TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Laboratoorne töö aines RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket.
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele Sander Lopatin Uwe Sööt Sissejuhatus · Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid
lahutuspiiril. *Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. *VALGUSE MURDUMINE *VALGUSALLIKAD *OPTOELEKTROONIKA *VALGUSE KASUTAMISE RAKENDUSALAD *Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. *FOTOEFEKT Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale . omase lävisageduse Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega *KUIDAS? Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov :järeldusteni 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2. Väljalöödud elektronide kineetiline energia sõltub ainult valguse sagedusest, ega sõltu valgusvoost. 3
Fourth level Fifth level Fotoefekti avastas 1887 aastal Heinrich Hertz Elektroni avastas 1895 aastal Thompson. 2 Kuidas saab fotoefekt võimalikuks? Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega 3 Einsteini fotoefekti võrrand Fotoefekti kirjeldab Einsteini võrrand Click to edit Master text styles h Second level
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk valguskvant. Footon on vaheosake ,mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju(Elektromagnetiline vastasmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu. Elektromagnetiline jõud hoiab näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema abil luuakse keemilised sidemed molekulides.) Tema seisumass on 0 , s.t et ta ei saa eksisteerida paigalolekus ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Footon omandab tekkimise hetkel valguse kiiruse. Neeldumisel annab footon oma energia sellele kehale kus ta neeldus ja ta lakkab olemast. Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Erinevat värvi valguse footonitel on erinev mass. Footoni, nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega. P->=mc-> Footoni energia on määratud valemiga: kus on footoni energia, ...
9. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1.ei mõjuta aine keemilist koostist; 2.piisab väikestest ainekogustest; 3.ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 10. Fotoefekt Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimel. 11. Kvant ehk footon ja selle energia Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footoni energia on määratud valemiga: E= hf= hc/oom 12. Fotoefekti võrrand Matemaatiliselt väljendub fotoefekt järgmises võrrandis: , kus
9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26
Optika Optika on füüsika osa, mis selgitab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainetega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Kuna valgus on elektromagnekiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehhaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laine iseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks
valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus) Elektronide Väljumistöö-nim elektronide väljumistöö on minimaalne footoni energia, mis antud aines kutsub esile fotoefekti
See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama samasuure energiahulga. Mõningane sarnasus on trepist allaveereva keha potentsiaalse energia vähenemisel. Seega on aatomis ka elektronid kindlatel energeetiliste tasemetel. Vastavate energiatasemete muster on iseloomulik igale aatomitüübile keemilisele elemendile. Elektroni üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energiaga.
Lihtsaim oleks VLANi nimetada arvutivõrguks, mis on moodustatud tarkvaraliselt mingi loogika järgi kokku ühendatud arvutitest. · Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk WLAN-on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu. Raadioside- informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Optiline side- informatsiooni edastamine niisuguse elektromagnetkiirguse abil, mis lainepikkuselt jääb valguse ja infrapunakiirguse piirkonda. Valguskaabel- kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil. Laivõrk- (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk
Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil(
- Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad
- Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter? - Pidevspekter selles läheb üks üks värvus sujuvalt teiseks st elektromagnetkiirguse sagedus muutub pideval. Tekitavad kuumutatud vedelikud ja tahkised ning suure tihedusega gaasid. - Kiirgusspekter üksikud värvilised jooned tumedal taustal, tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru
Aatomi planetaarmudel: aatom koosneb pos laetud tuumast, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja tuuma elektrostaatilises väljas tiirlevatest elektronidest. Bohri 1.postulaat: aatom võib olla vaid kindlates (stat) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Stat olekus aatom ei kiirga. Bohri 2: aatomi üleminekul stat olekust energiaga Em olekusse enegriaga Ek kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf=Em-Ek. Aatomispektrite unikaalsus: erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirjus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob vale...
