Kas vooluallika sees toimuvad: *a)Keemilised b)Bioloogilised c)Geograafilised brotsessid? (ringita õige vastuse varjant) 3.Kas elektrivoolu tekitaja metallis on: a)prooton *b)elektron c)neutron d) ioon (ringita õige vastuse varjant) Kas elektrivoolu tekitaja soolade vesilahustes on: *a)ioonid b)elektroonid c)prootonid d) neutronid (ringita õige vastuse varjant) 4.Eelektrit juhivad hästi järgmised ained: 6.Näita noolega juhtme sees elektonide a) inimese keha liikumise suunda. b)vesi c)raud 5.Elektrit ei juhi järgmised ained: PATAREI a) plastmass ELEKTRONID b)paber c)kivi 7.Elektrivool on elektriliselt laetud osakeste suunatud liikumine. 8.Miks on elektrivool meile ohtlik? Inimese kehas on palju vet milles on mahustanud mitmesuguseid sooli See tõttu juhib meie keha elektrivoolu 9
Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste liiklejate täpset asukohta määrata.Kas selline elu oleks üldse võimalik? Raske uskuda, sest kui elektonidel või rakkudel pole kindlat asukohta, siis ilmselt poleks ka maailmas olemas mitte midagi peale elektonide ja rakkude. Kvantmehaanika on väga veider asi. Kui teha midagi ühes kohas, siis võib mõjutada hoopis midagi, mis toimub kuskil teises kohas ilma, et neil oleks misngisuguseid sidemeid. Kui selline asi toimiks ka meile nähtaval tasandil, siis mõni inimsesel veaks kõvasti. Näiteks klassi targeim inimene teeb oma tööd ning samal ajal kui ta kirjutab midagi paberile tuleb ka teiste paberitele kirjutis. Tevel klassil oleks täpselt samasugune töö
·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja. ·Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid mida kasutavad elutegevuseks limaskesta rakud Lisaks kiudained ·kalorite vähesuse tõttu kaalukontroll ·väldivad hemoroididide teket e päraku veenide pundumist
... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus, erinevalt elektriväljast võib aine magnetvälja nii nõrgendada kui ka tugevdada. Kehade magnetiliste omaduste põhjuste avastas esimene prantslane Ampiere, ta tegi järgmise üldistuse: iga keha magnetilised omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega. Ampiere hüpoteesi kohaselt esinevad molekulide ja aatomite molekulid nn. elementaar voolude, nüüd teame,et need voolud on põhjustatud elektonide liikumisest aatomites. Kui ringvoolude tasandid paiknevad üks teise suhtes kaootiliselt, siis nende mõjud kompentseeruvad vastastiku ja ei ilmne magnetilisi omadusi. Megneetunud kehas on elementaar voolud projekteeritud nii , et nende mõjud liituvad. Ampirei hüpotees seletab, m Magnetnõela võib vaadelda keeruka voolu kontuuride kogumikena, kus voolud on orienteeritud ühesuguselt. Suure magnetilise läbitavusega (µ>1) kehades nn. ferromagneetikutes(Fe.koobalt, Ni jt
keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39. ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 40. asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi. 41. vahetusreaktsioon 42. oksüdeerumine elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE 43. oksüdeerja aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). 44. oksüdeerimine 45. redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE 46. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) 47. redutseerumine 48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49
voimalikke umberpaiknemisi molekulis · resonants - uhe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsusteemis / p-orbitaalide konjugatsioonist (seotusest) pohjustatud elektronide umberpaigutus molekulis. Ainult kaksiksidemetega (steerika probleem) · polaarse resonantsi jaoks on vaja elektronegatiivset elementi. Selle kaigus liigub terve elektronpaar. Polaarse resonantsi tottu tekivad elektronrikkad/vaesed tsentrid · mittepolaarne resonants elektonide paigutus muutub, ei muutu laengujaotus (ei teki laenguid). Esineb konjugeeritud p-eletronsusteemides, kus ei ole elektronegatiivseid asendajaid. · Konjugatsioon on resonantsi alamliik. Tahendab, et korvuti asetsevad p-orbitaalid on omavahel seotud? · Konjugeeritud pii-elektronsüsteem susteem, mis moodustub konjugeeritud pii- sidemetest pii-sidet moodustavad p-orbitaalid on korvuti ja kattuvad kulg-kuljega
METABOLISM ehk ainevahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi ja lagundamisprotsess ELUKS ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid-- iga C
24,305. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on - 2,372 V. [2] 5 2. Magneesiumi aatomi ehitus · Elektronskeem +12| 2) 8) 2) · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektonide arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Elektronkihte: 3 · Elektronide arv väliskihil: 3 · Oksüdatsiooniastemed ühendites: 0, +II Looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub
