasvatam tiiglid · (Pt + Ir), nõrkvoolu elektrikontaktid (Pt + Ir), · metallide -defektoskoopia ja metallurgia (192Ir) 3. Tsingi reageerimine leeliste ja metallisooladega · leelistega eraldub samuti H2
Lantaan on haruldastest muldmetallidest levinumaid, sisaldub segus nendega monatsiitides, näiteks lantaanmonatsiidis (La, Ce, Nd)PO4, bastnesiitides (La, Ce)CO3F, lopariitides. Kasutatakse lisandina Al, Mg, Ni ja Co sulamites. Lisandina suurendab terase korrosioonikindlust ning parandab eriteraste omadusi. Lantaanoksiidi kasutatakse optilise klaasi komponendina. La oksosulfiid ja aluminaat on luminofooride koostisosad. LaF3 monokristalle kasutatakse fluoriidselektiivsetes elektroodides. LaCrO3 kasutatakse elektrit juhtiva keraamika valmistamiseks. 5. elavhõbe: peamised o.-a ja mis nähtus toimub nendes vee lahutumisel Ühendites on Hg oksüdatsiooniaste I või II. Erinevalt teistest tsingirühma metallidest moodustab elavhõbe iooni Hg22+, milles Hg aatomid on seotud kovalentselt. Ühendid kergesti redutseeruvad, sageli valgustundlikud, lenduvad kuumutamisel. Elavhõbe on raskeim vedelik toatemperatuuril. Vees väga vähe lahustuv
põhimõte. Kütuseelement koosneb kolmest põhiosast: anood, katood ja elektrolüüt. Anood ja katood on suure poorsusega materjalidest, millest gaasid läbi pääsevad. Sõltuvalt kütuseelemendi tüübist juhib anoodi ja katoodi vahel paiknev elektrolüüt kas hapniku ioone katoodilt anoodile või prootoneid anoodilt katoodile. Et protsess tasakaalustuks, liiguvad elektronid välist vooluringi mööda anoodilt tagasi katoodile, tekitades elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus. 12 Puhta vesiniku saamine ja kasutamine on täna veel liiga kulukas ning praktikas kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul.
põhimõte. Kütuseelement koosneb kolmest põhiosast: anood, katood ja elektrolüüt. Anood ja katood on suure poorsusega materjalidest, millest gaasid läbi pääsevad. Sõltuvalt kütuseelemendi tüübist juhib anoodi ja katoodi vahel paiknev elektrolüüt kas hapniku ioone katoodilt anoodile või prootoneid anoodilt katoodile. Et protsess tasakaalustuks, liiguvad elektronid välist vooluringi mööda anoodilt tagasi katoodile, tekitades elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus. Puhta vesiniku saamine ja kasutamine on täna veel liiga kulukas ning praktikas kasutatakse kütuseelemendis erinevaid vesinikku sisaldavaid aineid nagu maagaas, bensiin, metanool jne. Paraku tekib nende ainete kasutamisel kütuselemendis ka jääkaineid, kuid oluliselt vähem kui tavapärase elektritootmise puhul. Kuna kütuseelemendis muundatakse keemiline energia otse elektrienergiaks, jättes
45. Kiiruste ettenihke kast Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. 46. Pulbermaterjalide poorsus Poorsete pulbermaterjalide põhiomadus on läbilaskvus. Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrites, soojusisolatsioonimaterjalides, pindade jahutuses, protsesside keevkihis, pneumolaagrites, poorsetes katalüsaatorites, poorsetes elektroodides, aeraatorites. 47. Metallide plastsed omadused Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel, pleki valtsimisel ja traadi tõmbamisel. Metallide plastsust saab tõsta kuumsurvetöötlusega. 48. Valtside kalibreerimine Valtside kalibreerimine on mõõtmete täpsuse suurendamine ja pinnakareduse vähendamine väikeste deformatsiooniastmetega plastse külmdeformeerimise teel. 49. Stantsimisvasarad
Hapnik-vesinik kütuseelemendi ehitus on joonis 3.6. Vesinik ja hapnik juhitakse rõhu all gaasikambrisse 3 ja absorbeeritakse poorsete elektroodidega 2, mis on valmistatud katalüütilistest materjalidest (nikkel +grafiit + plaatina). Elektroodidel moodustatakse ioonid H + ja OH - , mis läbivad ioonivahetusmembraani 1 või elektrolüüdi nt. KOH ja ühinevad ,,-" elektroodil veeks. Olenevalt elemendi temperatuurist eraldub vesi kas vedeliku või auruna. Kasutegur 60...80%, voolutihedus elektroodides 0,1...0,5 A/cm 2 (see on suur tihedus, happeakudel 0,01 A/cm 2 ) Joonis 3.6. Hapnik-vesinik kütuseelement. 1 ioonidemuundamise kambrid, 2 poorsed katalüüsi elektroodid, 3 gaasi kambrid, 4 korpus, 5 - isolatsioon. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 17 / 26
Grafiit on tavatingimustes stabiilne, ta on kihilise ehitusega, iga C aatom on seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron on aga nõrga sidemega. Sellised kihid libisevad üksteise suhtes ja seepärast kasutatakse grafiiti määrdeainena. Grafiidi kristallid on anisotroopsete omadustega. Näiteks on elektrijuhtivus piki kihte suur nagu metallidel, kuid ristikihte 100 korda väiksem. Grafiiti kasutatakse kütteelementides, elektroodides, valuvormides, keemilistes reaktorites, tiiglites ja konteinerites, takistites, galvaanielementides, õhupuhastites jne. Fulleriinid on sfäärilised moodustised 60st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks. Materjal kristalliseerub nii, et fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektrijuhi. Süsiniku nanotorud on sarnase struktuuriga, kuid C aatomite kiht moodustab
kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand 1. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud, muudab keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile. Lahustes toimub ioonide liikumine: a) Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole b) Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale c) Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule. Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele ja vastupidi:
kaudu, moodustades selliselt vooluringi. Soolasild kujutab endast klaastoru, mis on täidetud küllastatud soola lahusega (näiteks KCl küllastatud vesilahus). Soolasild on otstest suletud poorsete plaatidega, mille tõttu ei saa anumates ja soolasillas olevad lahused omavahel seguneda, kuid on võimelised laenguid üle kandma. Joonisel kujutatud elektrokeemilises rakus toimub 3 laengute ülekandmise protsessi: 1. Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile. 2. Lahustes toimub ioonide liikumine: a. Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole. b. Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale. c. Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule. 3. Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele
annaabi.ee 
