4. (18, 0); (10, 12); (25, 0) 5. (0, 27); (0, 20); (10, 12) Ülesanne 3 Elektroonikafirmas toodetakse 2 tüüpi raadiovastuvõtjaid. Neid toodetakse kahel erineval tootmisliinil, kusjuures I tüüpi raadiovastuvõtjaid toodetakse I liinil, mille tootmisvõimsus on 60 toodet päevas ja II tüüpi raadiovastuvõtjaid toodetakse II tootmisliinil, mille koguvõimsus on 75 toodet päevas, I tüüpi raadiovastuvõtja tootmiseks vajatakse 10 elektronskeemi ja II tüüpi raadiovastuvõtja jaoks 8 samatüübilist, kokku on võimalik kasutada 800 elektronskeemi. Milline võiks olla firma päevane tootmisprogramm raadiovastuvõtjate tootmiseks, et nende realiseerimisest saada maksimaalset kasumit, kui kasumit saadakse vastavalt 30 ja 20 eurot raadiovastuvõtja kohta. 1. Määrata kindlaks tundmatud 2. Koostada kitsendused 3. Esitada sihifunktsioon sõnadega ja matemaatiliselt. 4
Näide! 6. Millised erinevused ja sarnasused on võrreldes aatomite ja ioonide elektronskeeme? PÕHJENDA! 7. Kuidas leitakse elemendi neutronite arvu? PÕHJENDA! 8. Kuidas muutuvad aatomiteraadiused liikudes perioodis ja rühmas? PÕHJENDA! 11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt siduda mingi elektronkiht? Ülesanded 1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele, aatomiraadiuste määramine. 3. Metalliliste ja mittemetalliliste elementide määramine. 4. Ruutskeemi, elektronvalemi, elektronskeemi järgi osakese määramine. 5. Elemendi max ja min oksüdatsiooniastme leidmine., oksüdeerija ja redutseerija määramine 6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine
- 3. Erinevalt teistest metallidest, reageerib Al ka leelistega. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 4. Neutronite arvu määramine aatomi tuumas. Prootonite arv = järjekorranumber. Tuuma osakesed = aatommass. Neutronite arv = tuuma os. prootonid. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 5. Aatomi elektronskeemi koostamine. Al + 13 | 2) 8) 3) 3. periood, 3 kihti. 13 tuumalaeng ehk järjekorra number. 3) Al III A rühma järgi ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 6. Raud Fe. Füüsikalised omadused: * hõbevalge läikiv metall, * plastiline, kesk. kõvadusega, * magnetiline, * raske, * kõrge sulamistemperatuur,
4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida 12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. 13) Mis on a) s-element b) p-element? a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s². b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6.
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3
Indeks- aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv 1 2 2 8 3 18 4 32 5 32 6 32 7 32 4. Okteti reegel- kõik aatomid(v.a. elemendid 1-5) soovivad saada viimasesse kohti 8 elektroni. Elemendid liidavad või loovutavad selleks elektrone 5
vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed. Esinevad vaid ühendite koostistes. Elektronskeemi koostamine Sümbol tuumalaeng elektronkihtide arv perioodinumbri järgi Na +11 I 2) 8) 1) - viimase elektronkihi elektronide arv rühma numbri järgi (ainult A rühma puhul) Liites/lahutades elektronid elektronkihtidel pead saama sama arvu nagu on tuumalaeng. IOON Ioon on laenguga aatom. Aatomis võib liita ja lahutada elektrone, et saada viimasele kihile 8 elektroni kui viimase elektronkihi elektronide arv on üle 4 aga kui on alla 4 siis lahutatakse, et saada kõik
Kuna nad üritavad oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda. Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud. Kuidas moodustub vesinikside ? Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel. NB! Korrata elektronskeemi, elektronvalemit ja ruutskeemi, täppskeemi ning ainetes keemilise sideme liigi määramist, kristallvõre tüübi määramist.
