Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu. Vaseajastule järgnenud pronksiajastu, mis sai nime vase ja tina sulami järgi, oli juba inimkonna arengule väga olulise mõjuga ja kestis aastatel 2500 - 500 e. Kr. ning tõi endaga kaasa suure arengu ka metallide töötlemises. Kuna pronks oli kõvem ja paremini töödeldav materjal, kui vask sai sellest lisaks ehetele edukalt valmistada juba kõiksugu relvi ning tööriistu. Kasutamine Tänapäeval leiab vask tänu heale elektrijuhtivusele kasutust näiteks erinevate kaablite, generaatorite ja kõigsuguste elektrooniliste seadmete tootmises.Vase elektrijuhtivus on võetud ka üldiseks elektrijuhtivuse standardiks ehk vask on juhtivusega 100%. Vase lihtsa töödeldavuse tõttu on teda läbi aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti alkoholitööstuses kasutuses olevate mahutite tootmiseks. Vask on siiani populaarne ka ehtekunstis, kus
intensiivsus mõjutab kadudega ioonpolarisatsiooni ehk ühe elektroni positiivne spinn on oluliselt temperatuuri tõustes see kasvab. kompenseerimata teise elektroni negatiivse spinniga. Taoline võimalus on täidetud seetõttu, et elektronide väliskihi allkihtides täidetakse 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. orbitaalid kõigepealt samasuununalise spinniga Materjalid jagunevad vastavalt elektrijuhtivusele: elektronidega. a. Dielektrikud Kovalentne side tekib, kui ühinevad erinevate aatomite vastandmärgiliste spinnidega elektronide b. Pooljuhid orbitaalid. Sellist sideme tekkimist nim. c. Elektrijuhid elektronpaaride meetodiks. Side võib olla ühe,
dipergeeritud osakesed laaditakse potentsiaalide vaheni laki ja toote vahel kuni ~100 kV. Viimistletav toode on alati +laenguga ja lakk () laenguga Meetodi plussid viimistlusmaterjali kokkuhoid (hinnanguliselt kuni 25%) sobib eriti karkassmööblile sanitaarsed tingimused rahuldavad protsessi mehhaniseerimisaste on kõrge kõrge tootlikkus ühtlane kvaliteet võimalus peale kanda pulberlakke Meetodi miinused nõuded puidu pinna elektrijuhtivusele sobivad ainult teatud lakid (eriti katalüütlakid, kuid ka alküüdid) ohutustehnika kõrgepinge kuni 100 kV kallid seadmed, sh konveierid ruumivajadus suurem mahukad pealekandmiskambrid; sobib suurseeriatele ja kasutatakse põhiliselt toolide tootmisel. Video http://www.youtube.com/watch?v=uS-2SkVbazk Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Aerosoolv%C3%A4rvimine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3413/6.%20Metallide%20korrosioo http://www.tud.ttu
Referaat Juhendaja : Piia Kirs Rakvere 2012 Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide,leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri :
elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.) , massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 Väävel on mittemetall ( Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone ) Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll. Väävel on ka lisaks halvale elektrijuhtivusele ka halb soojusjuht Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbe da, vase ja hõbedaga . Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on : · Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium
9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1. Ferromagnetiku peamagneetimiskõver 2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1
Lahkunud elektron ei ole seotud enam kristallstruktuuriga ning ta hakkab liikuma aines elektrivälja mõjul, muutudes laengukandjaks ehk voolupõhjustajaks. Lahkunud elektroni kohale jääb struktuuris vaba koht ja aatom omandab positiivse laengu. Seda vaba kohta võib vaadelda positiivse laengu kandjana, sest ta võib täituda mõne kõrval aatomi elektroniga. St ta käitub vastupidiselt elektronile. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib pooljuhis elektrone ja auke ühepalju. Kirjeldatud juhtivust nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks. Omajuhtivusele on iseloomulik väga tugev temperatuuri sõltuvus. Sest mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on elektronide kiirus ja seda rohkem tekib elektrone ja auke. Omajuhtivuse temperatuurisõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Pooljuhid
valdavad S2 molekulid. Temperatuuril üle 1500°C on aurus ainult üksikud väävliaatomid. Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla,
elektrivoolu abil, siis nad alustavad seda sabast ning lõpetavad peaga. Et seda teha, peab ta oskama ujuda tagurpidi. Kala enda polaarsus aitab luua seda elekrivälja, mis dikteerib suurema osa tema käitumisest. Elektrielundite rakendamist on uuritud suuresti. Mitmetest erinevatest eksperimentidest on leitud, et elektriangerjad suudavad vees tajuda vooluringi ning eristada kas see on avatud või suletud süsteem. Samuti on kindlaks tehtud et nad on väga tundlikud muutustele vee elektrijuhtivusele. TOITUMINE Saaki otsides kasutab elektriangerjas elektrielundid, mida tuntakse Sachi elundi nime all. See edastab nõrka pulseerivat signaali, mida kasutab asukoha kindlaks määramisel ning liikumisel. Kui saak on leitud, kasutab elektriangerjas palju suuremat elektrilaengut, et saaki uimastada. Seda tehakse 2 suurema elektrielundiga, Main ja Hunter elundiga. Laeng iseenesest ei tapa küll saaki, kuid ohver on piisavalt ujumane
laengud vabanevad välismõju toimel. Enamsti on pooljuht eketroonika, grafeen. Elektriliste omaduste poolest asuvad pooljuhid juhtide ja dielektikute vahepeal, nende eritakistus toatemp on vahemikus 10-5-108 Ωm. Eritakitsuts p oleneb eelkõige: koostisest, valmistamise tehnoloogiast, välismõjudest. Madalatel temp on pooljuhid praktilislelt isolaatorid. Tep tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia.. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuid eirnevad metallisest suurema eritakistuse ja selle ümberpääratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse tempsõltuvus on eksponentsiaalne niii, et iga 10 kraadi temp tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Legeeritud pooljuhid- lisanditega pooljuhid, kus põhiane kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust.
