1. ideaalse gaasi olekuvvõrrand deaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul pV=nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2.Elektrigeneraatori tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma
tugevusest ja keskkonna omadustest. Ühik veeberit ruutmeetrile. Wb/m2 Magnetvoog iseloomustab ruumis olevat pinda; on sarnane vedeliku voolule ja tal on suund. Magnetvoo suurendamiseks magnetahelas on vaja suurendada magnetomotoorset jõudu; vähendada reluktansi. Magnetomotoorne jõud on määratud voolu ja keerdude arvu korrutisega. B*l*i määrab juhtmele mõjuva jõu B-magnetvootihedus l-juhtme pikkus i-juhet läbiv vool. Elektrimasinat kasutatakse magnetmaterjalide küllastuspiirkonnas, siis on magnetvootih 1...2 Wb/m2; magnetomotoorse jõu suurendamine suurendab märkimisväärselt magnetvoogu. Magnetiliselt kõvad materjalid omavad suurt koertsiivjõudu; ei ole kasutatavad vahelduvvooluahelates. Magnetiline takistus ehk reluktants väheneb magnetahela pikkuse vähenemisel; magnetahela ristlõike suurenedes. Faraday seaduse kohaselt on juhtmekeerus induktiivne pinge proportsionaalne magnetvoo muutumiskiirusega.
fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igalpool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Inimesele ohtlike elektromagnetväljade tuvastamiseks kasutatakse gaussmeetreid. Elektromagnetväli: Maa magnetväli Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka
Vibratsiooni ülekandumise vähendamine allikalt kasutajale; Protsessi muutmine, mille käigus vähendatakse tööd vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid; Isikukaitsevahendid. Elektromagnetväli- väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab elektrilaenguid Koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis moodustavad terviku. Tänapäeval puutume me peaaegu kõik kokku elektromagnetväljadega, kuna need ümbritsevad igat elektrimasinat ja -kaablit. Elektromagnetväli on igal pool kus elektrit toodetakse ja kasutatakse. Optometristi elektromagnetväljad Elektriseadmed; Seintes olevad kaablid; Valgustid; Mõjud Võib tekitada ülitundlikkust. Võib tekitada naha või silmade ärritust ning punetust. Elektromagnetvälja kogunev tolm kahjustab silmi, nina ning suu limaskesti. Inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht.
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma
I& I& I& I& . 0 A B C S% && A U A I A PA jQA , Võimsuse arvutus: S% && B U B I B PB jQB , S% U& I& P jQ , C C C C C 41. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbijad. 42. Elektrimasinad. Elektrimasina toopohimote Energia muundamiseks magnetvalja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on vastupidine: magnetvaljas asuvale vooluga juhtmele mojub joud, mis paneb selle juhtme liikuma.
Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest algoritmi alusel. Seega elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastaval etteantud algoritmile. Kui õhu liikumise teel. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temp. elektriajamite automaat juhtimine on tööstuses igapäevane, siis põllumajanduses tehakse alles algust. on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskekkonda loetakse võrdeliseks mootori ületemperatuuriga ja Elektrimootori juhtimissedamed on ajami lahutamatuks osaks. Igas ajamis on olemas juhtimisseadmed, mis keskkona temp. võetakse konstantne soojenemise vältel
kompleksvektor pöörleb ühtlaselt komplekstasandil. Vaheldi niisugust juhtimist nimetatakse pingevektori juhtimiseks. Kolmefaasiline sümmeetriline siinuspingete süsteem, mille faasid on komplekstasandil 120° võrra nihutatud, tagab pingevektori ühtlase pöörlemise. Vaheldi puhul jõutakse sama tulemuseni kahel viisil. Esiteks, tekitatakse kolmes faasis omavahel sümmeetriliselt nihutatud, sama kuju ja võrdse amplituudiga faasipingete süsteem ning toidetakse selle pingega kolmefaasilist elektrimasinat. Teiseks, valitakse vaheldi pooljuhtlülitite kommuteerimise niisugune järjekord, mis tekitab kolmefaasilise elektrimasina mähistes pöörleva magnetvälja. Viimast variant nimetataksegi pingevektori juhtimiseks (joonis 4.39). Sobivate pooljuhtlülitite valikuga ning nende juhtimisega pulsilaiusmodulatsiooni põhimõttel saab komplekstasandil tekitada mistahes pingevektori. Muutes kindla seaduspärasuse järgi pooljuhtlülitite valikut ja pulsilaiusmodulatsiooni tegurit
võrdsed? 6. Miks kasutatakse asünkroonmootorite käivitamisel niinimetatud täht-kolmnurk lüliteid? 61.Pöördmagnetväli 1. Mis on kolmefaasilise voolu üheks tähtsamaks omaduseks? 2. Kuidas nimetatakse ruumiliselt pöörlevat magnetvälja? 3. Millisel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö? 4. Millist koormust kujutab endast asünkroonmootor? Selgita . 62.Elektrimasinad. Elektrimasina tööpõhimõte ja liigitamine 1. Miks kasutatakse elektrimasinat? 2. Mis on elektrimasinate ülesandeks? Elektrimasinate ehitus ja tööpõhimõte. 3. Kuidas jagunevad elektrimasinad vooluliigi järgi? 4. Sünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse? 5. Joonestada lihtsaim kolmefaasiline generaator. 6. Kuidas ühendatakse tavaliselt kolmefaasilise generaatori mähised? 7. Millest oleneb otseselt elektrijaama generaatorite töö? 8. Kuidas saab märgatavalt tõsta üksiku jaama ökonoomsust? 9. Mis iseloomustab sünkroongeneraatoreid? 10
Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda sundventilatsiooni korral on keerukam. Reaalse mootori üksikasjalik soojusarvutus on keerukas. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temperatuur on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskeskkonda loetakse võrdeliseks mootori ületemperatuuriga ja keskkonna temperatuur võetakse konstantne soojenemise vältel. Mootori töötamisel püsiva koormusega esineb selles soojuskadu kus Q on eraldunud soojus W, deltaP kaovõimsus, W. Soojussiire keskkonda avaldub valemiga Mootori kestval töötamisel jõuab mootor püsitemperatuurini ja mootori seiskamisel jahtub
gradueeritud voltmeetri. Täiendavat teavet sünkroontahhogeneraatori kohta vt /5/. 3.4.4. Asendiandurid. Asendiandureid kasutatakse tavaliselt elektrimootori või tööorgani võlli pöörde- nurgaga võrdelise signaali saamiseks. Asendianduritena kasutatakse mitmesuguseid eriotstarbelisi elektrimootoreid, aga ka elektroonikakomponente. Pöörlev trafo kujutab endast väikesevõimsuselist induktsioontüüpi elektrimasinat. Kõige sagedamini leiavad kasutamist kahepooluselised pöörlevad trafod, millel on kaks paari ühesuguseid teineteisega risti asetsevaid mähiseid: üks nendest paaridest paikneb rootori, teine staatori magnetsüdamikul. Ühte paari kuuluvad ergutus- ja kompensatsioonimähis, teise paari mõõtemähised (joonis 3.21). Joonis 3.21 Ergutusmähist w1 toidetakse ühefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. Ergutusmähises
112 90° pärast on = 360°, see tähendab, et kõigis mähistes on täpselt samasugused voolud kui alghetkel ja magnetväli on nüüd jälle suunatud paremale (joonis e). Võib näidata, et tekkiv magnetväli pöörleb vooluga sama sagedusega. Niisuguses magnetväljas hakkab magnetnõel pöörlema. 113 8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma
annaabi.ee 