1.C, 11.1.), keemiline side, kovalentne side, iooniline side, oksiid (näited), hape (näited), alus (näited), leelis (näited), sool (näited), indikaator (näited), neutralisatsioonireaktsioon. 2. Segude lahutamine koostisosadeks. Tähtsamad laborivahendid. Põhilised ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel ja laboritöödel. Ohusümbolid. TV 2.1.-2.2. ja 4.5.- 4.6. Keemilise reaktsiooni tunnused. TV 3.2. 3. Aatomi ehitus (aatomituum, elektronkate). Perioodilisustabel. Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest. Seosed aatomi ehituse ja perioodilisussüsteemi vahel. Ioonid. TV 5.1.-5.3.A, C, 7.1., 7.3., 9.2.-9.3. 4. Molekulmassi arvutamine. TV 8.3. D-F 5. Liitaine protsendiline koostis. Ülesanded. TV 11.4. 6. Hapnik ja vesinik (nende omadused, kindlakstegemine ja kogumine, vesiniku kasutamise ohtlikkus). TV 12.3.A,B,C ja 15.1., 15.2. 7. Oksüdatsiooniastme määramine. Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine,
Üks rühm maandatakse, aga teisele antakse lühiajaline (kestusega 10-7 s) kõrgepingeimpulss (10-15kV). Kui elektroodide pingestamise ajal satub kambrisse ioniseeriv osake, siis muutub tema trajektoor nähtavaks elektroodide vahel tekkiva sädemete ahela tõttu. Sädekamber paigutatakse tavaliselt kahe kointsidentsskeemi lülitatud loenduri vahele. Kui osake on läbinud need loendurid, siis on ta läbinud ka sädekambri. Kointsidentsskeemi väljundil tekkinud impulss lülitab elektronskeemi abil sisse pinge sädekambris. Intergaasiga täidetud kambrites võib elektroodide vahekaugus olla mitu sentimeetrit. Kui osakese liikumissuuna ja elektroodi pinnanormaali vaheline nurk on alla 40 kraadi, siis areneb lahendus osakese jälje sihis.[1] KOKKUVÕTE Elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodid on väga huvitavad. See, et neid uuriti, võimaldab meil tänapäeval elementaarosakeste liikumist vaadelda ning teha
elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära. Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud. 9. Miks moodustavad aatomid omavahel kovalentseid sidemeid? Väärisgaasid ei esine molekulidena vaid üksikaatomitena, kuna nende väliskiht on juba elektronidega täidetud. 10
50 g - xg X = 32 g CuSO4 450 g - 100% 32g - x% X = 7% Molaarne konsentratsioon: o Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris ehk 1dm3 lahuses o Ühik mol/dm3 ehk 1M c= c molaarne konsentratsioon V ruumala n moolide hulk Nt. 250 cm3 lahuses sisaldub 8 g NaOH. Arvuta selle lahuse molaarne konsentratsioon. n = = = 0,2 mol M (NaOH) = 40 g/mol 250 cm3 = 0,25 dm3 c = = 0,8M = o,8 mol/dm3 Reeglid A-rühma elemendi elektronskeemi koostamiseks: prootonite arv e. tuumalaeng = elemendi järjenumber elektronide koguarv = elemendi järjenumber elektronkihtide arv = perioodi number elektronide arv väliskihil = A-rühma number Elektronide maksimaalse arvu leidmiseks kihil kehtib valem 2n2, kus n on kihi number.
Metalliaatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijateks. Mittemetalli aatomite väliselektronkihil on tavaliselt 4-8 elektroni. Mittemetalli aatomid liidavad väliselektronkihile vastavalt 1-4 elektroni et moodustada oktett. Mittemetallid redutseeruvad olles ise oksüdeerijad. 46. metalliaatomite elektronskeemide koostamine. Metalliaatomite elektroskeemide erinevus võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Koostame elektronskeemi väävli abiga( S ). Väävlijärjenumbrist ehk aatomnumbrist perioodilisussüsteemis Z=16 ja aatomi massist Ar(S)=32,06 järeldub: Tuumalaeng +16:tuumas on 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Elektronkihtide arv on 3 (S on 3.perioodi element). Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement). Elektronskeem. S:+16| ) ) ) 1.kihis (n=1) 2n2=2*12=2 elektroni 2.kihis (n=2) 2n2=2*22=8 elektroni 3
1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest
annaabi.ee 
