Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärg lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka
41. pythagoras - .. filosoof ja matemaatik, kelle teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. 42. tantalos ja tantalose mõõk zeusi poeg, kel oli luba istuda jumalate pidulauas. Ta tappis oma poja, karistuseks rippus tema pea kohal kaljupank(mõõk) , mis ähvardas iga hetk talle kaela langeda; ähvardav oht 43. distihhon kaksikvärss,mida kasutati eelkõige eleegiates. 44. deus ex machina situatsiooniväline, tegevusest mitte tulenev, ootamatu lahendus . Antiik ladina keeles antiquues tähendab vana , muitset . nimetus tuli prantslastelt 18.saj.
juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele".Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (''Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. 5.Vilde romaanid, teemad, 4 pealkirja Mahtra sõda, Külmale maale, Mäeküla piimamees, Pisuhänd. ''Mahtra sõda'' Romaan kõneleb 2 juunil 1858(vkj). aastal endises Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas aset leidnud talurahva ülestõusust, mis on ajalukku läinud kui Mahtra sõda. ''Külmale maale'' on romaan, mis ilmus raamatuna 1896. aastal. Enne raamatuna ilmumist
jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", “Sinuga ja sinuta” ja “Mitte igaühele”. Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules Talvine tihane. Tihane lendab mu aknale: kaela alt valge, kõht kollane, nokib, nokitab, vaatab targasti sisse — tihase viis on see — kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga teine ka! Vaatavad mind nad, kui kahjurõõmuga, vaatavad, hüppavad, lendavad minema.
eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Sinuga ja sinuta" ja ,,Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat, loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke 4. Teosed 5 Liivi eluajal ilmunud looming: 1885: esimene luuletus ,,Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu ,,Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: ,,Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 189092: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik ,,Kümme lugu"
Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärgu lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire.
rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7
Traditsiooniline rituaalne koor laulab ja ka tantsib. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole. Sõjaelu kirjeldustele pühendatud eleegiates palju eepilisi vormeleid ja väljendeid: asetab end Homerose kangelaste olukorda, mis tekitab vähe iroonilise varjundi. Arch on kirjandusliku jambi rajaja. Ta on värsivormi meister. Kasutab satiirilist valmi, isiklikku mõnitust ja needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab adrenaliini (sõjad). Tekstid väga subjektiivsed, ei huvita kollektiivne eetika, huvitab enda elu
tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi. 44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust. Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna ,,Virulases", ,,Sakalas", ,,Olevikus", astus üles ,,Noor- Eesti" albumites. 45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja. J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika, loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Helin", ,,Üks suvepäev", ,,Rändaja". 46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle. ,,Siil", ,,Hunt", ,,Hingemaa". 47. Millist sõnumit kannab ,,Popi ja Huhuu"? See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust
kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanudFriedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke . Eduard Vilde looming Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija
Müüdid pärinevad folkloorist. (muistendid). Metamorfooside viimases raamatus liigub Ovidius kreeka müütidelt edasi itaalia ja rooma müütidele. Kokku on kogutud kõik müüdid, tänu millele tunneme kreeka, itaalia ja rooma folkloori, samuti ka rooma ja ajalugu. Ja lugeda on ju ikka tore. 41. Kes olid Tibullus ja Propertius? Nad olid eleegikud. Tibullus oli pärit jõukast perekonnast, kuulus ratsaniku seisusesse. Oli lähedastes suhetes Homerosega. Eleegiates kujutab end vaesena ja veriste sõdade vihkajana. Temalt on säilinud kaks raamatut eleegiaid, esimene neist on pühendatud Deliale, seal raamatus kujutab ta oma elu ideaali. Propertius oli vastandiks leebele ja mõnevõrra kurvameelsele Tibullusele. Sündis Umbrias (Kesk-Itaalias) keskmise jõukusega perekonnas. Asus 20. aastate algul Roomasse, liikus kirjanduslikes ringkondades. Sõprade hulka kuulus Ovidius. Meieni on P-lt jõudnud neli raamatut eleegiaid. Esimene neist on pühendatud
annaabi.ee 