m mass c hetke kiirus · Fotoefekti punapiiriks nim piirsagedust või lainepikkust mille puhul footoni energia on võrdne elektronide väljumistööga. fp = A/h · Einsteini valem fotoefekti kohta: hf = A+ mv2/2 , milles h konstant Plancki f kvandi sagedus A elektronide väljumistöö m elektronide massi v elektonide kiirus E=A+mv2/2 · Seos footoni energia ja sageduse vahel: E=mf · Samasfaasis olevad lained: maksimumtigimus: max = 2k* / 2 , milles max käiguvahe maksimum k interferentsijärguks (spektri järgi) lainetepikkus (valguse) Liituvad lained tugevdavad üksteist. Liitlaine amplituut on võrdne lainete amplituutide summaga. · Vastasfaasis olevad lained:
aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomitest. Aatomifüüsika alused · XVIII ennustati uue aatomist väiksema osakese elektroni olemasolu · 1897 elektroni avastamine J.J. Thomsoni poolt · Thomsoni aatomimudel "rosinasai" · 1906 määras elektonide arvu aatomis · Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel · 1905 alustati raadiumi poolt kiiratud - osakeste hajumise uurimisega · 1906 tõestati, et - osakeste laeng peab olema 2e (kahekordne positiivne elementaarlaeng) , hiljem saadi teada, et tegelikult on - osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 · 1908 töötati koos H.Geigeriga välja - osakeste
4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) (ms= -1/2; +1/2), elektroniga. Kui kumbki aatom annab sidemesse on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ning elektonide 1. 4 Kordsete suhete seadus kui kaks elementi moodustavad ühe oma paaritumata elektroni, tekib (3.2) Kovalentne side. liikumisest aatomitest. Nad jagatakse: orientatsiooni, induktsiooni teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi kindlale massile Selline side on kõige üldisem keemilise sideme liik, mille olemus ja dispersiooni jõududeks.
vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Ühtlane, laiguline, pisteline, keevitatud juures, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. -------------- 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand)... Nernsti võrrand: Eme = E°Me + RT / nF * ln[Men+], kus R - 8,314J/kmol; T - temp; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485c/mol); Kui T=298K, siis Eme = E°Me + 0,059 / n * ln[Men+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada GE, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi mat-st, elektrolüüt on sama, konstr on sama, kuid elektroodidel on erinevad temp. Sellist elementi nim temp GE-ks; 2) on võimalik valm GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temp, kuid erineva konts-ga elektrolüüdi lahuses. Seda GE nim konts GE-ks.
32. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodi- piirkond ja mis katoodipiirkond? Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad)? Nernsti võrrand: E = EMeo+RT/nF*ln[CMe n+], kus R - 8,314 J/kmol; T - temperatuur; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485 C/mol); Kui T=298K, siis EMe = E°Me + 0,059 / n*ln[CMe n+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada galvaanielement, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi materjalist, elektrolüüt on sama, konsentratsioon on sama, kuid elektroodidel on erinev temperatuur. Sellist elementi nim. temperatuuri galvaanielemendiks; 2)on võimalik valm. galvaanielement ühest ja samast elektroodimaterjalist, samal temp-l, kuid
33. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus ? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond ? Millistel põhjustel need tekivad (moodustuvad) ? Nernsti võrrand: EMe = E°Me + RT / nF * ln[CMen+], kus R - 8,314J/kmol; T - temperatuur; n - üleminevate elektonide arv; F Faraday arv (96485c/mol); Kui T=298K, siis E me = E°Me + 0,059 / n * ln[CMen+]. Järeldused: 1) on võimalik valmistada GE, millede elektroodid on ühest ja samast elektroodi materjalist, elektrolüüt on sama, konstruktsioon on sama, kuid elektroodidel on erinevad temperatuurid. Sellist elementi nimetatakse temperatuuri GE-ks; 2) on võimalik valmistada GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temperatuuril, kuid erineva kontsentratsiooniga elektrolüüdi lahuses
Vastavalt Pauli keeluseadusele ei või 2 elektroni omada sama kombinatsiooni neist neljast kvantarvust. Põhimised sideme tüübid on primaarsed ja sekundaarsed sidemed. Primaarsed sidemed jagunevad ioonilised, metallilised ja kovalentsed. Sekundaarsed sidemed on sidemed, mis põhinevad fluktuatiivsetel ja pidevatel dipoolidel. · Iooniline side on seotud elektronide üleminekuga ja on ilma suunata. · Kovalentne side on seotud elektonide jagamisega läbi poolenisti täidetud orbitaalide ja on suunatud. · Metalliline side on seotud vabade valentselektronide elektronpilvede jagamisega ja ei oma suunda. 29 · Sekundaarsete, sidemete aluseks on elektrostaatiline koosmõju elektrondipoolide vahel aatomites või molekulides. · Fluktuatiivsed sidemed on seotud elektonpilve assümeetrilise jaotusega aatomite vahel.
annaabi.ee 