7) 1. Elektron võib liikuda ainult oma kindlal teljel (orbiidil) ning ei kiirga. 2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. 8) See tähendab seda, et aatomi kindel olek määrab selle, millisel orbiidil ta olla saab. Lubamatuid orbiite olemas olla ei saa, sest aatomi olek on juba varem määranud selle, millistel ta olla saab ning see ei saa muutuda. 9) Footon on sama, mis kant. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Paigalseisvana ei saa eksisteerida, sest tema seisumass on 0, mis tähendab, et seda ei eksisteeri. 10) Kui footon tabab aatomit ergastustasemel, sunnib ta aatomit kiirgama. Kui ergastatud aatomit tabab just säärase energiaga footon, mille aatom igal juhul kiirgaks, väljastatakse sealt sedamaid teine footon.
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4
umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused.
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suur...
B=364,56 nm E=hff= f= K=4 c= x f= ? ==4,92 x 10-8 De Broglie' laine-mikroosakese olekut iseloomustav laine. De Brpglie' lainepikkust ja osakese impullsi mv seob valem = Pidevspekter-spekter, kus 1 värvus läheb sujuvalt teiseks- elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter-spekter, milles esinevad a)üksikud värvilised jooned tumedal taustal b)üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal Kiirgusspekter-spekter, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Neeldumisspekter-spkter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru. Spektroskoop-spektraalaparaat, milles spektri vaatlemise ja registreerimise seadiseks on pikksilm
GIS Geograafiline infosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsiks ja esitlemiseks ning päringute tegemiseks. Tänapäeva geograafide uurimistöödes on esikohal andmestik. Selleks, et andmetest saaks teha järeldusi, peavad nad olema kõigile mõistetavad ja arusaadavad, seetõttu tuleb neid kohandada ja töödelda. GIS sai alguse umbes 1960. Aastatel. Selle loojaks on sageli märgitud Kanadat, kuid viidatud on ka Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumile, kus taolisi süsteeme olevat kasutatud 1950- ndatel rakettide juhtimiseks. Kui arvuti hakkas muutuma odavamaks ning kättesaadavamaks, hakkas rohkem levima ka GIS. Kõige rohkem kasutasid seda metsamajandusettevõtted ja loodusressursside agentuurid. Järjest rohkem hakati kasutama ka asukoha määramise süsteemi GPS-I, seda just igapäevasel navigeerimisel, maamõõtmisel ja kaardistam...
GALAKTIKA Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Se...
Satelliitide kasutamine atmosfääri füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel Annika Jürgenson Kaugseire Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained.
Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektromeeter Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaada...
kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Tegemist on Einsteini relatiivsusteooria valemiga. E=mc² Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Fotoefekt on elektronide emissioon metalli pinnalt suure sageduse ja väikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse toimel. Fotoefekt • Sündinud 23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttinge n, Saksamaa. Oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks tähtsaimaks füüsikuks. Max Planck • Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant on füüsikaline
Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
2 15. Mis on fotoelement? Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. 16. Mis on päikesepatarei? Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel ühendatud elektriliselt suurteks paneelideks. 17.Mis on footon? Kuidas saab selle välja arvutada? +valem Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. E=h*f 18.Fotokeemiline reaktsioon? Terve rida keemilisi reaktsioone toimub ainult valguskvantide osavõtul. 19.Millest sõltub valguse rõhk? Sõltub footonite arvust ja ajast, mida rohkem footoneid ajaühikus pinnale langeb, seda suurem on valguse rõhk. 20.Milles seisneb valguse dualistlik käsitlus? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab
Paiguta laused õigesti.(4 p.) - elektriväli ulatub kondensaatorist kaugele - elektriväli on koondunud kondensaatori katete vahele - magnetväli on koondunud pooli sisse - magnetväli ulatub poolist kaugele - võnkeringist kaugel elektri- ja magnetväljad kompenseeruvad . - võnkeringist kaugel elektri- ja magnetväljad ei kompenseeri üksteist - kiirgab elektromagnetlaineid tugevalt - kiirgab elektromagnetlaineid nõrgalt 4. Kuidas sõltub elektromagnetkiirguse intensiivsus võnkesagedusest ? ( 3p.) 5. Tavalises telefonis muundatakse helisignaal sama sagedusega elektromagnetlaineks ja kantakse siis edasi. Raadiotelefonides signaal enne edasikandmist moduleeritakse ( kirjutatakse kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud
Väljumistööks nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Kasutatakse automaatikas ja telemehaanikas, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. Fotokeemilisteks reaktsioonideks nimetatakse keemilise reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul. MIS ON FOOTON- Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant). Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis.
