Tahkis Struktuur Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusjärgus st üliväike ning elektronide siirdumine ühelt alatasemelt teisele on lihtne kogu energiatsooni ulatuses
Tehislik kiirgus – inimtegevuse tulemusena tekkinud (eesmärgipäraselt või kaassaadusena) ● Meditsiiniasutused – röntgendiagnostika, tuumameditsiin, radioteraapia (kiiritusravi) Diagnoosimisel leiab kasutamist märgitud aatomite meetod. Selle meetodi rakendamisel asendatakse uuritava organismi mingi keemiline element osaliselt sama elemendi radioaktiivse isotoobiga. Ühe ja sama elemendi erinevad isotoobid on omavahel keemilistelt omadustelt ühesugused, sest nende elektronkatted ei erine. Asendatud radioisotoop osaleb seepärast samades keemilistes reaktsioonides, radioaktiivsuse põhjal on aga hiljem võimalik jälgida elemendi aatomite liikumisteekonda organismis. Meditsiin – diagnostiline radioloogia: põhjustatud doosist moodustab umbes 90%, inimkeha kõige kriitilisemad piirkonnad on luuüdi, suguorganid ja loode, luuüdi on piirkond, kus moodustuvad vererakud ja selle piirkonna kiiritamine
neid on kõige rohkem. Nende suurim erinevus tuleb massist. Ka Päike kuulub tavaliste tähtede hulka. Võrreldes tavaliste tähtedega tohutult suured (ülihiiud Päikesest tuhandeid kordi suurema läbimõõduga, hiiud sadu kordi). Hiidude tihedus on väga hõre, väliskihid isegi õhust hõredamad. Hiiud kujutavad endast tähtede hilist arenemisjärku. (Raadius u 1600 miili) Kui M on väiksem kui 1,4 tõmbub täht kokku, kuni gaasi aatomite elektronkatted osaliselt kattuvad. Elektronidevahelised tõukejõud on piisavalt suured, et peatada kokkutõmbumine. On erakordselt väiksed, aga väga suure tihedusega Enamustest tähtedest saab elutee lõpus valge kääbus. Valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge, mille tõttu nad paistavad valgetena. Oma olemuselt isegi rohkem hiiglaslikud planeedid kui tähed. Nende mass on liialt väike, et temperatuur sisemuses tõuseks piisavalt kõrgele ja saaksid alata tuumareaktsioonid
teise. Selle põhjal eristataksegi metalle, pooljuhte ja dielektrikuid. Tahkiste struktuur · Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. · Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks (1eV = 1,6·10-19J). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusjärgus 10 -22eV, st üliväike ning elektronide siirdumine ühelt alatasemelt teisele
LiF,NaCl,KOH.Toimub üleminek ühelt osakeselt teisele,aineosaksesed lähevad püsivamasse olekusse,aatomid üritavad saavutada väliskihile oktetti-8 elektroni.Metall muutub +...,sõltuvalt mitu sidet moodustab teise ainega,mittemetall-...,sõltuvalt selle kogusest aines.Ioonide arvude suhe kristallis-1:1/2:1- tuleb laengust,metall ette!Ioonilise sidemega ained on väga haprad.Löögi toimel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Metalliline side-metall+metall,metalliaatomite elektronkatted kattuvad osaliselt:üle kristalli ühised elekronid.Metallikristall(metallvõre).Esineb metallides nt.Na,Al. +metallikatioon,-metallielektron.Metallikatioonide vahel on poolvabad elektronid- elekrongaas.Metalli painutamisel/tõmbamisel elektrongaas paigutub ringi,sp metall ei purunegi.1)Hea töödeldavus(elektrongaas katioonide vahel) 2)Head elektrijuhid-poolvabad elektronid 3)Head soojusjuhid-pv elektronid 4)Hea peegeldusvõime-pv elekt. Kristallvõre tüüp ja aine omadused.
Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. 4. Kuidas nimetatakse erinevaid energiatsoone ja mille poolest need üksteisest erinevad? Keelutsoon – Vahemaa, milles elektronid ei saa omandada energiat nende laineomaduste tõttu. Valentsitsoon – Hõivatud tsoon, mis täitub kristalliaatomite väliskatte aatomitega.