Puhastes metallides suureneb elektritakistus lineaarselt temperatuuriga 15. Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi kontsentratsioonist vastavalt I = ACi(1 -Ci) 15. Mis on omajuhtivusega pooljuht? on pooljuhtmaterjalid, mille elektrilised omadused on põhjustatud puhta aine elektronstruktuurist. 16. Mis on lisandpooljuht? pooljuhi elektrilised omadused on määratud lisandaatomitega 17. Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Mis on n-tüüpi lisandjuhivus? . n-tüüpi lisandpooljuhtmaterjalis on elektronid põhilisteks laengukandjateks ja augud mittepõhilisteks laengukandjateks. n-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori kontsentratsioonist. 18. Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus? p-tüüpi pooljuhis on augud põhimisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. 19.
H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel
Transformaatorit kasutatakse vajaliku vahelduv- või impulsspinge saamiseks. Südamik valmistatakse nn. trafoplekist. Plekk on pöörisvoolude vähendamiseks kaetud mõlemalt poolt laki või oksiidikihiga. Mõlema pooli mähised tuleb kerida ühtepidi et tekiks samapidine magnetväli. Vastasel juhul tekib trafos lühis. 31.Pooljuhid. Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib pooljuhis elektrone ja auke ühepalju. Omajuhtivusele on iseloomulik väga tugev temperatuuri sõltuvus, iga 10 kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. 32.Pooljuhtide oma- ja lisandjuhtivus. 33.Pooljuhtdioodid. Valgusdiood on pooljuht diood, milline töötamisel pärisuunas kiirgab valgust. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses.
). Temperatuuri sõltuvus- Madalatel temperatuuridel on pooljuhid praktiliselt isolaatorid. Temperatuuri tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult ka energia. Mõne suurima energiaga elektron lahkub oma kohalt kristallstruktuuris ja liigub välise elektrivälja mõjul. Sellele kohale jääb struktuuris vaba koht (auk), mis samuti liigub välise elektrivälja mõjul, aga elektroniga vastupidises suunas. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse temperatuuri sõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 Kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus (juhtivuselektronid arv) 2korda. · Lisandpooljuhid, donor- ja aktseptor-pooljuhid Pooljuhtide omajuhtivus on üldiselt väike. Juhtivust on võimalik oluliselt suurendada, lisandite viimisega pooljuhti
7.Millised ained on monokristallilised? Monokristallilid on kristallilised kehad, kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestauseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon? See on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Beeta=nIeI(mikron+mikrop)=pIeI(mikron+mikrop) p-aukude konsentr. Mikrop-aukude liikuvus e- elektrilaeng 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus. Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri, siis on ta hallikat värvi. Vase ja kulla värvus on tingitud sellest, et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12.Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 4 1
.. ABABAB 7.Millised ained on on monokristallilised?Monokristallid on kristallilised kehad kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid?Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon?on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub. 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? p-aukude konsentr.-aukude liikuvus.e- elektrilaeng. 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus.Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri,siis on ta hallikat värvi.Vase ja kulla värvus on tingitud sellest,et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12 Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi
................................................... 57 7.3.2. Isolaatorid ja pooljuhid .................................................................................... 58 7.4. Elektronide liikuvus ................................................................................................. 58 7.5. Metallide elektritakistus .......................................................................................... 59 7.6. Temperatuuri mõju materjalide elektrijuhtivusele ................................................. 59 7.7. Lisandite mõju materjalide elektrijuhtivusele ......................................................... 60 7.8. Pooljuhid.................................................................................................................. 60 7.8.1. Omajuhtivusega pooljuhid .............................................................................. 60 7.9. Augud pooljuhtmaterjalides ..................
märgata puidutsooni 300°C piiril. Söekihi juurdekasv puidu põlemisel on ca 0,6 mm minutis. Puidu elektrilised omadused: elektritakistus elektrijuhtivus Kuivas olekus (niiskus 0...5%) on puit hea isolaator. Niiskuse suurenedes tõuseb puidu elektrijuhtivus. Õhukuiv puit (ca 15% niiskust) on pooljuht. Kiuseina küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit (sellises olukorras läheneb puidu elektrijuhtivus vee elektrijuhtivusele). Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Eritakistuse mõõduühikuks SI- süsteemis on m. · Absoluutselt kuiva puidu elektritakistus 15°C juures on 1,6 × 1014 m. · Puidul niiskusküllastuspunktis 1 × 105 m. Tangentsiaalses voolusuunas on takistuse väärtused kuni poole võrra väiksemad kui ristikiudu kulgevale voolusuunale. Temperatuuri tõusul ja ka puidu sooladega immutamisel takistus väheneb.
annaabi.ee 