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
Pilet 11 1. Termodünaamika II printsiip Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus Füüsikaliseks pendliks nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt...
Maksimumi tingimuse võib kirjutada järgmiselt dsin=k , kus k on täisarv ja minimumi tingimuse dsin=(2n-1)2 , kus n on täisarv. Spektrid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali
tulemusena sõlmiti meetrokonvensioon-Kaalude ja Mõõtude Büroo. Hakati kaustama täpsemaid etalone ja tänu sellele ka täpsemaid mõõtmisühikuid. Nüüd oli meeter hoopis 102 cm ning uus prototüüp võimaldas määrata meetri pikkust 0,1-0,2 mkm täpsusega. Edasi oli maailmas kiire ühiskonnaareng ja üha rohkem oli vaja veel suuremat mõõtmistäpsust. Tänu aatomifüüsika arengule hakati nüüd pikkusi mõõtma läbi elektromagnetkiirguse lainetepikkustega ja tänu sellele kehtestati uus meetri definitsioon, milleks oli: meeter võrdub krüptooni isotoobi Kr-86 energiarasemete 2p10 ja 5d5 vahelise üleminekul kiirguva elektromagnetlaine 1 650 763,73 lainepikkusega. Tänapäeva kõrgtehnoloogia juures hakati nõudma siiski veel veegi täpsemaid suurusi. Seega on nüüd vastuvõetud uus definitsioon, milleks on: meeter on teepikkus, mida läbib valgus vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul- ehk valgus kiirus
............................................................................6 Sissejuhatus optikasse Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi 2 nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laineiseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakest...
Päikesesüsteem Allikas: Vikipeedia Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Suurendamiseks vajuta pildile! Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voo...
Mida lühemalainelisem on UV- kiirgus ja mida suurem doos, seda tugevam on selle mõju. Samas sõltub erinevate bioloogiliste toimete tugevus lainepikkusest. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud naha kahjustused ja põletik põhjustavad omakorda naha vananemist. Kuigi tegemist on peamiselt kosmeetilise probleemiga, võib marrasknaha rakkude paljunemine soodustada nahavähi teket. UV-kiirgus on riskifaktor ka silmakasvajate tekkes. Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganismidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest. Nõrga kiirguse esilekutsutud muutused raku struktuuri kuuluvate molekulide liikumises võivad mõjutada selle elutegevust. Kõrgsageduslikumal osal raadiokiirgusest, mikrolainel, on kvandi energia suurem ja seepärast ka suurem võimalik mõju. Kvandi energia suurenemine koos sageduse tõusuga tingib kiirguse mõju ulatumise raku sisestruktuuri
Röntgentoru, hermeetiline toru, kust on õhk väljapumbatud ja seal on katood ja anood. Katood=volframspiraal, kuumutatakse, et tekiks elektronide voog. Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte lainepikkus. Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Saab uurida ka kristallide struktuuri. Fotoelektriline efekt- Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus minema löödavaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Footoni energia on sõltuv talle vastava laine sagedusest. Seega, mida suurem on pealelangeva valguse sagedus, seda tõenäolisemalt vabaneb metalli pinnalt elektrone
Päikesesüsteemi koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest
1. Nimeta vastastikmõju liigid,mille vahel need jõud esinevad. * Gravitatsiooniline (kõik kehad) Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. *Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2. Iseloomusta footonit on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava v...
Päikesesüsteemi Koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid,
Kordamisküsimused 12. kl. füüsika 2. kontrolltööks teemal AATOMI EHITUS. Tean: fotoefekt (sise- ja välis) – elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Sisefotoefekt on niisugune valguse vm elektromagnetkiirguse põhjustatud nähtus, mis tekib tahkes aines, harilikult pooljuhis, kui selles neelduvate footonite energia ületab aine aatomi keelutsooni laiuse. Sisefotoefekti kirjeldavad põhimõisted on fotojuhtivus ja fotogalvaaniline efekt. Sisemises liiguvad footonid aine sees, aga välisel tulevad ainest välja. Kui footonite energia on piisav tekitamaks juhtivuselektrone, mis suudavad ületada energiabarjääri ning ainest väljuda, ilmneb fotoemissioon ehk välisfotoefekt.