See on metalli juhtum. Pooltäidetud tsooni elektronid moodustavadki metallides liikumisvõimelise elektrongaasi. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii eletrone kui ka vabu alatasemeid - energia kasvuruumi. Seepärast nad ongi suurepärased elektrijuhid. Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid. 3. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusjärgus 10 -22 eV, st üliväike ning elektronide siirdumine ühelt alatasemelt teisele on lihtne kogu energiatsooni ulatuses. 4. Eristatakse lubatud energiatsoone ja keelutsoone. Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, aga
Määranud ringjoone raadiuse, saame arvutada iooni massi.. Nüüdisajaks on massspektromeetri suhteline piirviga 10 - 5 %. Tuumi, mis sisaldavad sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid ehk tuumi, milledes prootonite ja neutronite arvud ei lange kokku, nimetatakse isotoopideks. Seejuures on nende nn. erisortide aatommassid juba täisarvulised, vesiniku aatommassi täisarvkordsed. Isotoopide füüsikalis-keemilised omadused on peaaegu identsed, sest nende elektronkatted on kõigil isotoopidel ühesugused. Enamik looduslikke keemilisi elemente on isotoopide segud, millest tulenevad elementide mittetäisarvulised aatommassid. Keemilise elemendi ühed isotoobid võivad olla stabiilsed, teised radioaktiivsed . 2 Nukleonide vastastikmõju iseloomustatakse energeetiliselt tuuma seoseenergiana, see on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks
Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks (1eV = 16×10-19 J). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusjärgus 10-22 eV , st üliväike ning elektronide siirdumine ühelt alatasemelt teisele on
Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkistite struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J ). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe
Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Väljad on erinevate vastastikmõjude vahendajad. Neid me otseselt ei taju (välja arvatud valgus, väga kitsas lõik elektromagnetväljast). Väljade olemasolu kinnitavad kaudsed nähtused: näiteks gravitatsiooniväli tõmbab kõiki kehi Maa poole, Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese, elektrivälja kaudu mõjutavad üksteist mistahes laetud kehad ja aatomi sees tuumad ning elektronkatted jne. Tänapäevaks on avastatud neli põhilist vastastikmõju liiki, millele vastab oma kindel väli. Mõju tugevuse järgi alates nõrgimast on need: gravitatsiooniväli (massiga kehade vahel), nõrk vastastikmõju (elementaarosakeste vahel), elektromagnetväli (laetud kehade ja magnetite vahel) ja tugev vastastikmõju (kvarkide- tuumaosakeste vahel). Gravitatsiooniseadus: kaks punkmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline
Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J ). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe
Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J ). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe
suurusjärgus molekulide arvuga. Näiteks metallid, milles kõigi aatomite valentselektronid (välimisel kihil paiknevad elektronid) on ühtlasi vabadeks elektronideks. Polaarseks dielektrikuks nimetatakse niisugust dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment erineb nullist. Mittepolaarseks dielektrikuks nimetatakse dielektrikku, mille molekuli dipoolmoment võrdub nulliga. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omandavad selle dielektriku molekulid. Kui tegu on mittepolaarsete molekulidega, siis püüab elektriväli nende dipoolmomente orienteerida elektrivälja sihis. Soojusliikumise puudumisel oleks see võimalik, tegelikult lõplik orienteerimine ei õnnestu soojusliikumise tõttu, kuid ikkagi tekib polaarsete molekulide dipoolmomentide teatud eelisorientatsioon välise elektrivälja sihis. See on seda tugevam, mida tugevam on väline elektriväli
E E0 Olukord muutub, kui dielektrik asetada elektrivälja. Kui tegemist on mittepolaarse molekuliga, siis aatomituumadele hakkavad mõjuma elektrilised jõud elektrivälja sihis, 5 elektronidele aga elektrivälja sihile vastupidises suunas. Seetõttu venitatakse aatomite elektronkatted välja, nende negatiivsete laengute keskmed ei ühti enam tuumade positiivsete laengukeskmetega ja molekulid omandavad nullist erineva dipoolmomendi. dipoolmomendi. Eelnev joonis kujutab üheaatomilist, seega ka mittepolaarset molekuli elektrivälja puudumisel ja selle olemasolul. Mida tugevam on väline elektriväli, seda tugevamini aatomite elektronkatted välja venitatakse ja seda suurema dipoolmomendi omanda
kordinatsiooniarvu väärtused 8 - 12. Koordinatsiooniarvu arvutamisel tuleb aga arvestada, et võre moodustub mitte aatomitest vaid ioonidest, mistõttu KA arvutamisel tuleb arvestada metallide ioonraadiustega. Joonisel 2.41a. on esitatud vase kristalliline struktuur, kus iga vase aatom on kordineeritud 12 lähema vase aatomiga moodustades pindtsentreeritud kuubilise kristallstruktuuri. Et aatomid on struktuuris üksteisele väga lähedal, siis nende välised elektronkatted on 25 koosmõjus väga paljude naaberaatomite elektronkatetega. Koosmõju tulemusena ei ole need valentselektronid seotud mingi konkreetse tuumaga vaid on jaotunud kõigi nende aatomite vahel moodustades väikese tihedusega elektronpilve, mida sageli nimetatakse elektrongaasiks. Elektrongaas hoiab ioone võresõlmedes nende tihedas paigutuses. Seega tahkeid metalle võib esitada koosnevana positiivsetest ioonidest moodustunud kristallvõrest
annaabi.ee 
