Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt (0)

Keskkool - Keemia - Anorgaaniline keemia

1 Hindamata

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid Keemia TV konspektid Tööks valmistumine TK Elektrolüüdid Ammoniaak (NH3) Mõisted Tugevad happed Elektrolüüdid Lahustumine Sulatatud soola elektrolüüs

Tööks valmistumine
Tuleb teada mõisteid: hüdraatumine, elektrolüütiline dissotsiatsioon, hüdrooniumioon
elektrolüüt, mitteelektrolüüt, nõrk elektrolüüt, tugev elektrolüüt, ioonvõrrand, hüdrolüüs,
pH
Tuleb osata selgitada võrdlevalt lahustumise protsessi ioonsete ainete ning molekulaarsete
ainete puhul
Teada, millest sõltub lahustumise soojusefekt tervikuna.
Tuleb osata valemi või nimetuse põhjal elektrolüüte ja mittelelktolüüte, kirjutada
dissotsiatsioonivõrrandeid (ka astmeliselt) ja ioonvõrrandeid (nii pikki kui ka taandatud
kujul) Ioonvõrandite puhul osata põhjendada, kas ja miks reaktsioon kulgeb lõpuni või ei.
Tuleb osata iseloomustada lahuse happelisust või aluselisust pH-skaala abil. TK Elektrolüüdid
1. Vali õige variant.
1.1 Milline järgmistest ainetest on mitteelektrolüüt?
A. piimhape B. suhkur C. kaltsiumkarbonaat D. alumiiniumhüdroksiid 1.2 Millise järgmise aine lahustumisel tõuseb lahuse temperatuur märgatavalt ?
A. keedusool B. ammooniumnitraat C. alumiiniumoksiid D. naatriumhüdroksiid 1.3 Millise aine lahus järgmistest juhib kõige paremini elektrivoolu?
A. kaaliumhüdroksiid B. ammoniaakhüdraat C. äädikhape D. väävlishape 2. Kirjuta a) väävelhappe b) kaltsiumhüdroksiidi dissotsiatsioonivõrrandid. Milliseid
osakesi on lahuses kõige rohkem? 3. Kirjuta molekulaarsed ja ioonsed (nii täielikud kui ka lühendatud) võrrandid.
Tasakaalusta need.
3.1 raud(III)sulfaat + liitiumhüdroksiid
3.2 väävelhape + kaaliumkarbonaat
3.3 alumiiniumhüdroksiid + soolhape
3.4 vääveldioksiid + naatriumhüdroksiid Ammoniaak (NH3) Ammoniaak — NH3, terava lõhnaga gaas, nuuskpiiritus, väga hästi lahustuv NH3 + H2O → NH3 • H2O (ammoniaakhüdraat) Ammoniaakhüdraat on nõrk alus, vees lahustub vähe: NH3 • H2O ↔ NH4+ (happeline) + OH- Ammooniumsoolade tekkimine: ammoniaakhüdraat (alus) + hape → ammooniumsool (NH4 + happejääkioon) + vesi Amooniumsoolad on ebapüsivad, lagunevad kuumutamisel

Mõisted Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega Tugevad elektrolüüdid (soolad, tugevad happed ja leelised) jagunevad lahuses täielikult ioonideks Nõrgad elektrolüüdid (nõrgad happed ja nõrgad alused) jagunevad lahuses osaliselt ioonideks Hüdrooniumioon ehk H3O+ asendatakse lihtsustatud võrrandites vesinikioonidega (H+) Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunev täielikult või osaliselt ioonideks Mitteelektrolüüt ei jagune ioonideks Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI Elektrolüüdid Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone, kusjuures tugevate elektrolüütide lahused on palju paremad elektrijuhid kui nõrkade elektrolüütide omad (ioonide arvu erinevus). Lahustumine Ioonsed ained (soolad ja leelised: tugevad elektrolüüdid): nt Na+Cl- (t) → Na+ (l) + Cl- (l), KOH (l) → K+ (l) + OH- (l) Vee molekulid avaldavad soola ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad. Soola ioonid eralduvad ükshaaval kristallvõrest ükshaaval ja lähevad hüdraatunud ioonidega lahusesse. Soolade lahustumine vees on (enamasti) endotermiline ja leeliste lahustumine on eksotermiline. Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline ja gaaside lahustumine vees eksotermiline.

Sulatatud soola elektrolüüs NB! Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal alalisvoolu toimel. NaCl → Na+ + Cl- (dissotsiatsioon) Katoodil: Na+ → Na0 (redutseerumine) Anoodil: 2Cl- → Cl20 (oksüdeerumine) Lihtanioon: ei ole hapnikku, nt kloriid, sulfiid; lihtaniooni oksüdeerumisel tekib lihtaine Hapnikhapete anioonide elektrolüüsil oksüdeerub (loovutab elektrone) vesi Katoodil: 2H2O + 2e- → 2OH- + H2 Anoodil: 2Cl- - 2·1e- → 2Cl2 Summaarne: 2NaCl + H2O → H2 + Cl2 + 2NaOH (summaarne võrrand ioonsel kujul) CuSO4 vesilahus Katoodil: Cu2+ + 2e- → Cu0 Anoodil: 2H2O - 4e- → O2 + 4H+ Summaarne: 2Cu2+ + 2H2O → 2Cu0 + O2 + 4H+

.PDF Laadi alla originaalfail 4 lk · .pdf · 0 allalaadimist

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt #1

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt #2

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt #3

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jamesrock Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone

Üldkeemia

doc

Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse

Anorgaaniline keemia ii

doc

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad

Keemia

doc

Elektrolüüdid

Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon

Keemia

doc

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid

Keemia

doc

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Elektrolüütide lahused

Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses.

Keemia

docx

Keemia: Elektrolüüdid

 Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained  Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid? o Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH o Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H  Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool vesilahuses? o Neutraalse 3. Millised on tugevad elektrolüüdid? Too näiteid.  Elektrolüüdid, mis annavad lahustesse palju ioone ja lahustuvad täielikult seega juhivad väga hästi elektrit  Soolad (CaCl, K2, SO)  Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl)  Tugevad alused ehk leelised (NaOH, KOH, LiOH) 4. Millised on nõrgad elektrolüüdid?  Aine, mis annab lahusesse vähe ioone ning seetõttu juhib vähesel määral elektrit.  Nõrgad happed (H2SO,H3PO4)

Elektrokeemia

Rohkem sarnaseid