Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides. Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud. Enne lambi vahetamist tuleb valgusti vooluvõrgust välja lülitada. Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade peal või läheduses. Elektriseadmete remonti tohib teostada vastava väljaõppega töötaja. Elektritarvitit võib kasutada ainult temale ette nähtud keskkonnatingimustes ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Elektritarvitit ei tohi pikendusjuhtme abil kasutada teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja tarviti kasutustingimused erinevad. Tähelepanu peab pöörama juhtme vigastumisohule läbiviimisel käidavatest kohtadest, ukseavadest jm. Kasuta ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet! Mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandussoone ühendus.
tingitud voolutugevuse jarsk kasv elektrivorgus? Kuna kui voolutugevus elektrivõrgu mingis osas ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Voolutugevus elektrivõrgus või selle osas võib ületada lubatud väärtuse kahel juhul: 1) kui üheaegselt ühendatakse rööbiti mitu suure võimsusega elektritarvitit; 2) lühiühenduse ehk lühise korral. 4. Millist nahtust nimetatakse luhiseks? Mis juhtub voolu tugevusega luhistatud vooluringis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on
1. Millist seadet nimetatakse välispaigaldiseks? · Välispaigaldis on väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldise osa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda näiteks sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis;
tulekahjusid põhjustada võivate ebanormaalsete töörežiimide eest. Tuleohtliku üleminekutakistuse vältimiseks peavad elektriseadmete ja juhtide vahelised liited tagama töökindla elektrilise kontakti. Keelatud on: Kasutada ajutist elektrijuhistikku (v.a. ehitus-, remondi- või ajutise töökoha juhistik); kasutada vigastatud- või riknenud isolatsiooni- ning muu tulekahju- või plahvatust võiva defektiga elektritarvitit , elektriinstallatsioonitoodet ning juhistikku; Kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga sulavkaitset või vastavate parameetritega automaatkaitset; Kasutada keskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit või juhistikku; Kasutada mittestandardset elektritarvitit (kütteseadet, valgustit jms); Jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet;
seetõttu püütakse kasutada võimalikult peeni juhtmeid. Sõltuvalt juhtme ainest, jämedusest ja teistest tingimustest, on igas elektrivõrgus voolutugevus piiritletud kindla suurima lubatud väärtusega. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Voolutugevus võib ületada lubatud väärtuse kahel juhul : 1)mitu suure võimsusega elektritarvitit ühendatakse üheaegselt rööbiti 2)lühiühenduse ehk lühise korral Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis
põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus? V: Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. A: [6] 16. Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? V: Vannis või dusi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada. Radiaatorile ei tohi riideid kuivama panna. Oodata vannitoa niiskuse alanemist enne fööni kasutamist. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine.html 17. Mis on elektritöö, kuidas need jagunevad ning kes neid sooritada tohib?
närvisüsteemis muutusi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 15. Millest ja kuidas sõltub keha takistus? V: Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 16. Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? V: Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. A: http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062 17
närvisüsteemis muutusi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Millest ja kuidas sõltub keha takistus? 5 V: Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, . naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Kuidas kasutada elektritarvitit niiskes ruumis (nt vannitoas)? Mida teha, mida mitte? 6 V: Niiskes või märjas ruumis kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, . millel on isesulguv kaas. Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega dusi all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. A: http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062
pistiku pesad oleksid terve isolatsiooniga. Pistikud võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides. Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevate pistikupesadesse on selle kasutamise keelatud. Enne lambi vahetamist tuleb valgusti vooluvõrgust välja lülitada. Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade peal või läheduses. Elektriseadmete remonti tohib teostada vastava väljaõppega töötaja. Elektritarvitit võib kasutada ainult temale ettenähtud keskkonna tingimustes. Elektritarvitit ei tohi pikendus juhtme abil kasutada teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja tarviti kasutustingimused erinevad. Tähelepanu peab pöörama juhtme vigastumis ohule läbiviimisel käidavatest kohatadest ukse avadest jne. Kasutada ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet. Mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandus soone ühendus.
Jadalülituse puhul pingelangus on ahela kõikides osades erinev. Kogu ahela voolupinge (lühiduse mõttes nimetatakse voolupinget pingeks) võrdub üksikute osade pingete summaga. U = U1 + U2 A1 A V2 A2 V2 V Joonisel on kaks elektritarvitit ühendatud rööpselt ehk paralleelselt. Vooluahela hargnemata osasse on lülitatud ampermeeter A, Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Seepärast ampermeetri elektriline takistus on suhteliselt väike. Voolutugevus (vooluhulk) jaotub mõlemasse harusse. Seepärast hargnenud harude voolutugevuste summa on võrdne hargnemata osa voolutugevusega. I = I1 + I2 Pinge hargnemata osas kui ka hargnenud osades on ühesugune. U = U1 = U2
pistikupesa tüüp, milliseid elektritarviteid võib kasutada. Elektritarviti tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib selle ühendusjuhtme pistik. Pistikupesa ja pistiku ehitust ei tohi muuta. Lubamatu on suurendada pistikupesa kontaktavasid, viilida pistiku isoleerosa väiksemaks, vahetada tavalist pistikupesa kaitsekontaktiga pistikupesa vastu, mille jaoks ei ole paigaldatud kaitsejuhti. Tavalise pistikuga (0-klassi) elektritarvitit tohib kasutada vaid selles ruumis, kus on tavalised pistikupesad. Viimased on paigaldatud näiteks elu-, söögi-, magamis- ja lastetubadesse. Kodudes, kus on lapsi, on soovitatav kasutada sulguvate kontakt- avadega pistikupesi või isoleerpistikuid pesaavade sulgemiseks. Pistiku- pesi saab laste eest varjata ka mööbliga. Elektritarviti (I klass), millel on kaitsekontaktiga pistik, tuleb üldjuhul ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, kuid neid seadmeid
§58. Töö lõpetamisel lahutatakse elektriseade vooluvõrgust, välja arvatud tehno- loogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade. §59. Elektriseadme kasutamisel ei tohi: 1) paigaldada ajutist elektrijuhistikku (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise töökoha toitejuht); 2) kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektritarvitit või -juhistikku; 3) kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset; 4) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit ja -juhistikku; 5) hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastu mis tahes põlevmaterjali või -eset; 6) kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või -valgustit; 7) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet. §60
annaabi.ee 