Tõeline kujutis Tõeline kujutis tekib siis, kui lõikuvad kiired. Seda on võimalik tekitada ekraanile. n(10) keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, langemisnurk, murdumisnurk, n(21) teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes, n(2) teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, n(1) esimese keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, c valguse kiirus vaakumis, v valguse kiirus aines, peegeldumisnurk Kvantoptika Footon Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Footonit nimetatakse teinekord valguskvandiks. Fotoefekt Nähtust, kus elektromagnetkiirguse toimel väljub ainest elektrone, nimetatakse fotoefektiks. Einsteini valem fotoefekti kohta hf=A(välj)+W(k), kus A(välj) on elektroni väljumistöö metalli pinnale. kvandi energia, A elektroni väljumistöö, m elektroni mass, v elektroni kiirus, h Plancki konstant, f kvandi sagedus, c valguskvandi levimise kiirus vaakumis Aine struktuur Aatomifüüsika
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja elastsusjõu suund on defromatsioon suunaga vastupidine. Elastsusjõudu arvutatakse Huoke'i seaduse järgi, kus elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(pikenemisega) Fe = -kl (k- jäikus, l- pikenemine) Pilet 7.2 Fotoefekti nähtus. Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimelFotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus emiteeruvaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V
vastastikmõju ja vastastikuste muundumiste teooria rajaja. Oma 1900. a. ilmunud töös, mis oli pühendatud tasakaalulisele soojuskiirgusele, oletas Planck esimesena, et ostsillaatori energia omab diskreetseid väärtusi, mis on võrdelised ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse. Röntgenkiirte avastamine avaldas kogu edasisele füüsika arengule tohutut mõju ning viis radioaktiivsuse avastamiseni. Röntgen aitas igati kaasa, et tema avastuse praktiline kasutamine meditsiinis leviks kiiremini. Röntgeni ehitatud esimese röntgenitoru konstruktsioon on peaaegu muutmata kujul kasutamisel ka tänapäeval. Sergei Vavilov (1891 1951) Väljapaistev venemaa füüsik, riigi ja ühiskonnategelane, NSV Liidu teaduste Akadeemia president 1945
See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire. Sellesse kategooriasse kuulub ilmaradar, mis on atmosfääri seires saanud võimsaks vahendiks. Veelgi enam, sarnasus meetodites sunnib kaugseire hulka liigitama sodari ehk "heliradari", millega uuritakse turbulentseid
veel ellu jäänud, 4) radioaktiivne saast – rusud, pinnas, taimestik, veekogud. Kõikide tuumarelvade võimsust mõõdetakse trotüülekvivalendiga kilo või megatonnides. Üks kilotonn on plahvatuse võimsus, mis tekib tuhande tonni tavalise lõhkeaine (trotüüli) plahvatama panemisel. 7) Milles seisneb radioaktiivsus, millised on radioaktiivse kiirguse liigid, kuidas need tekivad? – Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste või elektromagnetkiirguse iseeneslikku kiirgumist aatomituumadest. Radioaktiivse kiirguse liigid on 1) alfa-kiirgus – aatomituumadest lähtuvad heeliumi (He) aatomi tuumad, mida nimetatakse alfa-osadeks. 2) beeta-kiirgus - aatomituumadest lähtuvad kiired elektronid, mis tekivad neutronite muundumisel prootoniteks. 3) gamma-kiirgus – väga suure energiaga elektromagnetvälja kvandid. Alfa ja beeta kiirgusel tekivad uued keemilised elemendid või nende isotoobid.
Teise osa moodustab koolis tehtud katse. 3 Spekter 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h ,kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Värvuste järjestus spektril on samasugune nagu vikerkaarelgi:punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violetne, kusjuures üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on
__________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
